) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 300 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja esindaja osaline nõudest loobumine 22.05.2016 kohtuistungil jätta vastu võtmata põhjusel, et hageja esindaja oli loobumise taotlust esitades ilmselges segaduses, millisel õiguslikul alusel tuleks hagi lahendada, jättes kliendi huvid kaitseta olukorras, kus hageja sooviks oli korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamine. Üldjuhul peaks menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses kandma esindaja valikust tulenevat riski, kuid juhul, kui esindaja asjatundmatus tuleb selgesti esile, tuleb menetlusosalist esindaja eest kaitsta. Seetõttu lähtub kohus hagi lahendamisel hagiavalduses esitatud nõuetest ja kontrollib kõigepealt üldkoosoleku otsuste tühisuse aluste olemasolu. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Hageja heidab kostjale ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetel puudub teate koostamise kuupäev. Kuupäeva märkimine oleks ära hoidnud vaidluse teadete ülespanemise kuupäevade osas, kuid selline nõue ei tulene ei seadusest ega kostja põhikirjast. Üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele teatamise eesmärgiks on teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha ja arutamisele tulevate küsimuste osas end aegsalt vajalikul määral kurssi viia. Sellest ka üldkoosolekust piisava ajavaruga etteteatamise nõue. Lähtudes tunnistajate Hillar Lauri ja Kaido Söödi ütlustest pidas kohus usutavaks kostja väidet teate ülespanemise kohta 01.04.2016. Samuti on tõenäoline, et muudetud päevakorraga teade ilmus 05.04.2016, s.o vahetult peale teise juhatuse liikme I. Miti 04.04.2016 e-kirja V. Kohandile. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega üldkoosoleku kutse pandi üles seaduses (MTÜS § 20 lg 5) ja põhikirjas (p 7.6.4) sätestatud seitsmepäevast tähtaega järgides. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et teate muutmisel oleks teatel pidanud olema märkus muudetud päevakorrapunkti osas. Sellist nõuet ei tulene ei seadusest ega põhikirjast. Teated ei ole sedavõrd sarnased, et korteriühistu liikmetel ei oleks olnud võimalik erinevust märgata. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et juhatus ei järginud põhikirja p 7.6.4 nõuet teate allkirjastamise osas. Hageja väitel annab üldkoosoleku kutse allkirjastamine ühistu liikmele kindluse, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vastavalt oma otsusele, mitte keegi kolmas isik. Teadete lõppu on trükitud „KÜ Roela Mets juhatus“, millest võib eeldada, et kostja juhatuse liikmed on teate vormistanud, kuid see ei ole samastatav dokumendi allkirjastamisega. Kuna põhikiri ei sätesta, et allkiri peab olema digitaalne, võib eeldada, et silmas on peetud käsitsi antud allkirja. Kuivõrd kostja selles osas hagile vastu vaielnud ei ole, luges kohus antud asjaolu
Olukorras, kus korteriühistu juhatus on kutse vormistamisel rikkunud põhikirjas ettenähtud teate allkirjastamise nõuet ehk ei ole järginud põhikirjas ettenähtud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning 3 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised. Otsuse tühisuse puhul ei oma tähtsust, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on oluline või mitteoluline. Kuivõrd kohus rahuldas hagi esimese nõude alusel – otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis puudub nii
lg 8 viimasest lausest kui ka põhimõttest, et tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada (3-2-1-82-02, p 20), tulenevalt menetlusökonoomiline vajadus lahendada alternatiivsel alusel esitatud nõuet samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu ei hinnanud kohus otsuste kehtetuks tunnistamisega seotud väiteid ja tõendeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
). Hagejat esindas lepinguline esindaja, kellel olid vajalikud õiguslikud teadmised. Olukorras, kus kohtul on tekkinud kahtlus, et esindaja on asjatundmatu, saab kohus esindaja
Kohus seda ei teinud. Esindaja minetused saavad olla aluseks esindatava nõuetele tema vastu, kuid ei anna alust kohtu üllatuslikule, sedavõrd aktiivsele ja kallutatud sekkumisele, mis oluliselt mõjutab menetlustulemust ühe poole kasuks. Hagimenetlus on oma põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Olukorras, kus hageja esindaja oli väljendanud, et ei soovi tugineda tühisuse tuvastamise nõudele, ei saanud kohus tühisuse tuvastamise nõuet hinnata; 2) ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamata jätmine rikkumine, mis saaks kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisuse. Üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid on nii seaduses kui põhikirjas sätestatud selleks, et tagada ühistu liikmetele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, et ennast koosolekuks ette valmistada ja seal informeeritult hääletada. Seetõttu saavad üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa tuua vaid üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite olulised rikkumised, st vead, mis rikuvad ühistu liikme õigust saada teada üldkoosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist. Vaidlusalune ebaoluline eksimus ei takistanud korteriühistu liikmetel oma õigusi teostada; 3) pidi hageja aru saama ja saigi, et üldkoosoleku oli kokku kutsunud korteriühistu juhatus. Teate lõppu oli trükitud „KÜ Roela Mets juhatus“, mis viitab üheselt, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Tegemist oli tavapraktikaga, varem ei ole keegi seadnud allkirja puudumise tõttu kahtluse alla, kas üldkoosolekuid kutsub kokku juhatus. Hageja selgitas 28.11.2016 kohtuistungil, et pärast üldkoosoleku teate ülespanemist suhtles ta juhatuse esimehe V. Kohandiga ja juhtis tähelepanu asjaolule, et kutsel puudub juhatuse liikme allkiri. Ka see kinnitab, et allkirja puudumine ei rikkunud hageja õigusi seoses üldkoosolekul osalemisega.
lg-s 2 sätestatule ning kohtuistungi protokolli kohaselt ei tekkinud maakohtul kahtlusi, et nõudest loobumine ei vastaks hageja tahtele. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus tegi üllatusliku otsuse, kui jättis vastu võtmata hageja poolt kohtuistungil esitatud nõudest loobumise. Vastavalt
lg-le 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 4 kohaselt kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks oluliselt avalikku huvi. Antud juhul ei olnud hageja puhul tegemist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isikuga ning hagejat esindas kohtumenetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja. Seetõttu on põhjendamatu ja
lg-s 4 sätestatuga vastuolus maakohtu seisukoht, et hageja esindaja oli nõudest loobumise taotlust esitades ilmses segaduses. Samas ei ole maakohus põhjendanud, milles hageja esindaja väidetav segadus seisnes. Maakohtu poolt märgitud esindaja väidetav hooletus ja/või asjatundmatus ei ole asjaolud, mis annaksid aluse nõudest loobumist mitte vastu võtta. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hagi antud asjas esitati 20.07.2016 ning 22.05.2017 toimunud kohtuistung oli ajaliselt kolmas. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled ka kompromissiläbirääkimisi ning seetõttu puudub alus kahtluseks, et hageja õigusteadmistega lepingulisele esindajale ei olnud vaidluse asjaolud selged. Eelmärgitud põhjendustel tuleb hageja poolt 22.05.2017 kohtuistungil esitatud 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest loobumine vastu võtta ja menetlus selles osas
8. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui hageja ei oleks loobunud korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest, on maakohus põhjendamatult tuvastanud korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Nimelt on maakohus leidnud, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel teatel ei olnud juhatuse liikme allkirja, mis on nõutav korteriühistu põhikirja p 7.6.4 järgi. Vastavalt MTÜS § 241 lg-le 1 on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes sellele, et kostja rikkus korteriühistu põhikirja p 7.6.4 nõuet, kuna üldkoosoleku 5 kokkukutsumise teatel puudus korteriühistu juhatuse liikme allkiri. Hageja õiguste rikkumine seisnes selles, et hageja arvates võis 14.04.2016 üldkoosolek toimuda mitte korteriühistu juhatuse, vaid kellegi kolmanda isiku poolt kokku kutsutuna. Asjas kogutud tõendid ning hageja seisukohad sellist väidet ei kinnita. Nii on hageja 28.11.2016 kohtuistungil kinnitanud, et pärast teate elamu trepikodadesse ülespanekut suhtles ta korteriühistu juhatuse liikmega ning muu hulgas tegi viimasele märkuse üldkoosoleku teatel allkirja puudumise kohta. Seega teadis hageja enne üldkoosoleku toimumist, et üldkoosoleku kutsus kokku mitte keegi kolmas isik, vaid korteriühistu juhatus. Asjas puuduvad mistahes tõendid, millest võiks järeldada, et 14.04.2016 üldkoosoleku oleks kokku kutsunud keegi kolmas isik. Seetõttu ei ole hageja õigusi seoses üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisega rikutud ning puudub alus tuvastada, et üldkoosoleku otsuses oleksid seepärast tühised. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Samas on maakohus õigesti leidnud, et hageja muud esiletoodud asjaolud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud ega anna alust selles osas hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning
9. 22.05.2017 kohtuistungil jäi hageja alternatiivse nõude – tunnistada kehtetuks 14.04.2016 üldkoosoleku otsused – juurde ja palus hagi selles osas rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd hageja loobus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest, tulnuks maakohtul lahendada hageja alternatiivne nõue ja otsustada, kas on alust tunnistada kehtetuks 14.04.2016 üldkoosoleku otsused. Seoses hageja poolt üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest loobumise põhjendamatu vastu võtmata jätmisega jättis maakohus lahendamata hageja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude. Sellest tulenevalt puudub maakohtu otsus, mida apellatsiooni korras läbi vaadata.
lg p 3 alusel tuleb nimetatud ulatuses saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandi seisukoht, et hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata, ei ole õige. 10. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.