KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2862 Haldusasi Viktor Lomaneni esialgse õiguskaitse taotlus Mene
) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 5. Tartu Vangla on esitanud 28.12.2017 vastuse (tl 8) 27.12.2017 kohtunõudele (tl 4), millest ilmneb, et V. Lomanen esitas 19.12.2017 Tartu Vanglale vaide (tl 9) Tartu Vangla vastuse peale, millega keelduti rahuldamast tema taotlust lubada tal vanglas suitsetada ning osta vangla kauplusest sigarette (tl 10-11). 3-17-2862 Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal ning lubatav
§ 249lg 2 tähenduses.
6. Esitatud taotluse kohaselt soovib kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada olukorra, et tal võimaldataks Tartu Vanglas suitsetada ja osta sigarette.
§ 251
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat toimingut tegema. 7.
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
§ 249lg 3).
Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (samas, p 12).
- Kohus möönab, et suitsetamisvõimaluse puudumise talumine ja suitsetamisest loobumine võib tekitada taotlejale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu hiljem kõrvaldada.
- Tartu Ringkonnakohus ei pidanud 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 samuti võimalikuks, et suitsetamise piiramise või keelustamisega kaasneks pöördumatu tagajärje oht. Ringkonnakohus leidis, et kui põhivaidlus peaks lõppema isiku kasuks, siis sellisel juhul isik ei saa küll vahepealsel perioodil suitsetada, kuid võib peale keelu tühistamist ja suitsetamist takistavate asjaolude äralangemist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda soovib. Ringkonnakohus ei välista küll viidatud lahendis teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Pöördumatuid tagajärgi seega ei esine. Ringkonnakohus tõdes, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine erinevaid elundkondi ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Üldkättesaadavatele andmetele tuginedes leidis ringkonnakohus veel, et esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta seda, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Suitsetamiskeelu tingimustes tekitab olukord, kus ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates kaaluvad suitsetamisest loobumise positiivsed küljed ringkonnakohtu arvates üles vabaduse suitsetada.
- Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka praeguse taotluse lahendamisel ning selgitas neid V. Lomanenile juba 28.12.2017 kohtumääruses esialgse õiguskaitse taotlust käiguta jättes. 2
(3)3-17-2862 Kohtule teadaolevalt on seoses justiitsministri
- novembri
- a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmisega alates 01.10.2017 kehtivas redaktsioonis (muudatused suitsetamise korralduses) määruse seletuskirjas selgitatud, et suitsetamisest loobumiseks ja võõrutusnähtudega toimetulekuks kasutatakse farmakoteraapiat koosmõjus nõustamise ja selgitamisega (http://eelnoud.valitsus.ee/main#uqsw02hp). Eelneva põhjal ei ole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid isikule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi olukorras, kus see protsess toimub regulaarse nõustamise tingimustes ning vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Üldteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning seda isegi hoolimata suitsetamisest loobumise protsessis ilmnevatest ebameeldivustest (vt ka nt http://www.tubakainfo.ee/). Kohus nõustub ringkonnakohtu viidatud seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks ka kooskõlas kolmandate isikute ega avalike huvidega.
- Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada
§-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)