KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9571 Tsiviila

§ 136

lõikest 4 lähtuvalt viia kostja perioodilised maksed vastavusse kostja poolt tekitatud kahjuga alates oktoobrist 2015 ja hakata hagejale maksma perioodilisi makseid 123,14 eurot kuus. Hageja palus kohustada kostjat iga aasta aprillis indekseerima perioodilisi makseid pensioniindeksiga ning mõista kostjalt välja ajavahemikus oktoober 2015 kuni aprill 2017 tekkinud võlg 1741,80 eurot. Hageja palus määrata makse suuruseks 136,92 eurot alates aprillist

1. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel jõustunud kohtuotsus, kuid pärast selle jõustumist avastas hageja otsuses aritmeetilise vea. Hagiavalduse täienduse kohaselt peab hageja TsMS § 459 lg-s 1 märgitud asjaoludeks seda, et pärast kohtuotsuse jõustumist avastati kohtuotsuses aritmeetilised vead igakuuliste maksete arvestuses. Kostja maksis hagejale oluliselt väiksemad summad kui tema poolt tekitatud kahju. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus keeldus 23.08.2017 määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kohtuotsuses oleva arvutusvea avastamine pärast otsuse jõustumist on asjaolu, mille puhul kohaldub TsMS § 459 lg 1 sätestatu. Kohus leidis, et arvutusvea avastamisel kohtuotsuses oleks hageja pidanud asjas seaduses ettenähtud ajal ja korras esitama apellatsioonkaebuse. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hagi aluseks oli see, et kostja poolt tehtavad perioodilised maksed on oluliselt väiksemad tekitatud kahjust.

§ 136

lg 4 näeb ette, et kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. Otsuse tegemise ajal ei olnud teada, et kohtu poolt määratud perioodilised maksed on oluliselt väiksemad tegelikust kahjust ja seetõttu on võimalik kohtul perioodiliste maksete suurust muuta. Tsiviilkohtumenetluses on hageja nõude õigusliku aluse väljaselgitamine kohtu jaoks keskse tähendusega. Vaadeldud kohtumääruses ei ole hagi aluseks olevat materiaalõigusnormi üldse käsitletud.

1. Kostja märkis, et on oma kohustusi heauskselt täitnud vastavalt kohtulahendile ja hageja poolt esitatud andmetele. Arvestades uusi asjaolusid (arvutusviga) on kostja alates 01.04.2017 arvutusvea välistanud ja tasunud vastava protsendi hüvitise suurusest, milleks on 68,14 %. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 2 Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, kuid jätta resolutsioon muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
3. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on jätnud arvesse võtmata

§ 136

lõike 4.

§ 136

lg 4 kohaselt, kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. 7. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 136lg 4 on protsessiõigusliku iseloomuga säte.

Põhimõtteliselt

§ 136lõikega 4 samasuguse võimaluse näeb ette ka Ts

MS § 459. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 136lg 4 puhul on tegemist dubleeriva, olgugi pisut konkretiseeriva sättega (P.

Varul jt, Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2016, § 136). Seega ei saa heita maakohtule ette

§ 136lg 4 kohaldamata jätmist, kuna maakohus leidis, et käesolevas asjas ei esine Ts

MS § 459 lg 1 sätestatud asjaolusid.

1. Hagejale on korduvalt selgitatud, et hagejal tuli hüvitise suuruse ebaõigele arvestamisele tuginemiseks esitada maakohtu 18.07.2014 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-37822 apellatsioonkaebus. Hageja jättis selle võimaluse kasutamata. Apellatsioonkaebuse esitas vastaspool, s.o Võhandu Põllumajanduse OÜ. Hageja palus tsiviilasjas nr 2-11-37822 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta maakohtu
2. juuli
3. a otsus muutmata. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et hageja avastas vea maakohtu otsuses alles pärast otsuse jõustumist, ei ole asjakohane ega piisav alus TsMS § 459 lg 1 ja

§ 136lg 4 kohaldamiseks. 9. Seega jättis maakohus õigesti hagi menetlusse võtmata Ts

MS § 371 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et asjas on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik. Ringkonnakohus lisab, et kui menetlusosaline ei vaidlusta õigeaegselt ekslikul arvutuskäigul põhinevat kohtulahendit, ei pea sellest tulenevat riski kandma teine menetlusosaline. Kui kaebuse esitamata jätmine oli seotud menetlusosalise lepingulise esindaja poolse lepingurikkumisega, sh ebakvaliteetse õigusteenuse osutamisega, millega kaasnes menetlusosalisele kahju, siis on esindataval võimalik esitada kahju hüvitamise nõue oma lepingulise esindaja vastu. 10. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Sellega seoses jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3