← Eesti

2-15-8284/42

Obsah (8)§ 659§ 657§ 667§ 662§ 3§ 238§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-8284 Tsiviilasi MV

) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik vastas avaldaja teabenõuetele kirjalikult alles pärast avaldaja poolt kohtusse pöördumist. MÄÄRUSKAEBUS Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt maakohtust erinevatel motiividel rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda. Ühtlasi esitas puudutatud isik taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  avaldaja müüs talle kuulunud korteriomandi

  1. aprillil 2016 ja uus omanik kanti kinnistusraamatusse
  2. aprillil
  3. Sellega lakkas avaldaja olemast puudutatud isiku liige. Teabe saamise õigus on mittevaraline õigus, mis on lahutamatult seotud liikmelisusega. Kui isik ei ole enam korteriühistu liige, siis ei ole tal õigustatud huvi sekkuda korteriühistu tegevusse. Seega
  4. juuni 2016 kohtuistungiks oli avaldaja kaotanud nõudeõiguse ja kohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata;  maakohus leidis põhjendamatult, et puudutatud isikul on avaldaja teabenõuetele kohustus vastata just kirjalikult. Avaldaja ei väljendanud
  5. jaanuari ega
  6. aprilli 2015 teabenõudes soovi kirjaliku vastuse saamiseks. Pealegi soovis avaldaja
  7. jaanuari 2015 teabenõudes teavet kogu perele ja teabenõue oli adresseeritud kõikidele puudutatud isiku liimetele. Sellest tulenevalt pidas juhatus parimaks viisiks vastata
  8. jaanuari 2015 teabenõudele üldkoosolekul;  maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Tunnistajate ütlustega saab puudutatud isik tõendada, et on avaldaja teabenõuetele enne kohtumenetlust vastanud;  maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja teabenõuetele on vastatud kohtueelselt ning avaldaja kaotas nõudeõiguse menetluse kestel. Kuivõrd avaldaja jätkas osavõttu menetlusest olles teadlik nõudeõiguse puudumisest, tuleb menetluskulud jätta tema kanda sõltumata asja lahendamisest. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  9. novembril
  10. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse otsustamise osas. Samuti tuleb

§ 657

lg 1 p 2¹ järgides muuta maakohtu põhjendusi ja täpsustada määruse resolutsiooni sõnastust jättes muutmata selles sisalduva lõppjärelduse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse kohta ise uue määruse, millega jätab need menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 4

(6)Määruskaebuses soovib puudutatud isik tunnistajate ülekuulamist, seega asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuistungi korraldamist. Tunnistajate ülekuulamise kohta võtab ringkonnakohus seisukoha määruse põhjenduste p 17 teises lõigus. Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana täiendava tõendina e-kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi Kunderi 10-10 Tallinnas kohta (määruskaebuse lisa, II kd tl 80).

§ 662lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus puudutatud isiku poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde. Järgmiseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele ja lahendab kaebuse taotlused.

§ 3

lg 1 järgi võib iga isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohus märkis õigesti, et avalduse esitamise ajal oli avaldaja puudutatud isiku liige ja tal oli õigus puudutatud isiku põhikirja p 12.4 alusel teavet saada. Maakohus tuvastas ka, et enne kohtusse pöördumist ei olnud avaldaja oma nelja küsimuse kohta puudutatud isikult vastust saanud. Seega ei saa väita, et avaldaja on asjatult kohtusse pöördunud ja seda ei muuda asjaolu, et avaldaja kohtumenetluse ajal korteri võõrandas. Puudutatud isiku seisukoht on ekslik, et olukorra muutumise tõttu ei olnud avaldaja õigustatud nõudma temalt teavet. Teabe saamise õigus on isiklik õigus, mis ei lähe korteriomandi võõrandamisel võõrandajalt uuele omanikule üle. Järelikult ei pidanud maakohus jätma avaldust läbi vaatamata ja seda ei tee ka ringkonnakohus. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku juhatuse 3. oktoobri 2013 protokolli kohaselt suhtleb juhatus tema poole pöördujatega ainult lihtkirjaliku avalduse saabumisel puudutatud isiku ametlikule aadressile, millele puudutatud isik vastab kirjalikult 30 päeva jooksul (I kd tl 51–53, p 9). Seetõttu on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et on avaldaja teabenõude täitnud, andes suulisi selgitusi üldkoosolekul. Võttes endale kohustuse avaldustele kirjalikult vastata, tuleb seda ka täita, vaatamata sellele, kas teabe taotleja avaldas soovi kirjaliku vastuse saamiseks. Kuivõrd puudutatud isik pidi avaldaja teabenõudele kirjalikult vastama, leidis maakohus põhjendatult, et puudub alus tunnistajate ülekuulamiseks.

§ 238

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel arvestama ainult selliste tõenditega, millel on asjas tähtsust. Puudutatud isik ei esitanud maakohtule ega ole esitanud ka määruskaebemenetluses dokumentaalset tõendit, mis kajastaks tema kirjalikku vastust avaldajale. Üksnes sellise tõendi esitamise korral saaks kohus vajadusel tunnistaja ütluste abil kontrollida, kas vastav dokument on avaldajale kättesaadavaks tehtud. Kokkuvõtvalt ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusnorme, kui tuvastas, et puudutatud isik ei ole küsimustele

(2)–
(5)enne kohtusse pöördumist kohaselt vastanud. Ringkonnakohus ei jaga siiski maakohtu arusaama, et kõik küsimused
(2)–
(5)on sellised, millele saab nõuda vastust korteriühistule esitatava teabenõude korras. Nõustuda tuleb maakohtu põhjendustega küsimuste
(2)–
(4)osas ja neid põhjendusi ringkonnakohus ei korda. Küsimusega
(5)soovis avaldajaga teavet talle esitatud arvel nr 1504-10100 arvestatud võla kujunemise kohta. Puudutatud isiku põhikirjast ega maakohtu viidatud MTÜS ja KÜS sätetest ei tulene korteriühistule kohustust esitada liikmetele lisaks arvetele ja KÜS § 14 lg-s 1 ette nähtud tõendile nõudesumma arvestusi võla kujunemise kohta. Puudutatud isik vastas kohtumenetluses ajal küsimusele
(5)ka üksnes sellega, et esitas kokkuvõtte esitatud arvetest ja avaldaja maksetest, aga see teave oli avaldajal olemas juba enne kohtusse pöördumist. 5
(6)Neil kaalutlustel jääb avaldus küsimuse
(5)osas rahuldamata maakohtust erineval alusel, nimelt seetõttu, et avaldaja ei olnud õigustatud nõudma puudutatud isikult vastavat teavet. Vastavalt tuleb maakohtu määruse resolutsioonist jätta välja selgitus, miks avaldus jäi rahuldamata. Ka muudel juhtudel ei ole vajadust märkida resolutsiooni avalduse rahuldamata jätmise põhjust. Kuna tervikuna ei ole määruse resolutsioon sundkorras täidetav, siis puudub vajadus resolutsiooni tervikliku sõnastuse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et olukorras, kus kohus jätab avalduse rahuldamata, ei ole õige jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Samas ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid ka avaldaja kanda, kui tema nõue kohtumenetluse käigus rahuldatakse. Arvestades - esiteks, et lahend tehti avaldaja huvides; - teiseks, et pooltevahelise pikaaegse pingelise suhte tõttu saavutas avaldaja oma eesmärgi osaliselt alles kohtumenetluses; - kolmandaks, et küsimuse
(1)osas ei võtnud maakohus avaldust menetlusse; - neljandaks, et küsimuse
(5)osas ei olnud avaldajal õigust nõuda puudutatud isikult teabe esitamist on õiglane maakohtus kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse osalise rahuldamise ja eelmises lõigus toodud põhjuste tõttu on kohane jaotada ringkonnakohtu menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selliselt, et need jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Kulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.