1-16-9853/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9853 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik( Tali) Kriminaalasi Jana Busch süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai 2017 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuur ja kannatanu lepinguline esindaja Katrin Mikenberg Prokurör Süüdistatav Jana Busch, ik: 47501030288, varem karistamata, tõkendit ei kohaldatud. Kaitsja Aare Tark, Tauno Tark Kannatanu lepinguline esindaja Aivar Pihlak Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. mai 2017 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-16-9853 Jana Buschi õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2 p 2 järgi muutmata.
5. Prokuröri ja kannatanu lepingulise esindaja apellatsioonid jätta rahuldamata.
6. Välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Jana Busch (ik: 47501030288) kasuks 1992,00 ( üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) eurot. 1 Kanda 1992,00 ( üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) eurot A OÜ arveldusarvele EE
8. Välja mõista AS-lt V ( reg. kood XXXXXXXX) apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Jana Busch ( ik: 47501030288) kasuks 498,00 ( nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot. Kanda 498,00( nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot A OÜ arveldusarvele EE
10. Kannatanu lepingulise esindaja tasu jätta KrMS § 185 lg 2 alusel kannatanu kanda. Kannatanu lepingulise esindaja 27.07.2017 aastal esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul on kassatsiooni õigus advokaadi vahendusel tsiviilhagisse puutuvas osas. SÜÜDISTUS:
11. Jana Busch`i süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selles, et ta ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.03.2014 pööras enda valduses oleva aktsiaseltsi V sularaha suures ulatuses ehk summas 59 061,35 eurot, ebaseaduslikult enda kasuks. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
12. Maakohus mõistis Jana Buschi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks. AS V tsiviilhagi Jana Buschi vastu 59 061,35 euro varalise kahju ja viivise nõudes jättis KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Selgitas, et kannatanul AS-l V on õigus esitada tsiviilhagi varalise kahju nõudes uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Mõistis riigi eelarve vahenditest välja Jana Buschi kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 15 181,20 (viisteist tuhat ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 20 senti). Jättis rahuldamata AS V taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Jana Buschilt ning jättis kannatanu esindaja kulud AS V kanda. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole omastamise kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena AS-i V sularahakassas (raudkapis) rahaliste vahendite tegelik esinemine, mille omastamist süüdistatavale ette heidetakse. Seetõttu kohus muude omastamise kuriteokoosseisu tunnuste esinemist edasi ei analüüsinud ning tegi õigeksmõistva otsuse. APELLATSIOONID:
13. Prokurör vaidlustab Harju Maakohtu 02.05.2017 õigeksmõistva kohtuotsuse nr 1-16-9853 täies ulatuses seoses kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusega ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. 2 Tõendite hindamisel tehtud vigade tõttu ei vasta maakohtu järeldused kohtulikul arutamisel tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kohus luges alusetult sõna-sõna-vastu olukorras usaldusväärseks süüdistatava Jana Buschi kaitseversiooni. Kohus ei hinnanud süüdistatava vastavaid väiteid igakülgselt ja kontekstis kõigi teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohus ei pööranud tähelepanu prokuröri poolt vaidluste käigus esile toodud suurtele vastuoludele end aktiivselt kaitsva süüdistatava kaitseversioonis kõrvutatuna muude kohtus uuritud tõendite ja kõrvutatuna süüdistatava enese erinevate väidete ja enese esitatud tõenditega. Kohus luges alusetult ebausaldusväärseks kannatanu AS-i V seadusliku esindaja ŽA ütlused ja tunnistaja JF ütlused, mis on omavahel riimuvad ning haakuvad muude kohtus uuritud tõenditega. Kõigi tunnistajate ütlusi on kohus hinnanud äärmiselt ühekülgselt, lähtudes üksnes kaitseversioonist, kuid kõrvutamata neid süüdistust kinnitava osaga. Osa tõendeid on kohus hindamise käigus jätnud täiesti tähelepanuta ega ole neid hinnanud kogumis teistest tõenditest nähtuvate andmetega (nt AS-i V
14. aasta kolme esimest kuud puudutavad sularahakviitungid, nende aluseks olevad arved, kassast väljamineku orderid, müügisüsteemi väljatrükk klientidelt laekunud sularaha osas, kassa konto 10111 väljavõtted, AS-i V pearaamatust pärinev dividendide konto 21621 väljavõte, tegevuskulude konto 50691 väljavõte). Seega on kohus eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 mõttes ning rikkunud ka KrMS § 3051 lg 1 tulenevat kohtuotsuse põhistamiskohustust, mis kujutab enesest kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist § 339 lg 2 mõttes. Sisuliselt kujunes kohtuistungil sõna-sõna-vastu olukord süüdistatava ja kannatanu seadusliku esindaja ütluste vahel selles, kas AS-i V sularahakassa tegelik seis süüdistuses näidatud ajavahemikul 01.01.2014-31.03.2014 vastas raamatupidamisele või mitte. Kui kannatanu seadusliku esindaja ŽA ütlustest nähtub, et AS-i V sularahakassa tegelik seis vastas äriühingu raamatupidamise dokumentidele, siis süüdistatava Jana Buschi kaitseväide oli, et AS-i V sularahakassa tegelik seis neile ei vastanud. 3.
15. Apellant annab ülevaate kannatanu seadusliku esindaja ütlustest viidates ka nendega riimuvatele, kohtuistungil uuritud tõenditele nagu müügisüsteemi „MUSI“ väljatrükile sularaha sissetulekute kohta
16. aasta algusest kuni
17. aasta märtsi lõpuni. Samuti raamatupidamise dokumentidele sh hansaraamas peetava pearaamatu konto „kassa“ nr 10111 kandele,
18. aasta kolme esimese kuu AS-i V kassasse sularaha sissetulekut tõendavatele sularahakviitungitele, klientidele väljastatud arvetele. Teeb viite ka AS-i V
19. aasta ja
20. aasta bilansile ja AS-i V aktsionäride üldkoosoleku poolt 03.07.2014 vastu võetud ning tänaseni kehtivat kõigi aktsionäride, sh süüdistatava poolthäältega otsusele kinnitada audiitori poolt kontrollitud AS-i V
21. aasta majandusaasta aruanne. Need kohtuistungil uuritud dokumendid näitavad apellandi hinnangul üheselt, milline oli AS-i V kassa algseis
22. aasta alguses (49 761,66 eurot), kui palju laekus kolmel esimesel kuul vastavalt sularahakviitungitele kassasse klientidelt sularaha, kui palju viidi vastavalt pangaväljavõtetele ja kassast väljamineku orderitele kassast raha panka ja kui palju eest tehti kassast väljamakseid ning milline oli arvestades sularaha laekumisi ja väljamakseid sularahakassast märtsi lõpus AS-i V kassa lõppjääk (60 503,89 eurot). Enamusele nendest dokumentaalsetest tõenditest kohus mingit tähelepanu ei pööranud ega seostanud neid teiste dokumentaalsete tõendite ja ülekuulatud isikute ütlustega, rikkudes nii KrMS § 61 lg 1 ja 2 toodud tõendite hindamise nõudeid. Kõikide AS-s V eri aegadel töötanud tunnistajate ütlustest nähtub ühtemoodi, et AS-s V kasutasid klienditeenindajad müügisüsteemi „MUSI“ ning kõik sularahas arveldanud kliendid said tasumisel müügisüsteemist väljaprinditud kviitungi. Teine kviitungi pool jäi äriühingule. Raamatupidaja tunnistaja TT ütlustest nähtub, et kõik kirjed raamatupidamisprogrammis 3 hansaraama (sh kontol kassa 10111) vastavad algdokumentidele. Raamatupidaja sõnul toimus sularahas tasumisel raamatupidamises muudatus nii kontol „kassa“ 10111 kui ka kontol „nõuded ostjate vastu“ ehk tasumisele kuuluvate arvete kontol. Viimase konto seis vastavalt kliendi poolt tasutud summale vähenes (kahekordse kirjendamise printsiip). 3.
23. Apellant on seisukohal, et kumbki kohtu poolt esile toodud kannatanu seadusliku esindaja ŽA ütluste ebausaldusväärseks ja eluliselt usutamatuteks hindamise põhjus ei ole selline, millest saaks järeldada kannatanu seadusliku esindaja ütluste ebausaldusväärsust või elulist usutamatust ning kohtu esile toodud põhistused ei ole piisavad kannatanu seadusliku esindaja ütluste tõendikogumist väljajätmiseks. Millistest asjaoludest konkreetselt järeldas kohus kannatanu seadusliku esindaja ütlustes vastustega keerutamist ja enese õigustamist, jääb kohtuotsusest selgusetuks. Asjaolu, et kannatanu seaduslik esindaja mõndasid asjaolusid istungil ei mäletanud (näiteks ei mäletanud ta, millistest kupüüridest koosnes
24. aasta viimasel päeval inventuuri käigus üle loetud ca 49 000 euro suurune rahapakk või kui suur see oli) ei ole vastustega keerutamine ega enese õigustamine. Kuivõrd kannatanu seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt oli sularaha kassa ülelugemine perioodiliselt korduv tegevus, seda tehti koos Jana Buschiga enamasti iga kuu keskpaigas, siis on eluliselt usutav, et ülekuulatav ei mäleta ühte paljudest tema jaoks rutiinsetest ja sarnastest toimingutest. Mis puudutab kohtu poolt taunitud kannatanu seadusliku esindaja kodusel aadressil teostatud remonti, siis kohtuistungil ŽA põhjendas kodukontori ärilist vajadust. Apellant annab nendest ülevaate. Peab oluliseks, et nimetatud remondi ja sisustuse soetuskulude eest on tasutud äriühingu arvelt ülekandega. Seda tõendavad nii kohtus uuritud arved, maksekorraldused, kui ka remonti teostanud äriühingu OÜ S esindaja tunnistaja AR ütlused. Nende parendustööde ja soetuste eest ei tasutud AS-i V sularaha kassast pärinevate vahenditega, mida väitis enese kaitseks süüdistatav. Kodukontori parendamise jaoks äriühingu poolt kulude kandmine ei anna alust kahelda kannatanu seadusliku esindaja ütluste usaldusväärsuses. 3.
25. Apellant on seisukohal, et kohtu järeldus JF ütluste ebausaldusväärse osas on selgelt oletuslik, mis on vastuolus KrMS § 312 p 1 kohase kohtuotsuse põhistamise nõudega ning viitab kohtuliku uurimise ühekülgsusele ja puudulikkusele KrMS § 338 p 1 tähenduses. Samuti leiab apellant, et ainuüksi võlaõiguslikud suhted kannatanuga ei saa olla aluseks isiku ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Samamoodi ei saa üksnes kannatanu aktsiate omamine olla selliseks asjaoluks, mis annaks alust kahelda isiku ütluste paikapidavuses. Ka süüdistatav Jana Busch, on tänaseni AS-i V üks aktsionäre. 3.
26. Apellandi hinnangul on kohus tunnistajate JL, GV ja AH ütlusi käsitlenud ühekülgselt ja osaliselt ka ebaõigesti.Samuti on kohus ebaõigesti ja meelevaldselt võrdsustanud tunnistajate ütlustest nähtuva vihikusse märkmete tegemise AS-i V mitteametliku raamatupidamisega, kuivõrd tegelikkuses mitte ühegi tunnistaja ütlusest ei ilmne, et kõnealusesse vihikusse oleks tehtud märkmeid raamatupidamise väliste sissetulekute ja väljaminekute osas. Tunnistajate GV, JF ja JL ning kannatanu seadusliku esindaja ŽA ütlustest saab teha järelduse, et AS-s V töötamise ajal oli süüdistataval vihik, kuhu ta tegi kassapidajana tööd tehes märkmeid. 4 Kõigi tunnistajate ja ka kannatanu seadusliku esindaja ütlustest ilmneb ühtmoodi, et sularahas kliendiga arveldamisel fikseeriti sularahas müük müügiprogrammis „MUSI“ ja sularahas tasumise vastu sai klient vastu kviitungi. Teine kviitungi pool anti koos rahaga kassapidajale. Mitte ükski tunnistaja ei räägi oma ütlustest klientidest, kes oleksid tasunud reisi eest sularahas nii, et kviitungit (raamatupidamise algdokumenti) vastu ei oleks antud. Mitte ükski tunnistaja ei räägi raamatupidamise väliste maksete ehk ümbrikupalga saamisest. Need on üksnes süüdistatava Jana Buschi väited. Seejuures aastal 2014 AS-s V töötanud isikud (kannatanu seaduslik esindaja ŽA, tunnistaja JF ja tunnistaja JL) vastasid kindlalt eitavalt prokuröri konkreetsele küsimusele, kas olete saanud
27. aasta kolmel esimesel kuul sularahakassast väljamakseid ilma, et selle kohta oleks vormistatud kassast väljamineku order. Samuti kõik mainitud isikud kinnitasid, et palka maksti neile ülekandega. Seejuures oli ristküsitlemise ajaks tunnistaja JL töösuhe AS-ga V ammu lõppenud. Kohus ei ole tunnistaja JL ütluste usaldusväärsuses kahelnud. 3.
28. Apellant on seisukohal, et kaitsjate esitatud excel-tabelid ei ole käsitatavad muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 mõttes ja fail ei sisalda eneses usaldusväärset teavet ning neile tuginemine süüdistatava ütluste usaldusväärseks tunnistamisel oli ebaõige. Neil pabereil puuduvad rekvisiidid, mis viitaks, et tegemist on just AS-ga V seostatava dokumentatsiooniga. Samuti ei ole tabelite sisus näha isikute nimesid, rääkimata allkirjadest.
29. aasta excel-tabeli koostajaks on märgitud „User“, mitte ŽA nagu väidab süüdistatav kaitseversioonis. Ilma kõrvaliste selgitusteta ei ole sealt võimalik tuvastada, mis kannetega on tegu ja kas ning kellega seotud kannetega on tegemist. Alates
30. aasta septembrist töötas AS-s V ka tunnistaja GV. Jana Buschi üks kaitseväide oli, et AS-s V olid kõik töötajad mustast raamatupidamisest teadlikud ning said boonuseid (ümbrikupalka) sularahas. Jana Buschi väide on vastuolu tema enda poolt esitatud
31. aasta kohta käiva excel-tabeliga kuna tabelis ei ole näha veergu numbritega, millest nähtuks süüdistatava väidetud boonuspalga maksed töötajale GV. Samuti ei nähtu selles tabelis perioodil jaanuar kuni juuli 2011 veergu, millest nähtuks süüdistatava väidetud boonusmaksed ŽA-le. Esile toob apellant ka selle, et kui ristküsitlusel prokurör küsis Jana Buschilt, miks tema väidetavad boonuspalga summad on
32. aasta excel-tabelis on teistega võrreldes nii suured, kostis Jana Busch, et tema läbimüük oli kõige suurem. See on aga kõrvalekalle esialgselt süüdistatava poolt ristküsitluse käigus kaitsjale väidetust, et AS-s V oli kokkulepitud 1500-euro suuruses normaalpalgas, mis moodustus kahest osast - ametlikust ülekandest kontole ja sellele lisanduvast raamatupidamises kajastamata boonussummast. Kuivõrd süüdistatav asus end aktiivselt kaitsma, siis arvestades asjaolu, et kaitsja esitatud exceltabeleid prokuröril ei olnud, need esitati esmakordselt alles kohtuistungil, pärast prokuröri taotletud tõendite uurimise lõppu, seejuures ajaliselt ka pärast kaitsja taotletud tunnistajate ülekuulamist ning tabeleid asus oma versiooniga sisustama süüdistatav, siis puudus prokuröril võimalus nende tabelite pinnalt küsitleda ristküsitluse käigus oma tunnistajaid, kaitsja taotletud tunnistajaid ning kannatanu seaduslikku esindajat. Küll olid kõnealused excel-tabelid olemas kogu kohtuliku uurimise aja, sh tunnistajate ja kannatanu seadusliku esindaja ristküsitlemise ajal, süüdistataval ja tema kaitsjatel, kes ühtlasi teadsid kõigi tunnistajate ja kannatanu seadusliku esindaja ülekuulamisel, milline on hiljem ülekuulatava süüdistatava J.Buschi kaitseversioon tabelite osas. Apellant on seisukohal, et end aktiivselt kaitsev süüdistatav Jana Busch pidanuks, kas ise või kaitsja vahendusel, esitama ristküsitluse käigus nende excel-tabelite päritolu, koostamise asjaolude ja sisu osas küsimusi kannatanu seaduslikule esindajale ja tunnistajatele. Juhul, kui end aktiivselt kaitsta otsustanud süüdistatav seda võimalust 5 ristküsitluse käigus ei kasuta, ei ole ta loonud tingimusi selleks, et tema kaitseteese oleks võimalik kohtuistungil kontrollida. J.Busch kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav pidanuks ise esitama lisatõendid vastavate e-kirja väljatrükkide näol, mis kinnitaks excel-tabelite pärinemist AS-st V. 600 eurose sissekande osas ei ole kohus pööranud tähelepanu kohtuistungil uuritud AS-i V pearaamatust pärinevale dividendide kontole nr 21624, mis näitab, et
33. aastale eelneval ajal on Jana Busch saanud AS-st V dividendidena väga suuri summasid, sh ka sularahas. Seega, arvestades, et J.Buschi ütlused on mitmetes asjaoludes muu tõendikogumiga vastuolus, ei saa välistada, et 05.05.11 J.Buschi Swedbank AS-s asuvale kontole tehtud sularahasissemakse pärineb just dividendidena väljamakstud vahendeist ja paika ei pea süüdistatava väide selle summa pärinemisest raudkapist. 3.
34. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas apellant osutab, et kui kõrvutada Jana Buschi väidetavat versiooni, et 31.12.2013 oli kassas pärast raha panka viimist ja väidetavate boonuspalkade väljamakseid üksnes maksimaalselt kuni 1500 eurot ja ta kogus alates
35. aasta jaanuarist kuni 29.01.2014 ŽA-le sularahakassasse 30 000 eurot, siis on süüdistatava versioon ŽA-le 30 000 eurose väljamakse tegemise kohta vastuolus muude kohtus uuritud tõenditega. Kohus süüdistatava ütlusi AS-i V müügisüsteemi „MUSI“ väljavõttega sularaha liikumise kohta, sularaha sissetuleku kviitungitega, arvetega, väljamineku orderitega ning konto 10111 väljavõttega ei kõrvutanud. Nimetatud dokumente ei ole kohus tõendite hindamisel arvestanud. Isegi, kui oletada, et
36. aasta jaanuari alguspäevadel esines üksnes süüdistatava Jana Buschi poolt väidetud kliente, kes tasusid reisi eest sularahas ja kviitungita kassasse täiendavalt 18 650 eurot (sest ainult siis saaks kokku Jana Buschi poolt väidetud summa 30 000 eurot), siis sellisel juhul tekib küsimus, kuidas juhul, kui seisuga 29.01.2014 oli kassa seis viidud 0 euroni (väidetavalt 30 000 eurot ŽA-le välja makstud) sai järgnevatel päevadel raamatupidamise dokumentidelt nähtuvalt lisandunud summasid (kokku 988 eurot) arvesse võttes viia Jana Busch 03.02.2014 panka 9500 eurot, mida ometigi objektiivselt näitab AS- V SEB Pank AS-s asuva konto EE911010022016651000 väljavõte? Arvestades Jana Buschi väidetud igapäevast kassa tegelikku seisu ja jaanuaris toimunud väidetavat 30 000 euro väljamaksmist ei jaguks kassasse raamatupidamise algdokumentide ning müügisüsteemi väljatrüki kohaselt sisse tulnud vahenditest jaanuari lõpus mitte kuidagi raha Jana Buschi väidetud ümbrikupalga makseteks kokku neljale töötajale. Lisaks, lükkab ümber J. Buschi väite, et ta kogus ja andis ŽA-le remondi otstarbeks sularaha, asjaolu, et remonditöid teinud OÜ S juhatuse liige tunnistaja AR kinnitas kohtuistungil, et tasumine toimus arve alusel ja üksnes ülekandega. Seda kinnitab ka vastav OÜ S 22.04.2014 arve nr 398 AS-le V ja AS-i V SEB Pank AS-s asuva konto EE911010022016651000 väljavõte, aga ka maksekorraldus nr 7476, millelt on näha, et 22.04.2014 on AS V tasunud pangakontolt OÜ-le S 3600 eurot ja ülekande selgituses on „a 398“. Kohtuistungil uuriti ka muid teistelt äriühingutelt pärinevaid ja AS-le V esitatud arveid, mille sisuks oli, kas remonttöödega seonduva kauba soetus või teenus (mööbli renoveerimine ja paigaldus), kuid ka nende puhul on toimunud tasumised maksekorraldustest nähtuvalt ülekannetega, mitte sularahas nagu väidab süüdistatav. Kohus neid tõendeid igakülgselt kogumis teiste tõenditega hinnanud ei ole. J.Buschi üks kaitseväiteid oli, et aegade algusest on AS-s V tasutud töötajatele mitteametlikke boonuspalku, preemiaid ja võetud kassast igasugu jooksvate kulude (näiteks kohvikoor, kontorikulud ja muu nipe-näpe, lähetused) jaoks sularaha nii, et raamatupidamises see sularaha võtmine ei kajastu. Need süüdistatava väited ei haaku muu tõendikogumiga. Kohus ei ole sellele aga tõendite hindamise käigus tähelepanu pööranud. Nimelt on tõendikogumis mitmeid 6 dokumentaalseid tõendeid, mis näitavad risti vastupidist – kulude kandmist ametlikult ja raamatupidamises fikseeritult. Apellant toob mõned neist esile. Kuivõrd Jana Buschi kaitseväited AS-i V mitteametliku topeltraamatupidamise osas on muude kohtuistungil uuritud tõenditega vastuolus ning vastuolud ja ebakõlad tekivad ka Jana Buschi enda erinevate väite ja esitatud tõendite vahel, siis ei kajasta Jana Buschi ütlused AS-i V sularaha kassa seisu ja raamatupidamist ning sularaha kassa pidamist usaldusväärselt ning kohus oleks pidanud Jana Buschi ütlused tõendikogumist kas tervikuna või vähemalt sularaha kassa seisu ning sularaha kassa pidamist puudutavas osas kõrvale jätma. Mis puudutab süüdistatava isa, tunnistaja HS ütlusi, siis need kajastasid valdavas enamuses teiselt isikult ehk tütrelt (süüdistatavalt Jana Buschilt) kuuldut. Süüdistatav kuulati vahetult istungil üle. Sellises olukorras ei saa vahendlike ütluste osas pidada tunnistaja HS ütlusi iseseisvaks tõendiks. Seda põhjusel, et ei esine KrMS § 66 lg 21 p-des 1-4 nimetatud olukordi. Riigikohtu 23.10.2015 otsuse nr 3-1-1-73-15 p 11 tulenevalt võivad sellises olukorras tunnistaja ütlused olla käsitatavad üksnes kaudse tõendina, et hinnata vahetult tõendamiseseme asjaolusid tajunud isiku ütluste (antud juhul süüdistatava) usaldusväärsust. Süüdistatava Jana Buschi ütlused ei ole aga usaldusväärsed eespool väljatoodud vastuolude tõttu muu tõendikogumiga. Kohus on märkinud, et sularaha olemasolu ei saa tõendada üksnes raamatupidamise bilansis sisalduvate arvude ja varalise seisu erinevusega. Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et lisaks AS-i V raamatupidamise bilansile uuriti kohtus absoluutselt kõiki
37. aasta esimese kolme kuu sularaha kassa sissetulekukviitungeid, arveid, väljamineku ordereid, lisaks müügisüsteemist „MUSI“ pärinevat väljatrükki sularaha maksete kohta, samuti raamatupidamise programmi hansaraama konto kassa 10111 väljavõtet
38. aasta kolme esimese kuu kohta, AS-i V pangakontode väljavõtteid, mis kõik sisaldavad andmeid sularaha reaalse sissetuleku kohta kassasse. Aga ka kõik 2014.aastal AS-s V töötanud isikud (tunnistajad JL, JF, kannatanu seaduslik esindaja ŽA) kinnitasid müügisüsteemi „MUSI“ kasutamist, sularahas tasunud klientidele müügisüsteemist „MUSI“ kviitungite väljatrükkimist. Järelikult ka nende tunnistajate ütlustest nähtub sularaha reaalne sissetulek kassasse. Kui palju on kassast sularaha välja läinud, näitavad objektiivselt kassast väljamineku orderid ja pangakonto väljavõtted. Raamatupidaja tunnistaja TT kinnitas raamatupidamisprogrammis kontol kassa 10111 tehtud kannete vastavust raamatupidamise algdokumentidele. Lisaks ka seda, et muutus konto „Kassa“ 10111 kannete puhul toimub alati ka kontol nõuded ostjate vastu (ehk klientide tasumata arvete kontol). Audiitor tunnistaja RR andis ütlusi, et kontrollis perioodi dokumente, vaatas üle kassaarvestuse. Ta selgitas, et seal äriühingus ongi kassasaldo suur, kuid tehingud reaalselt toimuvad, raha läheb välja, tuleb sisse ja aeg-ajalt läheb kassa ka väikeseks. Seega on kohtuistungil uuritud lisaks AS-i V raamatupidamise bilansile ka hulgaliselt muid dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid, mis kogumis kõik kinnitavad AS-i V sularaha kassa seisu vastavust raamatupidamise andmetele. Apellant on seisukohal, et maakohus on tõendite hindamisel tehtud vigade tõttu jõudnud valele järeldusele, mille kohaselt tõendatud ei ole omastamise kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena AS-i V sularahakassas (raudkapis) rahaliste vahendite tegelik esinemine ning õigeks mõistev otsus on tehtud ebaõigesti. Tegelikkuses on kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et AS-i V raamatupidamine ja tegelik kassaseis kattuvad. Seega 31.12.2014 pidi olema AS-i V kassas 60 503,89 eurot. Seda seal aga ei olnud. Oli üksnes 1442,54 eurot. Kassast oli kadunud 59 061,35 eurot. 7 Apellant on eelneva põhjal seisukohal, et kohus on rikkunud tõendite hindamisel oluliselt menetlusnorme KrMS §339 lg 2 mõttes, jõudnud seetõttu väärale järeldusele kuriteokoosseisu puudumises J.Buschi käitumises ning teinud seadusele mittevastava kohtuotsuse. Apellant leiab, et apellatsioonis esile toodud maakohtu vead on kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata ning ringkonnakohtus on võimalik sama tõendikogumi pinnalt teha süüdimõistev kohtuotsus. 3.
39. Apellant on seisukohal, et maakohtus uuritud tõendikogumi pinnalt on süüdistatava käitumises sedastatavad ka teised omastamise kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Asjaolu, et Jana Busch töötas AS-is V reisikonsultandina ajavahemikul 01.03.1998 kuni 23.05.2014 näitab AS-i V ja Jana Buschi (varasema perekonna nimega S) vahel 01.03.1998 sõlmitud tööleping nr 10 (töösuhte algus) ning Jana Buschi 16.05.2014 töölepingu ülesütlemise avaldus AS-le V (töösuhte lõpp). Ka Jana Busch ise kinnitab AS-s V töötamist. Selles osas Jana Buschi ütlused haakuvad muu tõendikogumiga. Jana Buschi ütluste läbi täpsustus, et ajavahemikul 2003-2006 oli ta lapsehoolduspuhkusel. St sel ajal oli töösuhe peatunud TLS § 19 p 1 mõttes. Jana Buschi kui reisikonsultandi töö seisnes klientide tellimustega tegelemises, mille käigus võttis ta muuhulgas klientidelt vastu sularaha. Seda näitavad kannatanu seadusliku esindaja ütlused, samuti Jana Buschiga koos töötanud tunnistajate JL, GV ja JF ning ka J.Busch enda ütlused. Kohtuistungil leidis kannatanu seadusliku esindaja ŽA, tunnistajate JL, JF ning ka J.Busch ütlustega tuvastamist asjaolu, et AS-s V oli ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.03.2014 tööl kolm reisikonsultanti (JL, JF ja J. Busch) ning üks tegevdirektor (ŽA). Sama info järeldub AS-i V SEB Panga AS-s asuva konto EE911010022016651000 väljatrükist, millelt on näha perioodil 01.01.2014 kuni 31.03.2014 palga väljamaksete tegemine neile neljale isikule. Süüdistuses on esile toodud, et ajavahemikul 08.06.2000 kuni 03.04.2014 oli Jana Busch AS-i V juhatuse liige. Jana Buschi juhatuse liikmeks olekut kinnitab äriregistri andmebaasi väljatrükk, AS-i V nõukogu 03.04.2014 otsus Jana Buschi kui senise juhatuse liikme volituste lõppenuks lugemise ja juhatusest tagasi kutsumise kohta, aga ka kannatanu seadusliku esindaja ütlused, tunnistaja JF ütlused, ka süüdistatava enese ütlused, milles kinnitab juhatuse liikmeks hakkamiseks nõusoleku andmist, samuti nähtub varasema juhatuse liikme staatuse jaatamine AS-i V ja Jana Buschi vahel
40. aasta aprillis lepinguliste esindajate vahendusel peetud kirjavahetusest. Jana Busch ise väidab, et oli kõigest AS-i V formaalne juhatuse liige, just nagu välismaal elav MA. Sellega ei saa nõustuda. Jah, ajal, mil Jana Busch oli 2003-2006 lapsehoolduspuhkusel, seega äritegevusest ja kontorist füüsiliselt pikalt eemal, siis sellel ajavahemikul (2003-2006) ta faktiliselt tõesti juhatuse liikme funktsiooni ei saanud täita. Samas alates ajast, mil ta naases 2006 lapsepuhkuselt tööle AS-i V, oli ta AS-i V juhatuse liige koos sellest positsioonist tulenevate õiguste ja kohustustega. Nn formaalse juhatuse liikme staatust äriseadustik ei tunne. Seega oli Jana Busch AS-i V juhatuse liige ka
41. aasta kolmel esimesel kuul. Ja sellele AS-i V ja Jana Busch vahel tekkinud õigussuhtele kohalduvad nii ÄS-s aktsiaseltsi ja selle juhtimist puudutavad sätted, kui ka VÕS-i käsunduslepingut reguleerivad normid, loomulikult ka TSÜS-st tulenevad üldised normid. Asjaolu, et Jana Buschi ja V vahel ei 8 sõlmitud lisaks täiendavat kirjalikku juhatuse liikme lepingut, ei muuda olematuks fakti, et Jana Buschi ja AS-i V vahel juba esines käsundussuhte laadne õigussuhe. Apellant märgib, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on aktsepteerinud äriühingu juhatuse liikme töötamist samas äriühingus töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. J.Buschil oli samaaegselt AS-ga V kaks erinevat õigussuhet. Esiteks oli ta töösuhtes AS-ga V, täites reisikonsultandi ülesandeid ja teiseks oli ta käsundilaadses suhtes ASiga V, täites juhatuse liikme ülesandeid. Need õigussuhted, neist tulenevad õigused ja kohustused ning vastutuse määr AS-i V ees on väga erinevad. Kui töölepingu alusel teeb töötaja lepingus kokkulepitud tööd alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1), siis juhatuse liige ise juhib ja esindab äriühingut (ÄS § 306 lg 1), korraldab selle raamatupidamist (ÄS § 306 lg 4) ning juhatuse liikme oluliseim üldine kohustus on ÄS § 306 lg 2 järgi tegutseda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ehk nn üldine hoolsuskohustus. Nii näitavad kohtuistungil antud AS-i V seadusliku esindaja ütlused, samuti tunnistaja JF, kes äriregistrist nähtuvalt on alates 28.01.2010 AS-i V nõukogu liige, et AS-i V sularaha kassa pidaja ja selle eest vastutaja oli Jana Busch. Ka GV (vastus kannatanu esindajale) ja JL ütlustest (vastused prokurörile) selgub, et kassapidaja oli nende arusaama järgi Jana Busch. Jana Buschile väljastatud deebetkaartidega on ajavahemikul 2010 jaanuarist kuni 2014 märtsi lõpuni tehtud sissemakseid sularahaautomaadis AS-i V pangakontole ja valdavalt on ainult Jana Busch (v.a 28.01.2010 üks kord ŽA) viinud sularaha otse pangakontorisse sissemakse tegemiseks V pangakontole. Tunnistaja JF ja kannatanu seadusliku esindaja ŽA ütlustest ilmneb, et Jana Buschi poolt sularaha kassa pidamine seisnes selles, et Jana Buschi kätte anti klientidelt saadud raha ja Jana Busch pani raha omakorda kontoris asuvasse raudkappi ning viis seda sealt aeg-ajalt panka. Aeg-ajalt sularaha panka viimist ja viidavate summade suurust näitavad kassa väljamineku orderid ja pangakonto väljavõtted. Nii ŽA, JF kui JL kinnitasid, et raudkapp oli suletav võtmega. Võtmeid oli üks ja see oli reeglina Jana Buschi käes. JF ütlused täpsustasid, et enne
42. aastat esines vahel juhuseid, mil J.Busch oli kontorist pikaajaliselt eemal. Sellisel juhul andis J.Busch enda äraoleku ajaks JF-le üle kassa võtme ja kassas oleva sularaha valduse. Enne võtme ja sularaha valduse F-le üle andmist kontrolliti koos sularaha seisu kassas ja pärast samuti. Võtme ja sularaha valduse tagasiandmisel J.Buschile raudkapis olevad summad vastasid kviitungitele. Need juhtumid, mil raudkapi võti ja sularaha kassa valdus anti ajutiselt üle JF-le, leidsid aset enne
43. aastat. Seda saab järeldada sellest, et nii ŽA, JF kui JL, kes
44. aasta kolmel esimesel kuul koos J.Buschiga äriühingus töötasid, ütlesid vastuseks prokuröri konkreetsetele küsimustele, et
45. aasta esimesel kolmel kuul nemad ei ole Jana Buschilt enda kätte saanud raudkapi võtit; samuti 2014 esimesel kolmel kuul nende (ŽA, JF, JL) nähes ei andnud J.Busch võtit üle mõnele teisele kaastöötajale; samuti 2014 esimesel kolmel kuul nende (ŽA, JF, JL) nähes ilma J.Buschita raudkappi ei avatud. Lisaks kuulati kohtuistungil üle tunnistaja GV, kes töötas AS-s V 2011 septembrist kuni 2013 juulini. Seega GV ütlused saavad puudutada üksnes perioodi kuni 2013 juulini, mitte aga
46. aasta alguse sündmusi AS-s V. Tunnistaja GV ütlused näitavad raudkapi võtme hoidmist korraldas AS-s V Jana Busch ning et reeglina oli raudkapi võti Jana Buschi käes. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja TT, kes osutab AS-le V alates
47. aastast OÜ K kaudu raamatupidamisteenust. Tunnistaja TT silme läbi oli Jana Busch peamine isik, kes tegeles V sularaha kassaga. Tunnistaja TT sõnul oli enamasti just Jana Busch see isik, kes tõi talle 9 raamatupidamise tegemiseks sularaharaporti ja kviitungid. Harvem tuli ette, et sularaha raporti ja kviitungid andis raamatupidajale J.Buschi asemel üle JF. Tunnistaja JL töötas AS-s V
48. aasta detsembrist kuni
49. aasta juulini. L sõnul oli
50. aasta esimesel kolmel kuul sularaha kassa hoidja Jana Busch. L sõnul anti
51. aasta kolmel esimesel kuul sularahas tasunud kliendilt saadud raha ja sularahakviitung üle Jana Buschile, kes pani need šeifi. Tunnistaja L ei mäletanud, et Jana Busch oleks
52. aastal käinud pikas komandeeringus ja märkis, et kui ka üks päev puuduti, jäi kassa lihtsalt suletuks. Esile toob apellant seejuures AS-i V SEB Pank AS-s asuva arvelduskonto EE911010022016651000 väljavõttelt nähtuvate sularaha panka sissemaksete juures seda, et JF ei ole nende väljavõtete alusel mitte kordagi sularaha panka viinud ja talle ei ole SEB Pank ASi 23.10.2014 vastuskirjast nähtuvalt selleks ka vastavat pangakaarti väljastatud. Tegemist ei olnud kollegiaalse vastutusega rahakassa pidamisel, nagu süüdistatav väidab. Vaadates tunnistaja JF, GV, JL ja kannatanu seadusliku esindaja ŽA, ütlusi, siis mitte ükski neist ei rääkinud, et raudkapi võtit oleks hoitud päevasel ajal Jana Buschi kirjutuslaua sahtlis või kusagil mujal kõigile ligipääsetavas kohas. Piisava selgusega nähtub nende isikute ütlustest, et kui Jana Busch oli tööl, siis oli võti Jana Busch käes. Ja kui perioodil enne aastat 2014 oli Jana Busch pikalt kontorist eemal, oli võti koos kassaga eemaloleku ajaks antud ajutiselt üle JF-le. Ainukesena räägib süüdistatav J.Busch erinevalt teistest tunnistajatest ja kannatanu seaduslikust esindajast, et võti oli kirjutuslaua sahtlis ka tema kontoris viibimise ajal ning lühikeste, mõnepäevaste eemal viibimiste ajal, kuskohast kõik võisid võtme võtta, et raha ise raudkappi panna. Jana Buschi ütlused ei riimu selles osas muu tõendikogumiga, on selles osas ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist kõrvale. AS-i V pearaamatu konto „Kassa“ 10111 näitab perioodil 01.01.2014-31.03.2014 rahalisi liikumisi sularaha kassasse sisse ja välja. Kõigi liikumiste kohta on olemas ja kohtus uuritud algdokumendid (sissetulekute kohta sularahakviitungid koos arvetega, väljamakse kohta kassast väljamineku order ja panka viimiste kohta kanded pangakontodel). Konto 10111 liikumiste põhjal oli 01.01.2014 konto algseis 49 761,66 eurot. Täpselt sama summat on ŽA kinnitanud auditeerimisprotsessis audiitorile saadetud aktil. Nimelt aktist on näha, et inventuur teostati seisuga 31.12.13 ja siis oli kassas 49 761,66 eurot. Audiitor kinnitas sellise akti saamist auditeerimisprotsessis. Asjaolu, et aktil ei ole koostamise kuupäeva ja teadmata on, kas akt koostati kohe samal inventuuri läbiviimise päeval (s.o 31.12.2013) või siis auditeerimisprotsessi ajal nö tagantjärele kinnitusena (veebruarist kuni märtsini 2014), ei ole tegelikult praeguses asjas määravat tähtsust. Oluline on, et juhatuse liige ŽA teostas 31.12.13 inventuuri (ja seda ta kinnitas ülekuulamisel kohtus) ja kinnitas selle tulemust summas 49 761,66 eurot. Vastava seisu õigsust kinnitasid omakorda kõik AS V aktsionärid, sh süüdistatav, 03.07.2014 aktsionäride üldkoosolekul, kui võtsid ühehäälselt vastu audiitori poolt kontrollitud AS-i V
53. aasta majandusaasta aruande. Konto 10111 liikumiste põhjal on selgelt näha, et millised sissetulekud ja väljaminekud on kassas toimunud alates 01.01.2014 kuni
54. märtsi lõpuni. Viimased sularaha panka viimised on toimunud Jana Buschi poolt 27.03.2017 ja konto lõppseis oli siis 60 503,89 eurot. Järelikult seisuga 31.03.2014, kui kannatanu seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt Jana Busch kassa avas, pidi kassas sisalduma 60 503,89 eurot. 10 Seda seal aga ei olnud. Seda tõendavad kannatanu esindaja vastavad ütlused ja 31.03.2014 koostatud akt, millel peal ŽA ja J.Buschi allkirjad. Akti kohaselt oli kassas seisuga 31.03.2014 üksnes 1442,54 eurot. Seega raudkapist oli puudu 59 061,35 eurot (sularaha 31.03.2014 lõppsaldo 60 503,89 ja faktilise kassajäägi 1442,54 eurot vahe). Järgnevalt põhjendab apellant, miks saab Jana Buschi pidada raudkapis seisuga 31.03.2014 sisalduma pidanud 60 503,89 eurot valdajaks. Kuna kohtus uuritud tõendid näitavad, et sularaha kassa eest vastutamine ja selle pidamine oli juhatuse liikme Jana Buschi ülesanne ning
55. aasta esimesel kolmel kuul oli sularahale ligipääsu võimaldav raudkapi võti üksnes tema käes, sularaha laekus reaalselt
56. aastal Jana Buschi kontrolli all olevasse raudkappi ja sealt viis Jana Busch sularaha
57. aasta kolmel esimesel kuul 5 korral ka panka, siis saab lugeda kassas sisalduva ja AS-le V kuuluva raha Jana Buschi tegeliku võimu all olevaks ja Jana Buschi selle suhtes ka valitsemissoovi väljendavaks. Ehk teisisõnu raudkapis olev sularaha oli aastal
58. aasta esimesel kolmel kuul ja ka pärast 59 061,35 euro eemaldamist raudkapist juhatuse liikme Jana Busch valduses. AS-ile V kuuluv sularaha oli Jana Buschi jaoks võõras. Süüdistuses on kirjas, et ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.03.2014 Jana Busch eemaldas raudkapist AS-le V kuuluva 59 061,35 eurot ning jättis selle enda kätte. Apellant leiab, et ka see asjaolu on leidnud kinnitust kannatanu seadusliku esindaja ŽA, kui tunnistajate JF kui JL, riimuvate ütlustega sellest, et 2014 esimese kolme kuu vältel oli üksnes Jana Buschil võimalus eemaldada kassast 59 061,35 eurot ja võtta see enda kätte. Millisel kuupäeval konkreetselt toimus raha eemaldamine raudkapist selle ajavahemiku jooksul, ei ole teada. Samas arvestades ŽA ütlusi, et igakuised kassa inventuurid, mis tavaliselt toimusid kuu keskel, olid raamatupidamisega vastavuses, siis järelikult leidis sularaha kassast eemaldamine aset
59. aasta märtsi lõpus. Kuivõrd 27.03.2014 hommikul viis J.Busch raha veel sularaha summas 9800 eurot panka, siis järelikult oli tal
60. aasta märtsi lõpus sularahale ligipääs ning ainult temal oli võimalus sularaha summas 59 061,53 eurot tavapärasest hoiukohast, kassast, eemaldada ning enda valdusesse edasi jätta. Järgnevalt põhjendab apellant valduses oleva võõra vallasasja (59 061,53 eurot) ebaseaduslikku enese kasuks pööramist alates 15.04.
61. AS-i V nõukogu 03.04.2014 otsus tõendab, et Jana Busch kutsuti 03.04.2014 juhatuse liikme kohalt tagasi. Seega J.Buschi volitused juhatuse liikmena lõppesid 03.04.
62. 08.04.2014 AS-i V lepingulise esindaja vahendusel Jana Buschile saadetud kiri tõendab, et AS V teavitas 08.04.2014 Jana Buschi sellest, et tema juhatuse liikme volitused lõppesid 03.04.2014 ning ühtlasi nõudis Jana Buschilt tema valduses oleva äriühingule kuuluva sularaha summas 59 061,35 eurot väljaandmist kolme päeva jooksul alates nõude saamisest. Jana Buschi lepingulise esindaja vahendusel 15.04.2014 AS-le V saadetud vastuskiri kinnitab, et Jana Busch sai AS-i V 08.04.2014 teavituse juhatuse liikme volituste lõppemisest ning sularaha 59 061,35 euro tagastamise nõudest kätte hiljemalt 15.04.
63. Seega need dokumentaalsed tõendid näitavad, et seisuga 15.04.2014 oli Jana Busch teadlik, et ta ei ole enam AS-i V juhatuse liige. Seega ta teadis, et tema käsundilaadne suhe AS-iga V on läbi ja tal ei ole õigust hoida enda valduses enam AS-le V kuuluvat 59 061,35 eurot. Tulenevalt VÕS § 626 lg 1 regulatsioonist pidi J.Busch nimetatud summa koheselt tagastama aktsiaseltsile V. Jana Busch seda ei teinud ja ei ole teinud siiani. Selle asemel, et raha tagastada, asus Jana Busch oma 15.04.2014 kirjas eitama kassast pärineva sularaha asumist enda käes ja teeb seda tänaseni, esitades valeväiteid ja versioone AS-i V mitteametlikust topeltraamatupidamisest, kuigi muud kohtus uuritud tõendid lükkavad sellised valeväited ümber. 11 Seega on maakohtus uuritud tõenditega tõendatud, et Jana Busch valduses oli
64. aasta esimesel kolmel kuul võõras (AS-le V kuuluv) vallasasi (sularaha 59 061,35 eurot) ning ta pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks. Enda kasuks pööratud raha kogus vastab KarS § 121 p 2 toodud suure kahju määratlusele; samuti seisuga 15.04.2014 ületas see summa KarS RakS § 8 p 2 nõutava suure kahju määra ehk ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt, st
65. aastal 100 x 355 eurot = 35 500 eurot). Pärast käsunduslepingu laadse suhte (juhatuse liikme staatuse) lõppemist, millest Jana Busch sai kõige hiljem teadlikuks 15.04.2014, puudub Jana Buschil võõra raha enese käes hoidmiseks seaduslik alust. Raha tagastamata jätmine ja enese käes hoidmise eitamine, mida iseloomustavad istungil esitatud valeväited, täidab omastamise objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kuivõrd juba 15.04.2014 kirjas AS-le V asus süüdistatav lepingulise esindaja vahendusel esitama valeväiteid AS-i V mitteametlikust topeltraamatupidamisest, siis näitab see asjaolu, et Jana Buschil oli eesmärk valeväidete toel jätta kestvalt enda kätte valduses olev võõras sularaha ja ta pidas seda sellisel kombel võimalikuks. Järelikult on Jana Busch pannud omastamise toime kavatsetult. 3.
66. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Jana Busch oli nimetatud teo toimepanemisel süüvõimeline ja uuritud tõenditest ei tulene asjaolusid, mis tema süü välistaks. Järelikult on täidetud ka süü tasand. 3.
67. Karistuse liigi ja määra osas leiab apellant järgmist. KarS § 201 lg 2 näidatud sanktsioon näeb sellise teo eest ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Vangistuse keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuud. Karistamise alus on isiku süü. Jana Buschi teosüü on väga suur. Selle muudab suureks asjaolu, et 15.04.2014 AS-le V vastates jättis ta kavatsetult sularaha enese kätte, asudes selle enese valduses olemise eitamist põhistama AS-i V mustavate valeväidetega, millest kohtuistungiks on saanud süsteemne valeväidete kogum. Apellant leiab, et sellise sihiliku valetamise korral ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergemaliigilise KarS § 201 lg 2 näidatud karistusega ja kohaldada tuleks rangemaliigilist karistust – vangistust. Süüdistatava karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud ei esine. Omastamise suurt ulatust (59 061,35 eurot), tahtluse vormi (kavatsetus) ja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist silmas pidades, on seetõttu põhjendatud süüdistatava karistamine KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni keskmises määras ehk 2 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades siiski asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik, võib apellandi hinnangul esmakordse rikkumise korral olla konkreetsele isikule mõjus ja ühtlasi õiguskorra rahu taastav vangistuse osaline kohaldamine mõnekuulise šokivangistusena. 3.
68. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 318; § 319; § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1, 3; § 339 lg 2, § 340 lg 4 p 2, 3 palub tühistada Harju Maakohtu
69. mai 2017 kohtuotsus nr 1-169853 Jana Buschi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Teha uus otsus, millega tunnistada Jana Busch süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses. Mõista Jana Buschile KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Määrata, KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et koheselt ära kandmisele kuuluv karistuse osa on 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistuse osa 2 aastat ja 3 kuud vangistust jääb 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 12 Uurida ringkonnakohtus kõiki maakohtus esitatud tõendeid ning kohtuistungite protokolle. Maakohtus ülekuulatud isikute ütluseid uurida kohtuistungite protokollide põhjal. Apellant ei taotle suulist menetlust.
70. Kannatanu lepinguline esindaja ei nõustu kohtu poolt kohtus uuritud tõenditele hinnangu andmisele otsuse teinud kohtu poolt ning on seisukohal et kohus on hinnanud tõendeid ja tuvastanud faktilised asjaolud valesti, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Apellant vaidlustab kohtuotsuse tervikuna. On nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 4.
71. Kohus ei tuvastanud JF ja ZA vahel mingit muud erilist seost ega põhjust peale JF poolt nõukogu liikmeks ja aktsionäriks olemise ja selle formaalse fakti alusel luges kohus LF ütlused ebausutavaks. Kannatanu esindaja arvates on niisugune kohtu lähenemine formalistlik, ei ole mitte millegagi põhjendatud ning ei ole eluliselt usutav. Kohus on lugenud ka ZA ütlused ebausaldusväärseks. Seda kahel põhjusel – lähtuvalt tema hoiakutest kaitsja küsimustele vastamisel ja tema ütluste osas seoses elumaja remondiga. Seoses eeltooduga soovib kannatanu esindaja märkida alljärgnevat. Apellant, esitades protokollist väljavõtte leiab, et kannatanu esindaja ütluste andmise käigus juba vastas kaitsja samalaadsetele küsimustele piisava põhjalikkusega kaitsja küsitlemise vooru alguses ning kannatanu esindaja soovimatus vastata kohtu poolt osundatud kontekstis toodud küsimustele tulenes sellest, et ta oma arvates andis antud asjaolu suhtes juba piisavad ja põhjalikud vastused kaitsja küsimustele (KD 2, lk 204). 3 Eraldi soovib apellant märkida, et kassa pidevat kontrollimist, mida on kaitsja kahtluse alla seadnud, on kinnitanud ka süüdistatav ise oma ütlustes. 4.
72. Mis puudutab kohtu poolt osundatud kannatanu esindaja väidetavale väärkäitumisele seoses kodu kontori remondi sildi all isiklikeks otstarbeks kasutatavate ruumide remontimist, siis on kannatanu esindaja arvates kohus tõlgendanud kannatanu ütlusi valesti. Kannatanu esindaja kunagi varjanud remonttööde teostamise ulatust ja liiki. Topelt raamatupidamise võimalikkuse ja remondi omavaheline seostamine on äärmiselt meelevaldne ja igati põhjendamata ja need kaks asjaolu ei ole teine teisega loogilises seoses. Apellant esitab väljavõtte kohtu poolt viidatud tunnistaja R ütlustele (KD 3 lk 34 pöördel ja 35) ja märgib, et kohus on tunnistaja R ütlusi kajastanud meelevaldselt ja tunnistaja enda poolt antud ütlustega mittehaakuvalt. Seega on kohus otsuse tegemisel põhjendamata jätnud arvestamata ZA ja LF ütlustega lugedes need ebausaldusväärseteks. 4.
73. Kohus on seadnud kahtluse alla kassa faktilise suuruse vastavuse raamatupidamise andmetele, ehk on asunud seisukohale, et kassa tegelik suurus ei vastanud raamatupidamise dokumentides sätestatud kassa suurusele. Oma järeldust on kohus muuhulgas põhistanud asjaoluga, et raha viidi üsna tihti panka ning kassa jääk oli kogu aeg väike. Kannatanu esindaja soovib märkida, et uurimise all oleva perioodi jooksul sularaha viimine panka järsult aeglustus ja panka viidi märksa harvemini sularaha kui seda tehti enne (eriti alates 01.01.2014), mis tõigi endaga kaasa sularahamassi kasvu kassas. Tunnistajad andsid ütlusi perioodi osas, kui nemad veel töötasid apellandi juures ja mis eelnes oktoober 2013.a-le. Samuti on kohus oma järeldust põhistanud asjaoluga, et kohus on lugenud usutavaks süüdistatava ütlused selle kohta, et kassas oli tavaliselt 1000-1500 eurot. Säärane kohtu järeldus läheb vastuollu süüdistatava enda ütlustega (KD 4 lk 8 pöördel) kuna viimane on kinnitanud, et ta ei viinud jaanuaris raha üldse panga ja kassas oli jaanuar 2014.a. vähemalt 30 000 eurot. 13 Samuti on see seisukoht vastuolus kohtutoimikus sisalduva pangaarve väljavõttega, millest nähtub et alates oktoober 2013.a. hakati panka raha viima suurte intervallide tagant. Juba ainuüksi säärane kohtu järelduste vastuolu asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele on aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Kohus on lugenud ebausutavaks apellandi väite, et seisuga 31.12.2013.a. oli kassas 49 761,66 eurot kuna tegemata märkmeid jms., on ebausutav, et kannatanu mäletas mitu kuud hiljem sendi täpsusega palju kassas raha tol hetkel oli. Kohtu järeldus on väär kuna kohus ei selgitanud välja mis meetodil määrati kindlaks kassa jääk seisuga 31.12.2013.a. Oluline on ka märkida, et tegemist ei ole mitte kassa inventuuriga vaid aktiga, mis esitatakse audiitorile kui juhatuse kinnituse kassa suuruse kohta. Oleks see inventuuri akt, siis oleks see dokument vormistatud teisiti. Kannatanu märkis, et see akt koostati 2014.a. veebruar-märts. Akt koostati aga sääraselt, et kassa faktiline üle lugemine toimus veebruar-märts 2014, saadud summale liideti perioodil 01.01.2014 kuni inventuuri teostamisele panka viidud või kassast välja makstud sularaha ning nii tuletati kassa jääk mis oli kassas seisuga 31.12.2013.a. Seega kannatanu ei pidanudki mäletama sendi täpsusega palju kassas raha oli 31.12.2013.a. kuna sellel kuupäeval kassa üleslugemist ei toimunudki, vaid kassa üle lugemine toimus veebruar-märts 2014.a., mida kannatanu ka väitiski. Ka siin on kohus vääralt saanud aru kannatanu seletustest ning andnud neile tõlgenduse, mis on vastuolus kannatanu poolt tegelikult antud ütlustega. Apellant tahab veel kord rõhutada et kannatanu esindaja ei ole kunagi väitnud et ta luges raha üle 31.12.2013.a. ja seda ta kinnitas ka vastates kaitsja küsimustele. Arusaamatud on kohtu järeldused, et kui süüdistatav kui aktsionär hääletab aastaaruande kinnitamise poolt, milles on 31.12.2013.a. määratud kassa suuruseks 49 761, 66 eurot, siis seda fakti ei saa lugeda asjaoluks, mis kinnitaks seda, et ka niisugune summa kassas oli. Antud kohtu seisukoht on ilmselgelt kaalutlemata ja põhistamata. Kohus ei motiveeri seda seisukohta, nagu ka teisi oma seisukohti, miks ta niisugusele järeldusele jõudis. Niisugune kohtu seisukoht on vastuolus raamatupidamisaruande koostamise üldpõhimõtetega, kus eelistust tuleb anda etteeeldusele, et raamatupidamisaruanne sisaldab tegelikkusele vastavaid andmeid, mitte vastupidi. Arvestades isikute vastutust, kes kinnitavad aastaaruande, on pigem alust arvata et nad kinnitavad sellise aruande, mis vastab tegelikkusele. Arvestama peab ka seda, et apellandil on ka muid aktsionäre. Seoses aasta 2014.a. aruandega on kohus viidanud sellele, et süüdistatav on seadnud kahtluse alla 2014 aasta aastaaruandes sisalduvate andmete õigsuse. Selline kohtu seisukoht on eksitav ja vale. Süüdistatav kinnitas korralisel üldkoosolekul 2014.a. aastaaruande tervikuna ja ta vaidlustas aastaaruande vaid selles osas, kus on kajastatud nõue tema, kui kolmanda isiku vastu. Ühtegi vastuväidet kassa faktilise suuruse kohta aasta alguses ja aasta lõpus ei ole süüdistatav esitanud mitte kellelegi ning on vastavad kassa suurused kinnitanud hääletades koosolekul aastaaruande kinnitamise poolt. Seega kinnitades nii aasta 2013 kui ka aasta 2014 aastaaruanded on süüdistatav ise kinnitanud apellandi kassa faktilise suuruse vastavust raamatupidamise dokumentides seadusandlusele kassa suurusele. Samuti on arusaamatu, miks kohus ei ole andnud sisulist hinnangut süüdistatava poolt 2014 aastaaruande kinnitamisele, kus muuhulgas on kajastatud nõue tema vastu. Kuna kõik koosolekul arutlusele tulevad materjalid on aktsionäridele enne koosolekut kättesaadavad, süüdistataval oli võimalus kasutada ja ta kasutas õigusteadmistega isiku abi selleks et koosolekul osaleda, siis süüdistatava hilisemad väited selles osas, et ta ei teadnud, et aastaaruandes sisaldub nõue tema vastu, ei ole usutavad. Prokurör esitas oma kohtukõne kirjalikes teesides (KD 4, lk 23-45) äärmiselt detailsed ja põhjendatud seiskohad ja aritmeetilised kalkulatsioonid, millised üheselt tõendavad, et süüdistatava enda ütlused kassa suuruse kohta kõrvutatuna tema enda ütlustega kassast 14 tehtavate väljamaksetega koosluses faktiliste väljamaksetega ning kassa panka viimisega annavad tihti peale resultaadi, et kassa peaks just kui olema negatiivne, mis on võimatu. Seega on ka prokurör veenvalt tõendanud, et süüdistava teooria kassa pidamise ja selle tegeliku suuruse kohta ei haaku tegelikkusega. 4.
74. Kohus on asunud seisukohale, et kannatanu poolt peeti topelt raamatupidamist ja seega kassa faktiline seis ei vastanud raamatupidamises kajastatud kassa suurusele. Apellant ei nõustu sellise kohtu seisukohaga. Kohus on seisukohal, et tuvastamist on leidnud fakt, et kannatanu tööga oli seotud mingi vihik, milles tehti kandeid tegeliku sularaha liikumise kohta ning mille kohta peeti selles vihikus arvestust. Kohus on asunud seisukohale, et muuhulgas kajastati seal töötajatele tehtavaid väljamakseid, mis ei leidnud kajastamist apellandi raamatupidamises. Apellandi arvates läheb selline kohtu seisukoht vastuollu tunnistajate ütlustega, kuna kõikidest üle kuulatud isikutest ainult süüdistatav väitis, et ta sai varjatud kujul palka. Samas, kui AS-s V oleks säärane varjatud palga maksmise praktika olnud levinud, siis oleks seda varjatud palka makstud kõikidele töötajatele, mitte ainult süüdistatavale. Sellise praktika mitte rakendamine kõikide kannatanu juures töötavate isikute suhtes oleks äärmiselt ebatavaline n.n. ümbrikupalkasid maksvates ettevõtete puhul ja ei ole eluliselt usutav. Kohus on kirjutanud, et ta on kõrvutanud süüdistatava sellekohaseid ütlusi kannatanu esindaja ütlustega, kuid on arusaamatu, miks ta ei ole neid kõrvutanud teiste tunnistajate ütlustega. Eraldi vajab märkimist, et keegi üle kuulatud isikutest pole väitnud, et vihikus oleks kajastatud mingeid kandeid, mis ei ühti raamatupidamises tehtavate kannetega, ehk et selles vihikus oleks kajastatud midagi, mida ei oleks kajastatud ametlikus apellandi raamatupidamises. Seega kõne all olevale vihikule on määratletud ilma igasuguse aluseta topelt raamatupidamise registreerimise koht, ilma et keegi peale süüdistatava oleks väidetavale topelt raamatupidamisele üleüldse osundanud. Vihiku puhul oli tegemist abistava dokumendiga, kuhu kanti sisse operatiivne info kassatoimingute kohta, sest kassatoimingud kanti raamatupidamiskontolt läbi hilinemisega mitu päeva hiljem, seda kinnitas ka tunnistaja TT. Apellant on seisukohal, et kuna selle ecxel tabelis faili saamist oma valdusesse ei ole suutnud seletada ise süüdistatav, siis tegemist on äärmiselt kaheldava väärtusega tõendiga. Pole isegi tuvastatud kes siis seda Excel faili oma arvutis pidas. Kohus aga asus seisukohale, et kui kannatanul oli kasutuses kassa liikumist fikseeriv vihik, siis niisuguse faili olemasolu ja pidamine rahalistest liikumistest ülevaate saamiseks ZA poolt on loomulik. Kannatanu ise ei mäleta, kas niisugune fail tal arvutis oli ja kui ta isegi oli, siis miks ta oli. Ainus loogiline põhjendus sellisele failile võib olla, et selles võidi kajastada mingeid omavahelisi rahalisi suhteid erinevate isikute, kui firma juhatuse liikmete ja aktsionäride vahel. Seda seisukohta toetab ka üsna kentsakate summade esinemine selles failis, nagu 14,40 eurot, 60 eurot, 45 eurot, 10 eurot jms. Ei ole eluliselt usutav, et varjatud palka ja boonuseid makstaks niisugustes summades. Samuti on palga maksmisele omane selle maksmine ühekordse maksega, mitte aga ositi. Antud tabelis märgitud väidetavad maksed on aga valdavas osas tehtud ositi mitmes väljamakses. Vaieldamatult eksisteeris apellandi puhul olukord, nagu ka teistes äriühingutes, kus tihti peale äriühingu töötajad kandsid ise teatuid kulusid äriühingu huvides, millised hiljem neile hüvitati. Seega ei ole välistatud olukord, kus antud tabelit peeti niisuguste kompensatsioonide kohta, kus töötajatele hüvitati nende poolt tööandja huvides kantud kulud näiteks peale komandeeringust naasmist. Tunnistajate ja süüdistatava enda ütluste käigus tuvastati, et süüdistatav käis regulaarselt välislähetustes ja seega on eluliselt usutav, et ta kandis oma vahendite arvelt seal viibimisega seonduvaid kulusid. Tuleb meeles pidada, et tegemist oli mitte tavalise töötajaga, 15 vaid apellandi aktsionäri ja juhatuse liikmega, kelle puhul isiklikest vahendistest kulude kandmine ja nende hilisem hüvitamine on loomulikum võrreldes tavalise äriühingu töötajaga. Ühekülgseks tuleb pidada kohtu seisukohta, kus kohus seostas tabelis nimetatud summade vastavust kontole makstud summadega automaatselt sellega, et tegemist on n.n varjatud palgana makstud summadega. Apellant nõustub prokuröri seisukohaga, et ennast aktiivselt kaitsma hakanud süüdistatav oleks pidanud oma seisukohtade tõendamiseks küsitlema topelt raamatupidamisega kaasnevaid asjaolusid teistelt tunnistajatelt ja kannatanu esindajalt. Sellele vastupidine käitumine annab alusta arvata, et süüdistatav ei teinud seda teadlikult, kuna teadis, et tunnistajad ja apellandi esindaja ei toeta tema versiooni mis omakorda muudab tema versiooni mitte usutavaks. Kõik tunnistajad, ka TT ja audiitor RR kinnitasid, et kannatanu raamatupidamine oli väga korrektne ja korras, seda peeti järjepidevalt ja korrektselt. Raamatupidajale esitati õigeaegselt kõik dokumendid. Selline apellandi juhtkonna käitumine viitab pigem sellele, et äriühingu raamatupidamist peeti korrektselt ja läbipaistvalt ning ettevõttel puudub topelt raamatupidamine, mis oleks ühel või teisel hetkel tuvastatud raamatupidamist teostavate isikute poolt. Kanatanul puudub igasugune mõte ja vajadus kassas olevate rahaliste vahendite kasutamiseks isiklikuks otstarbeks. Seda seetõttu, et tegutseva äriühingu puhul peab ta varem või hiljem puuduoleva raha kassas sinna tagasi panema ja seega ei saa niisugune praktika äriühingus, kus toimub pidev audiitor kontroll ja regulaarne raamatupidamine olla pidev ja konsistentne. Pigem võiks see olla erandlik ühekordne nähtus, mitte aga järjepidev tegevus.
75. 5 Apellant soovib veel kord rõhutada, et vaieldamatult oli jaanuar 2014.a. kassas summa vähemalt 30 000 eurot, mida kinnitab süüdistatav ise, kuna ta andis selle summa väidetavalt üle ZA’le. Seega ei ole vähimalgi määral põhjendatud kohtu järeldused, et kannatanu kassas ei saanud kunagi olla märkimisväärset summat sularaha. Kuna kogu kohtu otsus on üles ehitatud sellele, et kassas ei saanud olla märkimisväärses ulatuses sularaha mida süüdistatav oleks saanud omastada, siis on selge, et kohus on tahtlikult ignoreerinud süüdistatava enda ütlusi ning kohtu järeldused on tervikuna vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Kohus oleks pidanud vähemalt sellist süüdistatava ütlust analüüsima ning võtma nende osas seisukoha. Tegemist on nii olulise asjaoluga, et sellele hinnangu andmiseta on vaieldamatult käsitletav olulise kriminaalmenetluse normide rikkumisega. 4.
76. Apellant on seisukohal, et Harju Maakohus tuvastas antud asjas valesti faktilised asjaolud, mis on antud asjas määrava tähtsusega. Seda eriti n.n. topelt raamatupidamise pidamise kohta apellandi raamatupidamises ja selles osas, et apellandi kassa tegelik jääk ei vastanud apellandi raamatupidamis dokumentides sätestatule ning süüdistavale etteheidetava summa omastamine süüdistava poolt ei olnud võimalik selle faktilise puudumise tõttu apellandi kassas. Apellant on kaebuse esimeses osas osundanud nendele faktilistele asjaoludele, millised kohus apellandi arvates on tuvastanud valesti ning millised on toonud endaga kaasa ebaõige otsuse tegemise kohtu poolt. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus ei ole põhistatud, ta ei ole veenev ja kohtuotsuse tegemisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Juhindudes KrMS §-dets 318, 321 ja 337 lg.1 p.4 palub apellant tühistada Harju Maakohtu otsus, millega süüdistatav Jana Bush mõisteti õigeks ning mõista Jana Bush talle ette heidetavas teos süüdi; rahuldada apellandi hagi kostja suhtes ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 3.1 59 061,35 eurot põhivõlga; viivis seisuga 02.06.2017 a. summas 14 929,05 eurot kohtuotsuse tegemisest VÕS paragrahv 113 lg. 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;mõista välja apellandi kohtukulud. 16 KAITSJATE VASTUSED:
78. juuni 2017 ja
79. juunil 2107 kaitsjate poolt esitatud selgitustes märgitakse, et esitatud apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. Prokurör on oma kaebuses püüdnud ringkonnakohtu tähelepanu juhtida kõrvale asjas määravat tähendust omavast ning maakohtus õigesti tuvastatud asjaolust ning küsimusest, milline oli AS V reaalne sularaha kassa jääk esitatud süüdistusperioodil (
80. jaanuari 2014 kuni
81. märts 2014). Kaitsjate hinnangul on kõik apellatsioonides esitatud väited ja etteheited sisutud ning otsitud. On tähelepanuväärne, et kannatanu AS V apellatsioonkaebuses esitatud väited on menetluses osaliselt esmakordsed ning menetluse ajalises edenemises käesolevas kriminaalasjas muutunud. Kannatanu esitab kaebuses oletuslikke väiteid äriühingu raamatupidamise kohta, millega püüab vabandada olulisi vastuolusid maakohtu menetluses antud seadusliku esindaja ŽA ütlustes teiste tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Kaitsjad on menetluses tõendanud ning Harju Maakohus on õigesti tuvastanud, , et tegelik kassajääk ei ole ajalooliselt vastanud ametlike raamatupidamisdokumentide järgsele kassajäägile. Maakohtu menetluses toimunud kohtulik uurimine on olnud põhjalik ning kohus on arusaadavalt võtnud seisukoha asjas tähendust omavate tõendite osas oma otsuses. Kohus on hinnanud kõiki raamatupidamislikke dokumente ning järeldanud, et raamatupidamislike dokumentide järgne kassajääk
82. märtsi 2014 seisuga oligi 60 503,89 eurot , nagu väidab kannatanu ja prokurör. Küll aga on õigesti tuvastatud, et tegelikkuses pole sellise summa olemasolu sularahakassas tõendatud. Kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses on erinevad tunnistajad ning Jana Busch andnud detailseid ütlusi seoses kassavihikuga, mis kajastas erinevalt ametlikest raamatupidamise andmetest tegelikku kassaseisu igapäevaste kannetega. Viidates Exeli tabeli failile kaitsjad märgivad, et kohtutoimikus on Jana Buschi Swedbanki konto nr EE59 2200 0011 0249 5020 sularaha toimingute väljavõte perioodil
83. jaanuari 2011 –
84. detsember 2011 on õigesti tuvastanud saadud sularaha panemine tema pangakontole. AS V ametlikus raamatupidamises pole aga viidatud tehinguid
85. aastal kajastatud („Konto 10111 Kassa“). Terve
86. aasta vältel ei kajasta ametlik raamatupidamine mitte ühtegi sularaha väljamakset, mis reaalset ja tõendatult toimusid.
87. aasta väljavõtte „Konto 10111 Kassa“ näol on tegemist sama väljavõttega ametlikust raamatupidamisest, millele on prokurör oma positsiooni esitades tuginenud ning püüdnud sularahakassa jääki
88. aasta osas tõendada. Ametlikus raamatupidamises olev kassa saldo ei anna tegelikku ülevaadet kassa seisust, kuna AS V maksis välja muu hulgas ŽA-le, Jana Buschile ja JF-le jooksvalt tasusid, mida ametlikult ei kajastatud. Seetõttu ei oma tõendi allikana käesolevas asjas tähendust mitte ükski raamatupidamislik dokument, mis kajastab AS V sularaha kassa jääki ka näiteks
89. aasta. Kassa tegelik jääk oli kirjas kassavihikus, mille olemasolu ja mille sisu on tunnistajad kinnitanud. Prokuröril oli aega 10 päeva, et soovi korral taotleda tunnistajate täiendavat ülekuulamist, kui prokurör soovis Exceli tabeli osas anda tõendile teistsugust hinnangut näiteks ŽA või JF ütlustega. Seda prokurör ei teinud. Harju Maakohus on õigesti tunnistanud ŽA ütlused osaliselt ebausaldusväärseteks. ŽA on valetanud, et remonttöid teostati tema väidetavas kabinetis, mis asub tema kodus, eramajas Bornhöhe teel Pirital. Remonttöid teostav tunnistaja AR kinnitas, et tegelikult teostati remonttöid köögis, elutoas, koridoris ning majandusruumis, kus pesti pesu. Harju Maakohus on õigesti tuvastanud, et pole tõendatud sularaha tegelik olemasolu AS V sularaha kassas vastavalt ametlikele raamatupidamislikele dokumentidele. 17 Prokurör ja kannatanu teadlikult eiravad tunnistajate ütlusi seoses sularaha tegeliku suuruse ja vajalikkusega ettevõtte sularahakassas. Harju Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtutoimikus puuduvad tõendid selle kohta, kui suur konkreetselt oli reaalne sularaha kassa jääk AS V sularaha kassas erineval ajaperioodil. Seda ühe erandiga
90. märtsi 2014 aktiga, mille on allkirjastanud Jana Busch ning ŽA ning mis esmakordselt AS V tegutsemise aja jooksul vormistati eraldi A4 lehel.
91. märtsi 2014 aktil fikseeriti esmakordselt AS V sularahakassa reaalne jääk eraldi lehel, mille koostamise aluseks oli kassavihik ja sularaha reaalne jääk.
92. märtsi 2014 aktil kajastatud jääk vastas tegelikkusele. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Jana Busch viis sularaha panka peaaegu ülepäevaste vahedega eelnev sõltus sularaha sissetulekust kassasse. Prokuratuuri väited Jana Buschi ütluste ebausaldusväärsuse kohta on sisutud. Prokurör ja kannatanu teadlikult eiravad tõendatud tehiolusid, mis viitavad üheselt süüdistuse elulisele ebausutavusele ja alusetusele Harju Maakohus on õigesti sedastanud, et kuna vallasasja olemasolu on koosseisuline tunnus KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul, siis selle puudumisel ei ole võimalik rääkida koosseisu täidetusest ning Jana Buschi süüditunnistamisest KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ning teinud seadusliku ja põhjendatud otsuse. Puuduvad mis tahes alused kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kaitsjad paluvad määrata kindlaks ja hüvitada Jana Buschile tema õigusabikulu apellatsioonimenetluses. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
93. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide ja nendele esitatud vastuväidetega, leiab järgmist.
94. Süüdistuse kohaselt pani J.Busch toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise suures ulatuses st KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuse kohaselt ta, ajavahemikul
95. jaanuar 2014 kuni
96. märts 2014, omastas äriühingu kontoris olevast raudkapist AS-le V kuuluva sularaha summas 59 061,35 eurot. Maakohus on asjakohaselt jõudnud järeldusele, et KarS § 201 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vastutusele võtmiseks on vajalik tuvastada objektiivse tunnusena vallasasi, antud juhul asjana käsitatav sularaha. Süüdistuse kohaselt oli seisuga
97. jaanuar 2014 AS V raamatupidamisdokumentide järgne sularaha algsaldo 49 761,66 eurot ja seisuga
98. märts 2014 AS V raamatupidamise dokumentide järgne sularaha lõppsaldo 60 503,
99. eurot. Kohtule esitatud raamatupidamisdokumentidest, perioodi 01.01.2013 kuni 31.12.2013 bilansi aruandest ( 1 kd. lk 83-86) nähtub, et kassa algsaldo on olnud 14 735,96 ja lõppsaldo 49 761,
100. Nimetatud summat koos kontol toimuvate rahade liikumistega kajastavad ka perioodi 01.01.2014 kuni 31.03.2014 AS V pearaamatu väljavõte( 3 kd. t.lk. 87-88). Tunnistaja TT, kes osutab AS-le V raamatupidamisteenust, on andnud ütlusi raamatupidamisteenuse osutamise asjaolude osas. On kinnitanud, et kõik andmed vastavad temale antud algdokumentidele ja andmed tekivad HansaRaama programmi nende algdokumentide kirjendamise teel. AS-l V on olemas müügiprogramm, kus asuvad klientide arved. Programmis oleva faili kaudu viiakse need andmed teise programmi üle. Väljavõttes äranäidatud kirjed tekivad kassapidajatelt saadud dokumentide alusel. Pangale tal juurdepääs puudub, mistõttu muudatused kontol teeb pangaga seotud tehingute ( sissemaksed, väljamaksed) osas vastavalt temale esitatud dokumentatsioonile. Kassadokumendid esitas talle 18 peamiselt J.Busch kuid seda tegi vahel ka JF. Tema kassas olevat sularaha reaalselt üle ei lugenud. See ei olnud tema kohustus. Raamatupidamisdokumentatsiooni alusel koostas aastaaruanded ja esitas kogu nõutud dokumentatsiooni ka audiitorfirmale( 3 kd. t.lk. 41-45). Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole kohus õigeksmõistva otsuse tegemisel jõudnud järeldusele, et kohtule esitatud raamatupidamisdokumendid oleksid ebaseaduslikud või nende sisu ebausaldusväärne. Ka apellandid on toetunud eelnimetatud tõenditele, seega puudub vaidlus sellest, et raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud 01.01.2014 aasta seisuga kassa algsaldo 49 761,66 ja 31.03.2014 aasta seisuga lõppsaldo 60 503,89 vastab algdokumentidele.
101. Maakohus aga leidnud, et puuduvad tõendid sellest, milline oli reaalne sularaha kassa jääk
102. detsembril 2013 ja sellest tulenevalt ka
103. märtsil
104. Seejuures on kohus andnud hinnangu süüdistatava ütlustele. Nimelt on süüdistatav kinnitanud, et äriühingus toimus läbi aastate sularahaga arveldamine. Sularaha hoiti raudkapis, selle kohta peeti arvestust eraldi vihikus, mis samuti asus raudkapis. Lisaks ametlikult raamatupidamise dokumentides kajastuvatele tehingutele, tehti seifis olevast sularahast töötajatele väljamakseid, mida ei kajastatud ametlikus raamatupidamises. Tegemist oli nn topelt raamatupidamisega. Prokuröri poolt esitatud apellatsioonis on leitud, et tunnistajate GV, JF, JL ja kannatanu seadusliku esindaja ŽA ütlustest saab teha järelduse, et AS-s V töötamise ajal oli süüdistataval vihik, kuhu ta tegi kassapidajana tööd tehes märkmeid. Ka kannatanu lepinguline esindaja ei ole apellatsioonis kohtu poolt süüdistatava sellekohaste ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Kuid mõlemad apellandid ei ole nõustunud maakohtu järeldusega, et vihikusse tegi sissekandeid ka JF ja et seifis asuvas vihikus kajastati töötajatele tehtavaid väljamakseid, millised ei kajastatud raamatupidamise dokumentatsioonides. Süüdistatava poolt viidatud vihikut ei ole asitõendiks tunnistatud ega kohtule esitatud, seega puudub võimalus seda vahetult uurides tuvastada milliseid kandeid on sinna tehtud. Apellatsioonidest lähtuvalt puudub vaidlus vihiku olemasolus, kuid nii maakohtu otsuses kui ka apellatsioonides viidatud isikud, on omistanud sellele vihikule erineva tähtsuse. Nii on tunnistaja JF andnud ütlusi, et seifis vihikut ei näinud, kassa ja võtme saamisel vihikut ei saanud. Ei tea kas seal oli vihik, temal vihikut ei olnud, nägi vihikut, kuid ei tea mis see oli ja kus see oli, kontoris on palju igasuguseid vihikuid ( 3kd. t.lk. 18). Samal ristküsitlemisel on ta ka vastanud, et ei mäleta millist vihikut ta seifis nägi, kuid kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütlusi vihiku kirjelduse osas( 3 kd. kd. t.lk. 20). Samas on andnud ütlusi, et igal töötajal olid vihikud, kuid need olid isiklikud vihikud. J.Buschil oli isiklik vihik, kuid võimalik, et tööga seotud. Samas on kinnitanud ka, et kui J.Busch viibis kauem töölt eemal, siis tegeles sularaha arveldamisega tema, tal oli kapi võti. Kassa üleandmisel fikseeriti üle antav summa A4 paberil, kuhu kirjutati Mina J võtan vastu sellise summa ja mina Jana annan üle sellise summa. Nimetatud akti ei säilitatud vaid visati pärast uuesti kassa üleandmist ära. Süüdistatava ütluste kohaselt toimus sularaha kontroll pidevalt, püüti teha seda vähemalt üle ühe päeva. Kassas olev sularaha pidi klappima vihiku andmetega. Kui tema töötas, tegi seda tema, kui ei siis JF, vahel tehti seda ka koos. Kui lahkus pikemaks ajaks töölt, näiteks komandeeringusse, siis andis reeglina kassa ja võtme üle JF-le, Kontrollisid vihikust üle kõik kanded, mis oli sularaha jääk, mis see peab olema, kas see klapib ja mõlemalt poolt allkirjastati summa andmed vihikus. A4 paberit kunagi ei vormistatud, va. viimasel tööpäeval ( 4 kd. t.lk.78). Tunnistaja J-M. L ( 3kd. t.lk. 27-30) on andnud ütlusi, et J.Buschil oli vihik, hoidis seda nii laual kui seifis. Ei tea, et ta oleks seda kellelegi näidanud. Samuti ei tea, kas keegi teine sinna mingeid sissekandeid tegi, tema ei näinud. Ise ta ei teinud. Tema arvates oli kontoris vaid üks vihik, temal küll mingit vihikut ei olnud. Tema arusaamist mööda oli see tööga seotud vihik kuna ei kujuta ette et töö ajal peaks sinna midagi muud märkima. 19 Kohtuistungi protokolli ( 3 kd. t.lk. 47 pöördel- 49) kohaselt on tunnistaja GV andnud ütlusi, et tema töötas AS-s kuni 2013 aasta juulini ja teab anda ütlusi kuni selle ajani toimunud sündmustest. Kui klient maksis sularahas, siis see summa koos kliendi andmetega kanti vihikusse sisse. Tema nägi, et vihikusse kirjutati üles kui tuli raha sisse või võeti välja. Tema mäletamist mööda kas JF või J.Buch täitsid vihikut. Raha pandi ka korra seifi, kuid üldjuhul viidi sisse tulnud sularaha kohe panka. Seifi pani sularaha ka JF, kes võttis selleks Jana käest võtme, seda ka siis kui Jana oli ise kontoris. Samas on tunnistaja täpsustanud, et Jana tegi kindlasti vihikusse kandeid, täpselt ei oska vastata kas Jelena ka. Kui Jana oli ära, siis ilmselt J pidi tegema. Vihik oli tavaline koolivihik ega tundunud ametlikuna. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt ei tea ta sellise vihiku olemasolust, kus oleksid kirjeldatud reaalne kassajääk raudkapis. J.Buschil oli isiklik vihik, kuhu ta tegi sissekandeid, vihikud asuvad J.Buschi käes ( 2 kd. t.lk. 205). Kui kassa andmed ei klappinud, siis ta ütles oma andmed vihiku järgi ( t.lk. 208). Kohus on leidnud, et kuigi ülekuulatud tunnistajad töötasid AS-s V osaliselt ka erinevatel aegadel, siis on kõik andnud ütlusi, et töökorraldus AS-s oli aastate lõikes ühesugune, mistõttu on kohus tuginenud oma järeldustes ka tunnistaja AH ütlustele, sellest, et töötades aktsiaseltsis 2004-2007 ja 2010 september kuni detsember, toimus klientidega sularahas arveldamine ja sularaha saamisel pandi see koos kviitungiga seifi, seejuures kirjutas sularaha saanud müügiesindaja seifis olnud vihikusse üles ka rahasumma. Kolleegium leiab, et kõrvutades tunnistajate ütlusi, on tuvastatav, et kannatanu esindaja kuid eelkõige tunnistaja JF soovi vähendada süüdistatava poolt vihikule omistatud olulisust. Samuti on nende ütlused vastuolus eelnimetatud tunnistajate ütlustega kõigil müügiesindajatel esinevate vihikute olemasolust. Tunnistajad, kes vahetult kassa eest ei vastutanud, kelle valduses ei olnud ka raudkapi võtit, on andnud ütlusi, et vihik asus raudkapis kassa juures, sinna kanti kogu sularahaga toimuv arveldus, tunnistaja GV arvas mäletavat, et sissekandeid tegi sinna ka JF. Tunnistaja JF, kes tegeles sularahaga arveldamisega ajal, mil J.Busch oli pikemalt eemal, annab vihiku osas ebakonkreetseid ja ebalevaid vastuseid, eitades isegi seifis vihiku olemasolu või sinna kannete tegemist, hinnates seda vaid J.Buschi isiklikuks vihikuks, mille sisu oli temale teadmata. Analoogseid seisukohta jagas ka kannatanu esindaja. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava ütlused riimuvad tunnistajate GV, HH, JL ütlustega ja kummutavad kannatanu esindaja ja tunnistaja JF ütlused sellest, et tegemist oli J.Buschi isikliku vihikuga, mille sisust nad teadlikud ei olnud. Kolleegium nendib, et saab nõustuda prokuröri poolt apellatsioonis esitatud väitega, et ükski tunnistaja ei ole andnud ütlusi, et vihik sisaldaks kandeid töötajatele kassast antud sularaha kohta. Samas aga nähtub GV, HH, JL ütlustest, et nad ei ole ka seda eitanud, kusjuures on kinnitanud, et vihikusse tehti alati sularaha väljavõtmisel kandeid. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlused haakuvad süüdistatava ütlustega kannete tegemisest ja selle sisust ja vihiku olulisusest ning kolleegiumil puudub alus hinnata süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu poolt kannatanu esindaja ja JF eeltoodud ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamisega ja esitatud apellatsioonide vastupidised väited ei too kaasa süüdistatava ütlustele maakohtust erineva hinnangu andmist. Samuti on ebaveenvad JF ütlused kassa ja võtme üleandmise vormistamise kohta. Eeltoodud sõnastuses akt nagu kirjeldab tunnistaja, sularaha üleandmisel summa kontrollimist vaid üle lugemise teel, tegelikku kontrolli ei taga. Tuvastatav on, et sularaha kassajääk pidevalt muutus ning vaid selle üle lugemine kassa vastavust raamatupidamisdokumentatsioonile ei näita. Seda enam, et kannatanu esindaja ütluste kohaselt ei toimunud kõikide kassadokumentide vormistamine samal ajal tehinguga, neid vormistati ka hiljem. Seega kui JF sularahaga toimuvat, kassa juures olevas vihikus ei kajastanud, puudus igasugune võimalus kassa õigsust 20 ja vastavust tegelikule kassaseisule kontrollida hetkel kui toimus kassa uuesti üleandmine J.Buscile.
105. Kohus on süüdistatava ütlusi kinnitavaks tõendiks hinnanud 17.03.2017 aasta kohtuistungil esitatud faili ja selle väljatrükki( 3 kd. t.lk. 69-71), kus kohtu seisukohalt kajastuvad äriühingu sularaha kassast töötajatele tehtud väljamaksed. On lugenud tõendatuks, et AS-s V toimus nn topelt raamatupidamine nii nagu on väitnud süüdistatav. Kolleegium nõustub apellantide esitatud väitega, et tegemist on süüdistatava poolse aktiivse kaitsega, kuid ei nõustu seisukohaga, et prokuröril ja kannatanu lepingulisel esindajal puudus võimalus tõendi kontrollimiseks esitada juba ristküsitletud tunnistajatele ja kannatanu seaduslikule esindajale küsimusi. Nimelt näeb KrMS § 298 ette võimaluse esitada taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks, sh. ka isikute täiendavaks ülekuulamiseks tõendi osas, mis oli esitatud ja kohtu poolt vastuvõetud pärast isikuliste tõendite uurimist. Eelnimetatud õiguse kasutamist kohtuistungi protokollist ega apellatsioonist ei nähtu, seega ei pidanud kumbki apellant seda vajalikuks. Nii prokuröri kui kannatanu lepingulise esindaja apellatsioonis tehtud etteheide kaitsjate poolt tabeli osas küsimuste esitamata jätmisest on kaitsetaktika küsimus, mis kindlasti ei takistanud kaitseversiooni väidete kontrolli teostamist prokuröri ja kannatanu esindaja poolt. Kolleegium nendib, et kohtuistungi protokollist ja maakohtu otsusest ei nähtu, millise lubatava tõendiliigina on kohus käsitanud kaitsjate poolt CD plaadil esitatud faili ja arvuti ekraanipildi väljatrükki ja kuivõrd on kohtu arvates selle saamisel järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Kaitsjad on käsitanud esitatud väljatrükke muu dokumendina. Prokurör on apellatsioonis sellele vastu vaielnud. Kolleegium osutab, et arvutiväljatrükkide käsitamine dokumendina on kohtupraktikas aktsepteeritud( vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-104-05), kuid samas kehtib põhimõte, et kui kriminaalasjas on küsimuseks dokumendi võimalik päritolu, on vältimatu ka pöördumine selliseid andmeid kajastavate andmekandjate poole. Vaidlustatud kriminaalasjas on süüdistatav väitnud, et esitatud dokument on algselt pärit ŽA arvutist, kuid leidis selle enda meilboksist seoses sellega, et on dokumendis kajastatud exceli tabelit osaliselt ise täitnud. Apellandid on leidnud, et dokumendi pärinemine ŽA arvutist esitatud dokumentidest ei nähtu, kuivõrd seal puuduvad nii faili looja kui ka AS V rekvisiidid. Samuti lisanud, et nimetatud asjaolu kontrollimiseks vajalike tõendite esitamine oli end aktiivselt kaitsva süüdistatava kohustuseks. Kolleegium nõustub apellantidega, et dokumendi pärinemine ŽA arvutist, esitatud dokumendist ei nähtu, kaitsja ei ole selle väite õigsuse osas lisatõendeid esitanud. Seega nimetatud asjaolu ei ole kontrollitav, mistõttu pole ka hinnatav selles osas antud ütlusi kinnitava tõendina. Süüdistatav on ka selgitanud, et tabeli lahtrid, mis kajastavad 2011 aasta jaanuari kuni augustit on tema poolt täidetud, kuid seda ŽA korraldusel. Loogiline on, et kuna tema on täitnud jaanuar-august, kuid siis mingil põhjusel ŽA võttis selle üle ja täitis ise järgnevad september kuni detsember( 4 kd. t.lk. 9 pöördel). Kolleegium märgib, et esitatud väljatrükilt, kus on ära näidatud faili info, nähtub, et viimaseks muudatuste tegemise ajaks on
106. jaanuar 2012 ja muudatuste tegijaks on märgitud Jana( 3 kd. t.lk. 69). Seega pole nimetatud tõendiga kinnitust leidnud süüdistatava ütlused ŽA poolt tabeli täitmise osas. Samas puudub alus seada kahtluse alla süüdistatava ütlusi tema enda poolt tabeli osalisest täitmisest. Süüdistatav kinnitab, et tabelisse kantud summad, kus on lühend jb võttis tema reaalselt seifis olevast sularaha kassast endale. Nimetatud asjaolu kinnituseks esitas ka konto väljavõtte, kust nähtub, et samal ajaperioodil ja isegi päeval on J.Busch teinud enda kontole sularaha, sh ka samas summas sissemakseid( t.lk. 3 kd. t.lk.70-75). Pearaamatu kontol 10111 aga nimetatud 21 rahade väljamaksete kohta andmed puuduvad( 3kd. t.lk. 80-85). Samuti puudavad andmed puudujäägist kassas. Kolleegium leiab, et eelnimetatud väljatrükke on võimalik arvestada vaid süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel ja nii on maakohus ka nimetatud tõendit käsitanud ja leidnud, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed ning kolleegium sellega nõustub. Nii nagu maakohtul, puudub ka kolleegiumil alus tunnistada ebausaldusväärseks süüdistatava ütlused osas, milles ta kinnitab ka analoogsete väljamaksete tegemist järgnevatel aastatel. Süüdistatav on end aktiivselt kaitstes esitanud oma ütluste, et sularaha kassast toimusid väljamaksed, milliseid ei kajastatud raamatupidamises, kohta kinnitavad tõendid ja prokuröri apellatsioonis esitatud üldine väide, et J.Busch on 2011 aastale eelneval ajal saanud AS V dividende ka sularahas, tema ütluste õigsust selles osas kahtluse alla ei sea. Samuti ei lükka ümber süüdistatava sellekohaseid ütlusi prokuröri apellatsioonis esitatud küsimus, miks tabelis ei ole kõikide töötajate nimesid või miks ŽA osas on tabel puudulik. Süüdistatav on kinnitanud, et tema sellist tabelit tavaliselt ei täitnudki, tema täitis vihikut ja esitatud tabelit täitis vaid ŽA juhiste alusel. Kannatanu lepinguline esindaja on apellatsioonis märkinud, et vaieldamatult eksisteeris äriühingus olukord, kus töötajad kandsid ise teatud kulutusi äriühingu huvides, mis siis hiljem hüvitati. Seega pole välistatud, et tabelis kajastati tööandja huvides kantud kulud näiteks peale komandeeringus, välislähetuses käimist. Kolleegium osutab, et ka eeltoodud kulutuste kandmine ja nende hüvitamine äriühingu kassast sularahas peab samuti olema kajastatud raamatupidamisdokumentatsioonis. Kui sellised algdokumendid puuduvad, kuid väljamakseid tehti, annab selline käitumine viite maakohtu poolt tuvastatuks loetud topelt raamatupidamisele ja seab kahtluse alla kassas oleva sularahajäägi vastavuse raamatupidamisdokumentatsioonis näidatule, millest rääkis ka süüdistatav.
107. Apellatsioonides on leitud, et 31.12.2013 aasta seisuga kassas 49 761, 66 euro olemasolu kinnitab 2013 aasta majandusaasta aruanne, mis hõlmab eneses bilanssi, millest on näha äriühingu rahaliste vahendite seis 31.12.
108. Üldkoosolekul
109. juuli 2014 osales ka J.Busch, kes samuti majandusaasta aruande kinnitamise poolt hääletas, kuigi oli kursis tema vastu esitatud nõudega. Seejuures on prokurör teinud viite advokaadi vahendusel J.Buschi pöördumisele 15.04.2014 aastal äriühingu poole. Prokurör leiab, et tema poolthääl kinnitab kassa seisu õigsust. Kolleegium tõdeb, et puuduvad andmed, et J.Busch oleks väljendanud suuliselt või kirjalikult 2013 aastaruandega mittenõustumist, kuid samas nähtub juba prokuröri poolt viidatud pöördumises, mis tehti kaks ja pool kuud enne koosolekut, et tema vastu esitatud 59 061,35 euro nõue on põhjendamatu. Samuti on märgitud, et nimetatud summa kasutamise kohta on andmed ŽA käsutuses olevas kassavihikus( 1.kd. t.lk. 61). Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal võimalik aruandega tutvuda, teadis suures pildis ka mis numbrid seal kajastuvad, kuid ei pööranud kunagi tähelepanu kassa numbritele, kuna teadis, et seal kajastuv ja reaalsus oli erinev, märkusi koosolekul ei teinud( 4 kd. t.lk. 12 pöördel, 19). Kolleegium leiab, et eelnimetatud tõendist ei saa teha järeldust, et süüdistatav oleks kinnitanud 31.12.2013 kassas reaalselt 49 761, 66 euro olemasolu ega tõenda ka sellises summas sularaha olemasolu fakti. Maakohus on märkinud, et AS-le V raamatupidamisteenust osutanud TT ega ka audiitor RR pole raudkapis olnud raha üle lugemise teel kontrollinud kassas oleva sularaha vastavust raamatupidamisdokumentides ära näidatud summale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nimetatud tunnistajate ütlused ei tõenda kassas oleva sularaha jäägi suurust. Kolleegium nõustub, et nimetatud tunnistajad saavad kinnitada raamatupidamisdokumentide korrektsust ja 22 vastavust algdokumentidele, kuid nende ütlustega pole tõendatav kassas faktiliselt olemas olnud sularaha summa. Kannatanu esindaja poolt on kinnitatud, et kuigi raudkapis oleva sularaha jäägi kontroll toimus vähemalt korra kuus ja seda tehti koos süüdistatavast kassapidajaga, siis ühtegi dokumenti kassas oleva sularaha jäägi osas ei koostatud. Seega puuduvad nimetatud kontrollimiste tulemusi kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Apellandid on viidanud ŽA poolt allkirjastatud aktile( 1 kd. t.lk. 147), millest nähtub, et inventuur teostati seisuga 31.12.2013 ja milles ta kinnitab kassa jääki summas 49 761,
110. Maakohus ei ole apellantide poolt viidatud akti lugenud raudkapis oleva tegeliku sularaha jääki kinnitavaks tõendiks. Kolleegium märgib, et eelnimetatud aktil puudub selle koostamise kuupäev ja nagu kannatanu lepinguline esindaja on ise kinnitanud, tegemist ei olnud inventuuri aktiga. Samas on tehtud aktis viide inventuuri teostamisele 31.
111. 2013, kuid inventuuri tulemuste kohta koostatud dokumenti ei ole aktile lisatud. Tunnistajana ülekuulatud audiitor RR on kinnitanud, et nimetatud akti oli vaja auditi läbiviimiseks ning seda oli küsitud ja esitatud 2014 veebruaris- märtsis. Kannatanu lepinguline esindaja on apellatsioonis leidnud, et maakohus on teinud kannatanu esindaja ütlustest valed järeldused, tegemist ei olnud inventuuriga, siis oleks vormistatud teisiti. Apellant esitab oma versiooni akti koostamise metoodika osas ja nimelt, et kassa faktiline üle lugemine toimus veebruar- märts 2014, saadud summale liideti perioodil 01.01.2014 kuni inventuuri teostamisele panka viidud või kassast välja makstud sularaha ning nii tuletati kassa jääk mis oli kassas seisuga 31.12.2013, seega kannatanu ei pidanudki mäletama palju kassas oli raha 31.12.
112. Esindaja rõhutab, et kannatanu esindaja ei ole kunagi väitnud, et ta luges raha üle 31.12.
113. Samas prokuröri apellatsioonis on vastupidiselt kannatanu lepingulise esindaja apellatsiooniga, peetud aga oluliseks, et juhatuse liige ŽA teostas 31.12.13 inventuuri, kinnitas seda ülekuulamisel ja kinnitas ka selle tulemust summas 49 761,66 eurot. Vastavalt kohtuistungi protokollile on ŽA andnud ülevaate igakuulistest kassajäägi kontrollist koos J.Buschiga ja kinnitanud, et nii toimus see akti aluseks oleva inventuuri ajal ( 2kd. t.lk. 201). Samas on ta andnud ütlusi, et raha üle lugemine toimus audiitori jaoks akti koostamise ajal, veebruar- märts 2014( 3 kd. t.lk. 204 pöördel). Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et kohtuistungi protokollist( 2 kd. t.lk.198 pöördel-210) nähtuvalt on kannatanu esindaja andnud ütlusi sellest, et 2014 veebruaris- märtsis tema koos J.Buschiga luges reaalselt selles aktis oleva summa üle( t.lk. 204 pöördel). Küsimusele, millistest rahatähtedest võis koosneda 50 000 eurot, on kannatanu esindaja vastanud, et erinevatest kupüüridest 500-sed, 100-sed, lihtsalt ei mäleta seda( t.lk. 205). Samuti on kinnitanud, et J.Busch tõi füüsiliselt kassast välja 50 000 eurot ( t.lk. 208). Samas puudub aktil kassapidaja J.Buschi allkiri, mis kinnitaks summa õigsust. Kannatanu lepingulise esindaja poolt sularaha summa arvutamise metoodika osas peab kolleegium vajalikuks osutada, et kannatanu esindaja on kinnitanud, et iga kuu keskpaigas tema koos J.Buschiga kontrollis kassas oleva sularaha jäägi vastavust raamatupidamisdokumentides kajastatud summadele. Seega 2014 aasta veebruaris – märtsis oli raamatupidamisdokumentides, millised olid kannatanu esindaja ŽA käsutuses, fikseeritud 31.12.2013 aasta kassajääk. Seetõttu kolleegium osutab, et
115. 2013 aasta kassajäägi tuvastamiseks puudus igasugune vajadus 2014 aasta veebruaris- märtsis olevat kassajääki üldse lugeda, rääkimata selle liitmise teel tuletamisest. Seda enam, et tegemist oli aasta lõpu kassaseisuga, summaga, mis kajastub aasta bilansis ja ka sisuliselt majandusaasta aruandes. Eeltoodust tulenevalt kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et akt ei tõenda
117. 2013 aastal kassas 49 761, 66 euro olemasolu ega kinnita ka sellekohast kannatanu esindaja ütlust. 23 Nii süüdistatava, tunnistaja JF, GV kui J.-M.L ütlustest tuleneb, et ŽA oli juhina korrektne ja nõudlik ning üheks nõudmiseks oli, et sularaha kassat pidav J.Busch viiks pärast sularaha kassasse saabumist selle panka. Eelnimetatud tunnistajad on kõik ka kinnitanud, et J.Busch täitis ŽA korraldusi ja nad ei tea ühtegi korda kui süüdistatav oleks sellist nõuet eiranud. ŽA on kinnitanud, et nõudis sularaha panka viimist. Kohtule on esitatud tõenditena sularaha kassa jäägi väljavõtted programmist HansaRaama ja AS SEB panga väljavõtted kinnitamaks seda, et OÜ V poolt tegi sularaha sissemakseid 2010 aastast J.Busch. Selles osas vaidlus ka puudub. HansaRaama konto 10111 väljavõtte ( 1 kd. t.lk 87-88) kohaselt perioodil 01.01.2014 kuni 31.01.2014, oli kassas väga suured sularaha summad. Kordagi ei olnud saldo seis alla 50 000 euro ja ulatus ka 74 413, 76 euroni. Samas nähtub, et J.Busch on teinud regulaarselt panka sularaha sissemakseid, mis aga sularaha saldo seisu suuresti ei muuda, panka tehtavad sissemaksed jäävad alla 10 tuhande, vaid ühel korral on
118. Kolleegium leiab, et pole eluliselt usutav, et kassapidaja, kellel lasub vastutus ja kohustus viia võimalikult kiiresti ebaturvalisest kontoriruumist sularaha panka, viib regulaarselt panka vaid väga väikese osa kassast, ning ülejäänud kordades suuremad rahasummad jätab siiski kontoriruumi raudkappi, eirates sellega ka tegevdirektori korraldusi. Näiteks viib 18.03.2014 aastal panka 13 000 eurot, jättes kassasse sularaha summas 61 413,76 eurot. Süüdistatav on eitanud selliste suurte summade kassas hoidmist, mis oleks olnud äärmiselt ebaturvaline ning ka usaldusväärseks tõendiallikaks hinnatud tunnistajad on andnud ütlusi, et sularaha kassas ei hoitud vaid viidi võimalikult kiiresti panka. Kohtule on esitatud akt
119. märtsist 2014, millel on ŽA ja J.Buschi allkirjad, millega on kinnitust leidnud, et 31.03 2014 on kassapidaja andnud üle kassas olnud sularaha 1442,54 eurot( t.lk. 59). Selle aktiga ja süüdistatava ja kannatanu esindaja ütlustega saab lugeda tõendatuks, et 31.03.2014 oli kassas sularaha 1442,
120. Küll aga puuduvad aktis igasugused viited sularaha puudujäägile, seega nimetatud asjaolu akt ei tõenda. Süüdistatav on kinnitanud, et tavaliselt jäi pärast panka kontoris olevasse kassasse umbes 10001500 eurot. Nii kannatanu esindaja kui tunnistajad on samuti kinnitanud, et äriliseks tegevuseks ei vajanud AS V igapäevaselt suurt sularaha summat. Prokurör on analüüsinud eelnimetatud ütlusi läbi seisukoha, et süüdistatava väitel oli 31.12.2013 aasta kassa algseis 1500 eurot. Kolleegium leiab, et selline seisukoht on ebatäpne kuna selliseid ütlusi ei ole süüdistatav andnud. Kolleegium leiab, et kui lähtuda asjaolust, et pärast panka viimist kassas umbes 1500 euro olemasolu kinnitavad ja prokurör on sellekohased ütlused seadnud teiste tõendite alusel kahtluse alla, siis ei väära see kohtu järeldust, et puuduvad tõsikindlad ja usaldusväärsed tõendid, millega oleks võimalik 31.12.2013 aasta seisuga raudkapis olnud sularaha täpset summat tuvastada nagu ka tuvastada millised summad olid erinevatel ajahetkedel kontoris olevas raudkapis enne 31.03.
121. Süüdistatava ütlusi sellest, et 2014 jaanuaris ta ŽA korraldusel sularaha panka ei viinud kinnitab pearaamatu konto 10111 väljavõte, kus kajastuvad vaid sularaha sissemaksed, kuid panka viimist ei nähtu( 1kd. t.lk. 87). Samas väljavõttest nähtub 2014 veebruaris- märtsis igakuiselt korduvate sissemaksete tegemine ja 2013 aasta SEB panga väljavõtte andmed näitavad samuti igakuiste, enamasti korduvalt ühe kuu jooksul sularaha sissemaksete tegemist. Apellatsioonides viidatud tõendid, kinnitavad AS V poolt pangaülekannetega ŽA elukohas remondi tegemisega seotud kulude tasumist, kuid ei kummuta süüdistatava ütlusi, et andis sularaha kassast ŽA-le raha, kuid seda väljamakset ei vormistatud. Ainetu on kannatanu esindaja argumentatsioon, et 30 000 euro andmine ZA-le on vastuolus süüdistatava ütlustega ja 24 ka kohtu järeldusega, et suuri rahasummasid kassas faktiliselt ei hoitud. Süüdistatav ongi andnud ütlusi, et ŽA soovis kassast saada remondi jaoks 30 000 eurot, kuid kuna sellist summat kassas ei olnud, siis ta korjas selle raha. Prokuröri apellatsioonis esitatud argumentatsioon ja viidatud tõendid annavad aluse tõdemuseks, et 31.
122. 2013 aasta kassajääk ei saanud olla vaid 1500 eurot. Kuigi nimetatud fakti pole süüdistatav oma ütlustes kinnitanud, siis isegi kui seada kahtluse alla süüdistatava ütlused summa osas, milline tavapäraselt pärast panka raha viimist raudkappi jäi, ei kõrvalda selline asjaolu kahtlust kassas oleva sularaha vastavusest dokumentides näidatud summale. Samuti ei sea kolleegium kahtluse alla prokuröri apellatsioonis esitatud tõenditel tuginevat järeldust, et AS V raamatupidamisdokumentatsioonis on kajastatud ka töötajate poolt tehtavad sissemaksed ja SEB panga väljavõte näitab preemiate ja palga maksmisega ning lähetustega seotud kulude panga kaudu tasumist. Kuid ka nimetatud tõendid ei kõrvalda tekkinud kahtlust, et AS V kontoris oleva kassajääk võis olla erinev raamatupidamisdokumentatsioonis näidatud summadest. Seda enam, et süüdistatav ei ole kunagi andnud ütlusi, et ametlikku maksmist ei toimunudki.
123. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et puudub piisav usaldusväärne tõendikogum, mis annaks aluse veendunult ja kahtlusteta lugeda tõendatuks, et AS V kontoris olevas raudkapis oli 31.
124. 2013 aastal sularaha summas 49 761, 66 eurot, kuid just nimetatud summast on prokurör lähtunud süüdistuses esitatud 01.01.2014- 31.03.2014 aastal toimunud suures ulatuses võõra vara omastamise tõendamisel. Kolleegium tõdeb, et apellatsioonides viidatud 2014 aastat puudutavad sularaha sissetulekut ja väljaminekut tõendavatest dokumentidest nähtub sularaha liikumine, kuid tulenevalt asjaolust, et vaidlusesemeks olev sularaha kassajääk 2013 aasta detsembri seisuga pole piisavalt ja kahtlusteta tõendatud, pole tõendamist leidnud ka süüdistatava poolt 59 061, 35 euro omastamine. Analoogselt maakohtuga leiab kolleegium, et võõras vallasi kuulub KarS § 201 ettenähtud omastamise objektiivsesse koosseisu ja olukorras, kus tõendi kogum on selles osas vastuoluline ja süüdistuses äranäidatud vara olemasolu pole kahtlusteta kinnitust leidnud, pole kolleegiumi seisukohalt KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest tulenevalt võimalik isikut süüdi tunnistada. Kolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonid ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Kuna kolleegium ei tuvastanud süüdimõistva otsuse tegemiseks vajalikku objektiivsesse koosseisu kuuluvat tunnust, ei pea kolleegium vajalikuks hinnata apellatsioonis tõstatud teiste koosseisuliste tunnuste olemasolu ega vaagida taotlusi karistuse mõistmise ja tsiviilhagi väljamõistmise osas.
125. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
126. mai 2017 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
127. Apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist reguleerib KrMS §
128. Sama paragrahvi lg 2 sätestab põhimõtte, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. 13.
129. Apellatsiooni esitas ka kannatanu lepinguline esindaja, kes on apellatsioonis taotlenud kohtukulude väljamõistmist vastavalt lisatud nimekirjale. Esitatud nimekirjas on esindaja poolt 25 ära näidatud menetlustoimingud seoses esindaja poolt apellatsiooni esitamisega. Toimingute ajaks on märgitud 13 tundi ja 10 minutit ja hüvitamisele kuuluvaks summaks 1711,65 eurot. Ringkonnakohus jättis kannatanu lepingulise esindaja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kuna nimekirjas pole esitatud toiminguid, millised oleks seotud prokuröri apellatsiooniga siis kohaldub KrMS § 185 lg 2 esimene lause ja kannatanu lepingulise esindaja poolt apellatsiooni esitamisega seotud kulud jäävad kannatanu, kelle huvides oli apellatsioon esitatud, kanda.
130. juuli 2017 aastal on kannatanu lepinguline esindaja esitanud taotluse hüvitada apellatsioonimenetlusega seotud kulu kokku summas 2513,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et
131. juuli 2017 aastal esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. KrMS § 331 lg 11 p 2 kohaselt määrab ringkonnakohus kriminaalasja kirjalikus menetluses läbi vaadates tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada. Praeguses asjas oli see tähtaeg
132. juuli
133. Samaks tähtajaks tulnuks esitada ka taotlus õigusabi osutamise tasu hüvitamiseks. Kannatanu esindaja on aga esitanud taotluse
134. juulil
135. Riigikohtu juhiste ja kohtupraktika kohaselt peavad kõik õigusabi osutamisega seotud taotlused olema esitatud enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-22-11, 3-1-1-102-12). Ringkonnakohtus toimuva kirjaliku kriminaalmenetluse puhul on kõnealuses kontekstis kohtu nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg, mistõttu tulebki pärast seda esitatud õigusabi tasu taotlus läbi vaatamata jätta. 13.
136. Kaitsjad on taotlenud apellatsioonimenetlusega seotud kulude hüvitamist summas 3047, 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt on kaitsjatele õigusabi osutamisega seotud kulud tasunud A OÜ. Menetlustoimingutena on kaitsjad välja toonud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonide ja toimiku analüüsi, kliendile ülevaate andmine, seisukoha edastamine kohtule. Kokku on kaitsjad märkinud ajakuluks 37 tundi. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-12, p 29.) Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-14-14 p 1067 märkinud üheselt, et selleks, et hinnata valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, on kaitsja kohustatud esitama koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule ka dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud 26 ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud (vt ka Riigikohtu otsust nr 3-1-199-11, p 11.2). Kaitsjad on taotlusele lisanud arved, kus on selgituseks märgitud vaid juriidiline teenus. Küll on aga kaitsjad apellatsioonidele esitatud seisukohas andnud ka kõikide arvete osas ülevaate toimingute tegemistest ja kulutatud ajakulust, kuid ei ole jälgitavalt ära näidanud kui palju kulus aega konkreetse õigusabitoiminguks ja kui palju ajast kaitsjad kulutasid prokuröri ja kui palju kannatanu esindaja apellatsiooni analüüsiks. Eeltoodud Riigikohtu juhistest tulenevalt on sellekohase hinnangu andmine sellisel juhul ringkonnakohtu pädevuses. Kolleegium hindab mõistlikuks õigusabiteenuse tunnihinnaks 83,00 eurot. Samas ei saa taotluses nimetatud toimingutele kulunud aega pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks. Ringkonnakohus arvestab, et kaitsja, olid kriminaalasja materjalidega tuttavad, et maakohtu otsus ei ole mahukas, et prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonis korratakse samu väiteid, mis on juba maakohtule esitatud teesides ja ka seda, et ka kaitsjad on oma vastuses korranud samu kaitseväiteid ja õiguslikke argumente, mis kajastati maakohtule esitatud kaitseteesides. Seetõttu loeb kolleegium apellatsioonidega tehtud töö ja nendele vastuse koostamise mõistlikuks ajaks 25 tundi, s.o 2075,00 eurot, millele lisandub käibemaks 415,00 eurot, seega kokku 2490,00 eurot. Eelpooltoodud (vt otsuse p 13) esitatud KrMS § 185 lg 2 sedastatust tuleneb, et kannatanu esindaja apellatsiooniga, millise hindas ringkonnakohus põhjendamatuks ja jättis rahuldamata, seotud mõistlik menetluskulu kuulub väljamõistmisele kannatanult. Prokuratuuri apellatsiooniga seotud mõistlik kulu aga tuleb kanda riigil ehk siis tuleb riigilt välja mõista. Kannatanu apellatsioon ei ole nii mahukas kui prokuröri oma, mistõttu kolleegium leiab, et kannatanu apellatsiooniga seotuna on mõistlikuks ajakuluks 5 tundi, so koos käibemaksuga 498,00 eurot, milline summa tuleb kannatanult J.Buschi kasuks välja mõista ja ülejäänud kaitsjatasu summas 1992,00 eurot tuleb Jana Buschi kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt. Kaitsjate poolt esitatud selgituste ja arvete kohaselt on Jana Buschile õigusabi osutamisega seotud kulud kandnud A OÜ, mistõttu vastavalt taotlusele kuuluvad summad kandmisele osaühingu arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) 27