KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1

) § 97 p 3 kohaldamise eelduseks õigustatud isiku suutmatus ennast ise ülal pidada.

§ 99

lg 1 ja § 102 lg 1 järgi tuleb elatise suuruse määramisel teha kindlaks hageja põhjendatud vajadused, abivajaduse ulatus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda. Hageja on sügava puudega, igapäevaselt abivajav isik. Arvestades hageja terviseseisundit, võib järeldada, et ta ei ole võimeline endale ülalpidamist teenima. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus kokku 353,68 eurot kuus. Kohus käsitles hageja ülalpidamiskulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis järgmist. - Eluasemekulud luges kohus põhjendatuks summas 63,89 eurot kuus, sh televisioon ja internet 12,99 eurot, küttepuud 14,58 eurot, heitveemahuti tühjendus 4,16 eurot, korstnapühkija teenus 1,66 eurot, lumetõrje 3 eurot, prügivedu 2,50 eurot (eeltoodu osas, kokku 38,89 eurot, kostja vastuväiteid ei esitanud) ja elekter 25 eurot. Hageja elab oma vanemate ühisomandis oleval X kinnistul Jõgevamaal Jõgeva vallas L. külas. Elamu esimest korrust kasutavad hageja ema ja tema abikaasa. Hageja elab teisel korrusel, kuid kasutab ka esimesel korrusel asuvat kööki, duširuumi, tualetti ja sauna. Ülemist korrust köetakse elektriga, muid ruume põhiliselt ahjuküttega. Hageja elektrikulu on põhjendatud summas 25 eurot. Kohus luges elamu keskmiseks elektrikuluks 50 eurot kuus (kuuel kuul aastas keskmiselt 65,75 eurot ja kuuel kuul aastas pool 3 sellest ehk 33 eurot). Kuna elamu ülemist korrust, mida köetakse elektriga, kasutab valdavalt hageja, siis on põhjendatud hageja osa leidmisel jagada üldine elektrikulu kahega. Hageja põhjendatud kuluks ei saa pidada elamu kindlustamise kulu. Elamu alalhoidmise kulud peavad asjaõigusseaduse § 75 lg 1 ja § 70 lg 6 järgi kandma kinnistu omanikud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest järelduks, et kindlustamise vajadus on seotud üksnes hagejaga. Seni, kuni eluase on hageja vanemate ühisomandis, ei ole põhjendatud ühelt vanemalt elatise väljamõistmisel eluaseme kasutuseelist hageja ülalpidamiskulude hulka arvata. See võiks kõne alla tulla siis, kui hageja kasutab vaid ühele vanemale kuuluvat eluaset. Kohus märkis, et olukorras, kus hagejal tuleks tegelikult maksta eluasemekulusid (üüri) näidatud kasutuseelise summas (200 eurot), tõusetuks ilmselt küsimus eluaseme vahetamisest odavama vastu. - Toidu ja esmatarbekaupade kulud luges kohus põhjendatuks 150 euro ulatuses kuus. - Kulud hügieenitarvetele luges kohus põhjendatuks hagis toodud ulatuses, s.o kuni 120 eurot kuus. Hageja ei ole küll esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vastavad kulud kandnud, kuid sotsiaalkindlustusameti 30.11.2012 otsusega on hagejal tuvastanud raske puude raskusastmele vastav põie funktsiooni suur kõrvalekalle. Seda arvestades saab pidada usutavaks hageja väidet, et ta vajab pidevalt mähkmeid (20 mähet päevas), aluslinasid, uriinipudeleid ning pesu- ja lõhnaaineid. Kuna ühe mähkme maksumus on 18 senti, võib kulu mähkmetele olla kuni 108 eurot kuus. - Kulud ravimitele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele luges kohus põhjendatuks hageja väidetud 100 euro ulatuses kuus, sh vitamiinid 15 eurot, ratastooli rent 2,10 eurot (25 eurot aastas), rulaator 4,17 eurot (50,04 eurot aastas), hambaravi 33,30 eurot (400 eurot aastas), silmaarst ja prillid 8,30 eurot (100 eurot aastas), massaaž 41,60 eurot (500 eurot aastas). Kostja nõustus, et hagejal võivad tervisega seoses olla kulud 720–960 eurot aastas, s.o kuni 80 eurot kuus. Kostja ei esitanud vastuväiteid kuludele massaažile, rulaatorile ja ratastoolile. Hambaravi on ettenägematu kulu, mida ei ole võimalik täpselt ette planeerida. OÜ Judent 03.04.2017 tõendist nähtub, et hageja vajab hambaravi, mille eeldatav maksumus on 563 eurot. Kuna hageja on prillikandja, siis võib eeldada, et tal on püsivad kulud seoses silmaarsti juures käimise ja prillide vahetusega. Perearst Terje Pruus on 03.05.2017 tõendis märkinud, et hagejal on vajalik võtta D3 vitamiini ja B-grupi vitamiini, magneesiumi, neurovitamiini tablette kuuridena. - Transpordikulud luges kohus põhjendatuks 40 euro ulatuses kuus. Hageja väljatoodud kütusekuluga saaks sõita 500–600 kilomeetrit. Sellist vajadust ei ole hageja põhjendanud. Regulaarne sõitmine linna ja koju (30 km) on suuremas osas seotud hageja ema töölkäimisega ning nagu hageja esindaja selgitas, on hagejaga seoses koju sõitmised toimunud vaid erakorraliselt. Ema teeb küll hageja eest sisseoste, kuid selline vajadus ei ole igapäevane. Hageja põhjendatud vajaduseks saab pidada transporti arsti juurde, kultuurimajja, juuksurisse ja ostukeskusesse, kuid ka need sõidud ei ole igapäevased. - Telefonikulu 20 eurot kuus on põhjendatud. Kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. - Riiete ja jalanõude kulud 70 eurot kuus (840 eurot aastas) luges kohus põhjendatuks. Hageja esindaja (ema) selgitas, et riided on enamasti ostetud kasutatuna; liikumispuude tõttu kuluvad hageja vasaku jala jalanõud kiiresti, hageja liigutused on kohmakad ja riided rebenevad selgatõmbamisel. Sotsiaalkindlustusameti otsusega on hagejal tuvastatud puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused riietusele ja jalatsitele. Seega võib järeldada, et hageja kulud riietele-jalanõudele on tavapärasest suuremad. - Juuksuriteenuse kulu 12 eurot kuus on põhjendatud. - Arvutikulu 12 eurot kuus ei ole põhjendatud. Seega luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja kulud kuni 575,89 euro ulatuses kuus, sh eluasemekulud 63,89 eurot, toidukulud 150 eurot, kulud hügieenitarvetele 120 eurot, kulud 4 vitamiinidele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele 100 eurot, transpordikulud 40 eurot, telefonikulu 20 eurot, riiete ja jalanõude kulud 70 eurot ning juukselõikuse kulu 12 eurot. 353,68 euro ulatuses on hageja vajadused kaetud tema enda sissetuleku arvel. Puudujääva osa, ca 222 eurot, peavad kandma tema vanemad võrdses osas. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 111 eurot kuus. Elatise väljamõistmine muutuva suurusena ei ole põhjendatud. Hageja nõue tagasiulatuvalt enne hagi esitamist elatise saamiseks ei ole põhjendatud. Tagasiulatuva aja eest elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja on elatise maksmise kohustust rikkunud. Kuna hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud, siis elatise mittemaksmist ei saa käsitleda ülalpidamiskohustuse rikkumisena. Hageja on täisealine isik, kellel on olemas sissetulek ja kostja ei pidanud olema teadlik hageja abivajadusest ega selle suurusest. Kostja väitel on ta hagejat toetanud, kui hageja on seda palunud (nt tasunud 12.08.2015 hagejale ostetud voodi eest 222,98 eurot, transportinud hagejat Haapsallu taastusravile, lisaks on hageja välja toonud, et ta on vanemate eluaseme kasutamise näol saanud kasutuseelist, millest kostja osa on 100 eurot). Sellises olukorras oleks elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane ning samuti ka kostjat ebamõistlikult koormav. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. R.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. juuni 2017 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista O.P. R. P kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kohtule ja elatis hagi esitamisele eelnenud 12 kuu eest, kohustada O. P tasuma igakuine elatis iga kuu eest ette, iga algava kuu 1. kuupäevaks R.P. e kontole ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja eluasemekuluks kasutuseelis 200 eurot kuus. Tartu Maakohus kinnitas 14.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16968 hageja vanemate kompromissilepingu ühisvara jagamiseks selliselt, et kinnistu jääb A. M. Seega kostja ei anna alates 14.07.2017 hagejale elatist elukoha näol ja hagejal on kostja vastu kasutuseelise läbi hinnatav nõue 100 euro ulatuses kuus (3-2-1-69-13). Lähtudes kinnisvaraportaalist city24.ee on maja üürihind Jõgeval 400 eurot kuus. Kostja on nõustunud, et kasutuseelise väärtus on 100 eurot; 2) on tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 (p 23) hageja põhjendatud kuluks eluaseme kindlustamise kulu 12,97 eurot kuus (aastamakse 311,28 eurot). Tulenevalt hageja mäluprobleemidest on õnnetuste risk tavapärasest suurem. Hageja ülalpidamist on võimalik võrdsustada lapse ülalpidamisega, kuna ta ei ole võimeline ise endaga toime tulema; 3) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata tagasiulatuva elatisnõude. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Maakohus ei selgitanud, miks tuleb nõuet vähendada 0-ni. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei aseta kostjat ebaõiglasesse olukorda; 4) tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on raske puudega isik, kelle seisund ei parane. Enne kohtu poole pöördumist esitas hageja kostjale palve hakata vabatahtlikult elatist tasuma. On väga ebaõiglane jätta hageja kanda tema menetluskulud olukorras, kus ta on soovinud saada kohtulikku kaitset oma seadusest tulenevatele õigustele. 5. O.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. juuni 2017 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 5 1) määratakse

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajaduste suurus peab olema tõendatud (3-2-1-119-15). Vajalikuks ja põhjendatuks ning tõendatuks saab lugeda hageja kulud 322 euro ulatuses kuus, sh eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 150 eurot, kulud hügieenitarvetele 10 eurot, kulud vitamiinidele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele 60 eurot, telefonikulu 20 eurot, riiete ja jalanõude kulud 20 eurot ning juuksuriteenuse kulu 12 eurot. Kuna hageja sissetulek 353,68 eurot katab need kulud, puudub hagi rahuldamiseks alus; 2) leiab kostja hageja vaidlusaluste kulude osas järgmist: - Eluasemekulud on põhjendatud summas 50 eurot kuus. Kostja ei vaidle vastu prügiveole 2,50 eurot, lumetõrjele 3 eurot, korstnapühkija teenusele 1,66 eurot, heitveemahuti tühjendusele 4,16 eurot ning televisiooni- ja internetiteenusele 12,99 eurot, kokku 24,31 eurot kuus. Kostja on nõustunud küttepuude kuluga 10 eurot kuus. Kuna suuremas osas kasutab ruume hageja ema koos uue abikaasaga (hageja on 21.03.2017 menetlusdokumendis omaks võtnud, et hageja ema ja tema abikaasa kasutuses on elamu alumine korrus), tuleb eluasemekulud jagada kolmega. - Kulud hügieenitarvetele on väidetavalt 120 eurot kuus, kuid selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit (samas on esitatud hulgaliselt muid tšekke). Sotsiaalministeeriumi otsus ei tõenda, kui palju kulub hagejal hügieenitarbeid. Kohus on tuginenud hageja esindaja väidetele, mis ei ole tõendiks. Kuna tõendid selliste kulutuste kohta ajavahemikus august kuni märts (7 kuud) puuduvad, saab järeldada, et kulutusi ei ole tehtud või on need minimaalsed (10 eurot kuus). - Kulud ravimitele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele saavad olla 60–80 eurot kuus, sh massaaž 41,66 eurot, rulaator 4,50 eurot ja ratastooli rent 2,10 eurot, kokku 48,26 eurot. Kostja kahtleb, kas iga-aastaselt on vajadust hambaravi ja prillide järele; - Transpordikulude suurus 40 eurot ei ole tõendatud. Kohus on möönnud, et regulaarne sõitmine linna ja koju on seotud hageja ema töölkäimisega ning arvestada saab erakorralisi sõite. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus leidnud, et erakorralisi sõite on kuus 40 euro eest. - Riiete ja jalanõude kulude suurus 70 eurot on kohtu meelevaldne järeldus. Hageja on esitanud tõendid kulutuste kohta perioodil august kuni märts (7 kuud). Tõenditest nähtub, et hagejale on ostetud 06.09.2016 sokid 2,40 eurot, 12.10.2016 sall 9,60 eurot ja müts 4,80 eurot ning 06.03.2017 termokummikud 22,95 eurot, kokku 39,75 eurot ehk 5,67 eurot kuus; 3) ei ole kostja keeldunud hagejat toetamast, piisanud oleks, et teda oleks vajadusest teavitatud. Hageja esindajad tõstatasid selle küsimuse siis, kui hakati jagama hageja vanemate ühisvara ja sooviti teha tasaarvestusi. Seega seab kostja esitatud hagi eesmärgi kahtluse alla.

1. O.P. vaidleb R.P. e apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa hageja põhjendatud kuluks lugeda kasutuseelist. Riigikohus muutis otsusega nr 3-2-1-69-13 kohtupraktikat selles osas, et juhul kui alaealist last kasvatav vanem tasub eluaseme soetamiseks võetud laenu, siis ei saa laenumakseid lugeda lapse kuludeks, küll aga, kuna lapsevanem on sunnitud tegema kulutusi eluaseme soetamiseks, st rahuldab üksi lapse eluasemevajadust, saab ta nõuda teiselt poolelt eluasemekulude hüvitamist läbi kasutuseelise. Hageja ema ei tasu eluaseme eest laenu ja hageja on täisealine isik, kellel on iseseisev sissetulek. Lisaks kasutab maja kolm inimest, seega ei saaks kasutuseelis olla 100 eurot kuus; 2) ei ole eluaseme kindlustamise kulu hageja põhjendatud kulu. Hageja ei ole tõendanud, et kindlustamise vajadus on seotud üksnes hagejaga. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13 käsitleb olukorda, kui alaealine laps elab ühe oma vanema juures. Hagejat ei saa võrdsustada lapsega. Tegemist on teovõimelise täiskasvanud isikuga, kellele on riigi poolt tagatud sissetulek; 6 3) jättis kohus põhjendatult rahuldamata tagasiulatuva elatisnõude. Hageja ülalpidamisvajadus ei olnud kostjale teada ja tagasiulatuvalt ühe aasta elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Meelevaldne on väide, et kostja on keeldunud hagejat ülal pidamast. Vastupidi, kostja on seda eelnevalt teinud ja ka 10.05.2017 kohtuistungil oli valmis hagejat vastavalt vajadusele toetama; 4) tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada, et kostja pakkus kokkuleppena ülalpidamiseks 50 eurot kuus, kuigi esitatud tõendite alusel puudus hagejal ülalpidamisvajadus.
2. R.P. vaidleb O.P. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole Riigikohus lahendis nr 3-2-1-119-15 sedastanud, et täisealisel lapsel tuleb elatise nõudes tõendada lisaks vajadusele eraldiseisvalt ka selle suurus. Sealjuures on Riigikohus lahendi p-s 10 viidanud, et täisealise puudega lapse puhul on mõistlik ja põhjendatud lähtuda elatise miinimummäärast. Elatis on tulevikku suunatud hüvitisnõue, mille suurus määratakse hinnanguliselt. Seega ei ole nõude rahuldamise aluseks varasemalt kantud kulud. TsMS § 233 alusel oli kohus õigustatud hindama nõude suurust ka oma siseveendumuse põhjal; 2) on hagejal tuvastatud raskele puudeastmele vastav põiefunktsiooni kõrvalekalle. Hageja seaduslik esindaja A. M selgitas, et hageja on täiskasvanud inimene, kelle uriinikogus on suur. Haudumine tingib mähkmete tiheda vahetamise. Vältimatult tuleb põiepidamatusega soetada ka puhastuslappe, uriinipudeleid, lõhnaained jt vahendeid; 3) selgitas hageja kohtuistungil, et hagejal on puudest tingituna suurem vajadus hambaravi järele, kuna ta ei ole võimeline tagama vajalikku suuhügieeni. Hageja liigutused on rohmakad ja hageja kukub tihti, mis tingib tihti ka prillide purunemise; 4) arvestades keskmist kütusekulu ja -hinda, on hageja transpordivajadus kohtu hinnangul ca 360 km kuus, mis ei ole ülemäärane. Hageja transpordikulud ei koosne üksnes erakorralistest sõitudest, vaid ka igapäevatoimetustest (käigud poodi jne), samuti peab hagejal olema võimalus elada inimväärset sotsiaalset elu. Hageja ja A. M teevad sõite loodusesse, kontserdile, suurematesse linnadesse, ette tuleb ka erakorralisi sõite, kui hageja üksi olles kukub; 5) on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud, et hagejal on puudest tulenevate takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused riietusele ja jalatsitele. Hageja esindaja selgitas, et hageja vasak pool on piiratud liikuvusega ning hageja riided rebenevad juba riietumisel ja vasaku jala jalanõude kulumine on harilikust kordades suurem; 6) nõustus kostja kohtuistungil hageja küttepuude kuluga. Kuna A. M abikaasa viibib enamuse ajast Norras, saab eluasemekulud jagada kaheks, st hageja ja A. M vahel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 111 eurot kuus alates 28.11.2016 ja jättis hagi elatise saamiseks tagasiulatuvalt aja eest enne hagi esitamist rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 28.11.
4. a 57 eurot kuus ja tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud 12 kuu eest kokku summas 342 eurot ning märgib hageja taotlusel otsuse resolutsioonis ära igakuise elatise tasumise tähtpäeva. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. 7 Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse nii hageja kui ka kostja. Hageja taotleb uue otsusega kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist summas 200 eurot kuus ja samuti kostjalt elatise väljamõistmist hagi esitamisele eelnenud 12 kuu eest. Kostja palub uue otsusega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega ringkonnakohus kontrollib, kas maakohtu vaidlustatud otsusega kostjalt väljamõistetud igakuist 111-eurost elatist tuleb suurendada 200 euroni või tuleb elatis jätta üldse välja mõistmata ning kas on alust mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud 12 kuu eest.
6. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on sügava puudega isik, kes ei ole võimeline endale ülalpidamist teenima, ning tema sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus kokku 353,68 eurot kuus. Juhul kui hageja sissetulekust ei piisa tema põhjendatud vajaduste katmiseks, on hageja

§ 96

ja § 97 p 3 alusel õigustatud saama ülalpidamist oma vanematelt ning vaidlust ei ole ka selles, et vanemad peaksid hagejale ülalpidamist andma võrdses ulatuses. 11. Selleks, et otsustada, kas ja millises summas tuleb kostjal hagejale elatist maksta, tuleb kõigepealt kindlaks teha hageja vajaduste suurus. Selle osas on aga poolte vahel olulised erimeelsused.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ringkonnakohus leiab hageja vajaduste osas järgmist. 11.

1. Eluasemekulud luges maakohus põhjendatuks summas 63,89 eurot kuus. Hageja leiab, et tema eluasemekulude hulka tuleb arvestada ka kasutuseelis 200 eurot ja eluaseme kindlustamise kulu 12,97 eurot kuus. 11.1.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kokkuvõttes õigesti hageja eluasemekulude hulka arvamata kasutuseelise, kuid maakohtu põhjendusi tuleb selles osas muuta. Hageja tugineb kasutuseelise arvestamisel Riigikohtu seisukohtadele 16.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-
3. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et Riigikohtu poolt nimetatud tsiviilasjas antud juhised ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Hageja elab majas, mis varasemalt kuulus tema vanematele ühisomandina ja praegu kuulub ainuisikuliselt hageja emale. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutab nimetatud eluaset ilma tasu (üüri) maksmata ning samuti ei ole ei hageja ega tema ema võtnud laenu, et hageja eluasemevajadust rahuldada. Nõue, et vanem peaks hüvitama oma täisealisele abivajavale lapsele hüpoteetilised kulud, mida lapse vajaduste rahuldamiseks tegelikult ei tehta, ei vasta ringkonnakohtu arvates seaduse mõttele. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja juurde võtmata hageja apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid (hageja vanemate vahel 29.06.2017 sõlmitud kompromisslepingu ja Tartu Maakohtu 17.07.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-16-16968 kompromissi kinnitamise kohta), kuna lisatud tõendid ei ole antud vaidluse lahendamiseks asjakohased. 11.1.
4. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega osas, et hageja põhjendatud eluasemekuluks on eluaseme kindlustamise kulu. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu juhistega tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 (p 23). Ka hageja huvides on tagada, et juhul kui eluase hävib või saab olulisi kahjustusi, oleks olemas vahendid selle taastamiseks. Hageja väitel on X kinnistul asuva elamu aastane kindlustusmakse 311,28 eurot, millest hageja osa on pool, st 12,97 eurot kuus. Tõendeid, millest nähtuks kindlustusmaksete tasumine igaaastaselt summas 311,28 eurot, kohtule esitatud ei ole. Tõenditest (I kd, tl 113, 114) nähtub, et hageja ema on maksnud X kinnistul asuva elamu ja koduse vara kindlustuse eest 09.01.
5. a 8 155,64 eurot ja 23.02.
6. a samuti 155,64 eurot, st esitatud tõendite järgi on hageja elukoha kindlustamise eest tasutud 155,64 eurot aastas. Kostja leiab, et kuna suuremas osas kasutab ruume hageja ema koos uue abikaasaga, tuleb kinnistu eluasemekulud jagada kolmega. Ringkonnakohus nõustub sellega. Isegi kui A. M abikaasa töötab hetkel Norras ja seetõttu viibib X kinnistul vähem aega kui hageja ja tema ema (hageja väitel mitte rohkem kui 5–7 päeva järjest, samas siiski igas kuus teatud aja, suvel kaks nädalat järjest – I kd, tl 159), ei tähenda see, et ta Eestis olles üldse eluasemekulusid ei peaks kandma. Perekonna eluaseme säilimine on kõigi pereliikmete huvides. Seega moodustab hageja osa eluaseme kindlustusmakses 4,32 eurot kuus (155,64 ÷ 12 ÷ 3). 11.1.
7. Kostja tunnistab hageja eluasemekulusid 50 euro ulatuses kuus, sh prügivedu 2,50 eurot, lumetõrje 3 eurot, korstnapühkija teenus 1,66 eurot, heitveemahuti tühjendus 4,16 eurot ning televisiooni- ja internetiteenus 12,99 eurot. Eeltoodud vaidlustamata kulud moodustavad 24,31 eurot kuus. Elamu elektrikulu ja küttepuude kulu tuleb kostja arvates jagada kolme isiku vahel. Ringkonnakohus nõustus eelmises punktis kostjaga, et A. M abikaasa osa ei saa kinnistu eluasemekuludes täiesti arvestamata jätta. Jagades maakohtu leitud keskmise elektrikulu 50 eurot kuus kolme isiku vahel, on hageja osa elamu elektrikuludest 16,67 eurot kuus. Õige on ka kostja väide, et maakohus on valesti aru saanud, et kostja on nõustunud hageja küttepuude kuluga suuruses 14,58 eurot kuus. Küttepuude kulu osas on kostja esindaja kohtuistungil öelnud, et küttepuude kulu on majas vajalik (I kd, tl 174), kuid küttepuude kulu on kostja tunnistanud summas 10 eurot, s.o aastane küttepuude kulu 350 eurot jagatud kolme inimese vahel (I kd, tl 128; II kd, tl 3). Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga ja loeb hageja küttepuude kulu põhjendatuks 10 euro ulatuses kuus. 11.1.
8. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kostja hageja teatud eluasemekulusid (prügivedu jne), kokku 24,31 euro ulatuses kuus, ei ole vaidlustanud ja vaidlustamata kulud on arvestatud selliselt, et kinnistu nimetatud kogukulud on jagatud kahega, siis on A. M abikaasa osa arvestamine vähemasti elektrikulu, küttepuude kulu ja kindlustusmakse osas poolte suhtes õiglane. 11.1.
9. Ülaltoodut kokku võttes moodustavad hageja eluasemekulud 55,30 eurot kuus, sh prügivedu 2,50 eurot, lumetõrje 3 eurot, korstnapühkija teenus 1,66 eurot, heitveemahuti tühjendus 4,16 eurot, televisiooni- ja internetiteenus 12,99 eurot, elektrikulu 16,67 eurot, küttepuude kulu 10 eurot ja kindlustus 4,32 eurot. Ligilähedaselt sellises summas on ka kostja hageja eluasemekulusid tunnistanud. 11.
10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja põhjendatud kulud hügieenitarvetele on 120 eurot kuus. Maakohus on jätnud arvestamata, et 21.03.2017 menetlusdokumendis (I kd, tl 81) on hageja kinnitanud, et kulud hügieenitarvetele kokku (mähkmed, linad jms) oli näiteks veebruaris
11. a 75 eurot. Sotsiaalkindlustusameti otsusega (I kd, tl 16) on tõendatud, et hagejal esineb raske põiefunktsiooni kõrvalekalle ning perearsti tõendist (I kd, tl 170) nähtuvalt on hagejal põiepidamatusest tingituna vajalik kasutada pamperseid. Seega on usutav, et hageja kulud hügieenitarvetele (eelkõige mähkmetele) on vajalikud ning hageja 21.03.2017 kinnitusest lähtuvalt loeb ringkonnakohus mõistlikuks kuluks hügieenitarvelele kuus 75 eurot. 11.
12. Hageja kulud ravimitele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele luges maakohus põhjendatuks hageja väidetud 100 euro ulatuses kuus, sh vitamiinid 15 eurot, ratastooli rent 2,10 eurot (25 eurot aastas), rulaator 4,17 eurot (50,04 eurot aastas), hambaravi 33,30 eurot (400 eurot aastas), silmaarst ja prillid 8,30 eurot (100 eurot aastas), massaaž 41,60 eurot (500 eurot aastas). 9 Kostja arvates on loetletud kulud põhjendatud 60–80 euro ulatuses kuus, vaidlustades eelkõige iga-aastast vajadust hambaravi ja prillide järele. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust kahelda, et hagejal tuleb järjepidevalt teha kulutusi hambaravile ja prillikandjana ka prillidele. Samas iga-aastaselt 400-eurone kulu hambaravile on objektiivselt suur summa ning hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks sellises ulatuses kulu põhjendatuks hinnata. Judent OÜ 03.04.2017 tõendist (I kd, tl 156) nähtub, et arst on 03.04.2017 teostanud hagejal suuõõne ja hammaste läbivaatuse ning hageja vajab kahe hamba eemaldamist ja seitsme hamba kaariese ravi ning kirjeldatud hambaravi eeldatav maksumus on 563 eurot. Nimetatud tõend ei tõenda, et hageja vajab sellises mahus hambaravi igal aastal. Hagejal olnuks võimalik esitada tõendid nt selle kohta, millised summad on hageja eelnevatel aastatel hambaravile kulutanud. Lisaks saab arvestada, et alates 01.07.2017 suurenes hambaravihüvitis töövõimetuspensionäridele ja osalise või puuduva töövõimega isikutele kuni 85 euroni aastas. Sisuliselt sama seisukoht kehtib ka prillidele tehtavate kulutuste osas – ilma tõendeid esitamata on kaheldav, kas vajadus uute prillide järele on siiski iga-aastane. Eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus hageja kulud ravimitele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele põhjendatuks 80 euro ulatuses kuus. 11.
13. Maakohtu arvestatud transpordikulude suurus 40 eurot kuus on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Hageja elab maakohas ning transpordikulud on vältimatud nii hädavajalikeks käikudeks (arsti juurde, poodi jms) kui ka meelelahutuseks ja sotsiaalseks suhtluseks. 11.
14. Riiete ja jalanõude kulude osas nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et selline kulu igakuiselt 70 eurot (840 eurot igal aastal) on mõnevõrra ülemäärane. Hageja väitel on tema kulutused riietusele tavapärasest suuremad: sotsiaalkindlustusameti 30.11.2012 otsusega on tuvastatud, et hagejal on puudest tulenevad lisakulud riietusele ja jalatsitele; vastuses kostja apellatsioonkaebusele on hageja selgitanud, et hageja vasak pool on piiratud liikuvusega ning riided rebenevad juba riietumisel ja vasaku jala jalanõude kulumine on harilikust kordades suurem. Ringkonnakohus peab põhjendatuks hageja kulusid riietusele ja jalatsitele 35 euro ulatuses kuus (s.o 420 eurot aastas). Ka kostja on 30.05.2017 lõplikes seisukohtades leidnud, et nimetatud kulu võib olla 30–40 eurot kuus (II kd, tl 4). Ringkonnakohus arvestab sellise otsuse tegemisel asjaolu, et kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad oluliselt inimese enda valikutest (riideid-jalanõusid on võimalik soetada väga erinevas hinnaklassis ja hageja ongi selgitanud (II kd, tl 20), et riided ostetakse suures osas kasutatult), ning ka seda, et kuivõrd hageja ei tööta, puudub vajadus teha kulutusi töölkäimiseks sobivatele riietele. 11.
15. Ülaltoodut kokku võttes moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud kulud igakuiselt 467,30 eurot, sh eluasemekulud 55,30 eurot, hügieenitarvete kulud 75 eurot, kulud ravimitele, abivahenditele ja tervishoiuteenustele 80 eurot, transpordikulud 40 eurot, riiete ja jalanõude kulud 35 eurot, toidukulud 150 eurot, telefonikulu 20 eurot ning juuksuriteenuse kulu 12 eurot. Ringkonnakohus märgib, et väljatoodud kulud on hinnangulised ning hageja teovõimelise isikuna otsustab ise oma rahaliste vahendite kulutamise üle (nt kui palju on võimalik kulutada riietele või telefonile või meelelahutusele või kas oleks hoopis vajalik teha täiendavaid kulutusi eluaseme korrashoiuks vms). Ringkonnakohtu arvates on aga sellises suuruses kulud kooskõlas hageja senise tavalise elulaadiga ja ka Eesti elatustasemega üldiselt (miinimumpalk praegu 470 eurot). Asjaolude olulisel muutumisel on mõlemal poolel õigus pöörduda TsMS § 459 lg 1 alusel kohtusse elatise suuruse muutmise nõudega. 11.
16. Kuna hageja sissetulek on 353,68 eurot, tuleb tema vanematel katta puudujääv 113,62 eurot (467,30 – 353,68), millest kummagi vanema osa on ca 57 eurot. Seega hageja elatisnõue on põhjendatud 57 euro ulatuses kuus.
17. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus jättis hagi esitamisele eelnenud aasta elatisnõude ebaõigesti täies ulatuses rahuldamata. 10 Riigikohtu selgituste kohaselt (25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20) asjaolu, et õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda, et ta kaotab tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest ja muu hulgas saab arvestada, et tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis ei oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista tagasiulatuv elatis välja 50% ulatuses ringkonnakohtu määratud igakuisest elatisest (57 eurot), s.o kokku ühe aasta eest 342 eurot. Ringkonnakohus arvestab sellise otsuse tegemisel, et kuivõrd hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud, ei pidanud kostja oma rahaliste vahendite planeerimisel arvestama, et tema vastu selline nõue esitatakse, ning samuti seda, et kostja on hagejat varasemalt vajadusel toetanud (hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et kostja on hageja palvel tasunud hagejale ostetud voodi eest, kandnud hagejale raha telefoni kasutamise eest ja transportinud hagejat Haapsallu taastusravile). Samuti on hageja apellatsioonkaebuses möönnud tagasiulatuva elatise väljamõistmist osalises suuruses. Ringkonnakohus eeldab, et tagasiulatuvalt 342 euro väljamõistmine ei osutu kostjale ebamõistlikult koormavaks.
18. Hageja on palunud nii hagis kui ka apellatsioonkaebuses kohustada kostjat tasuma elatis hageja kontole iga kuu eest ette, iga algava kuu
19. kuupäevaks.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Seega selline igakuise elatise tasumise tähtaeg on sätestatud juba seaduses, kuid hageja soovil märgib ringkonnakohus selle ära ka otsuse resolutsioonis. 14. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maakui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuigi hagi rahuldatakse vähem kui pooles ulatuses, on selline menetluskulude jaotus ringkonnakohtu arvates mõistlik ja õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja