Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2894 Määruse kuupäev 2. jaanuar 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Tarvise (Tarvis) kaebus Viru Vangla kohustamiseks koostada uus riskihindamine

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 8. Kaebaja on esitanud kaebuse tema suhtes koostatud riskihindamise peale, taotledes uue riskihindamise koostamist, milles puuduvad andmed kustutatud karistuste kohta, uue riskihindamise koostamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamist ning riskihindamises kustutatud ja arhiveeritud karistuste kasutamise õigusvastasuse tuvastamist. 9.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise aluseks on seega kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus.

1. Kinnipeetava riskihindamine on justiitsministri
2. mai
3. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 kohaselt tema kriminogeensete riskide vähendamise abinõusid ning nende rakendamise ajagraafikut käsitleva individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Eelnimetatud määruse § 3 lg-s 4 on loetletud kõik need valdkonnad, mida tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Muuhulgas analüüsib riski hindav ametnik kinnipeetava kuritegelikku käitumist ja ohtlikkust.
4. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et riskihindamine ei oma kinnipeetava õigustele iseseisvat tähendust, kuivõrd selles sisalduvad hinnangud kajastuvad lõppkokkuvõttes kinnipeetava individuaalses täitmiskavas, mis omakorda koostatakse kriminogeensete riskide ankeedis välja toodud riskide maandamiseks. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, ning vastavat analüüsi, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi ehk ei oma regulatiivset toimet. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kinnipeetava õigust nõuda, et riskihinnangut muudetaks tema arusaamisele vastavaks või et selle kohta koostatud dokumendist kõrvaldataks hinnangud, mida ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi. Järelikult ei saa kohtu hinnangul riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava subjektiivseid õigusi rikkuda ning riskihinnangu näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada halduskohtumenetluses.
5. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kuna riskihindamine ega selle tulemus pole vaidlustatavad, siis pole ka lubatav uue riskihindamise koostamisele kohustav nõue. Samamoodi pole kohtu hinnangul seetõttu vaidlustatav vangla vastus kaebaja taotlusele, milles kaebaja taotles uue riskihindamise koostamist. Kohus leiab, et kaebajal puudub muuhulgas kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks, kuna kaebajal puudub riskihindamise puhul iseseisev vaidlustamisõigus ning sellest tulenevalt ei anna riskihindamises kustunud ja arhiveeritud karistuste kasutamise õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust õiguslikku kasu. Seega leiab kohus, et kaebajal puudub Viru Vangla
6. oktoobri
7. a vastuse nr 6-10/31349-2, milles vangla võttis seisukoha kaebaja taotluse osas, ning kaebaja riskihindamise õiguspärasuse küsimuses õigus nii tühistamis-, kohustamis- kui ka tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tagastab kohus J. Tarvise kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

2

1. Kuna materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vangla poole sisuliselt taotlusega riskihinnangus olevate andmete parandamiseks selliselt, et eemaldataks teave kaebaja kustunud karistuste ja kuritegude kohta, mida ta ei ole sooritanud, piisab kohtu seisukohast käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks sellest, et eelnimetatud taotlus lisatakse kaebaja isiklikku toimikusse. Tartu Ringkonnakohus on
2. jaanuari
3. a määruse nr 3-16-1256 p-s 13 selgitanud, et kui vangla kasutab kriminogeensete riskide ankeeti tulevikus alusdokumendina kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel või iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, siis saab vangla arvestada ka kaebuse esitaja vastulausega ja vajadusel selgitada välja, millised andmed on õiged. Seega saab kaebaja riskihindamise põhjal koostatud täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a otsus nr 3-3-1-95-09).
6. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on märkinud, et esitas
2. detsembril 2017 Viru Vanglale taotluse, et riigilõiv tasutaks kaebaja isikuarvelt, mistõttu peaks riigilõiv olema tasutud. Kohus selgitab, et käesoleval juhul Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud, kuid kui kaebaja on riigilõivu 15 eurot tasutud, siis arvestades, et kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, jääb riigilõiv kaebajale tagastamata (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3