Obsah (6)

§ 232§ 633§ 657§ 177§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. detsember 2017. a Tsiviilasja nu

§ 232

lg-t 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda. 6 Kostja ei olnud lähetatud töötaja ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 96/71 ei kohaldu. Hageja ei saatnud kostjat lähetusse ühte konkreetsesse riiki s.o Austriasse ning kostja ei täitnud peamist osa oma tööülesannetest Austrias. Kostja täitis veoülesandeid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis, Luksemburgis, Belgias, Hollandis ja Suurbritannias. Kaupade peale- ja mahalaadimised toimusid erinevates riikides ning ei ole võimalik eraldi välja tuua ühte välisriiki sh Austriat. Kostja sai juhiseid vedamiseks Eestist, kostja kasutas kaupade vedamiseks hageja sõidukit ning kõik veoga seotud kulutused tehti hageja poolt (kütuse ostmine, teemaksude tasumine, sidekulud). Gebruder Weiss GmbH tankla on üks Lääne-Euroopa odavamaid kütusemüügikohti. Hageja esitas tõendina Gebruder Weiss GmbH arve hageja poolt 2017 septembris ostetud kütuse eest. Hageja ostis 2017 septembris diiselkütust hinnaga 0,887 eurot + 20% käibemaks s.o hinnaga 1,0644 eurot liiter. Kostja poolt näidatud Saksa tanklas oli samal ajal diiselkütuse hinnaks 1 eurot 16 senti liiter Töölepingus sisaldunud kokkulepe töö tegemise koha osas ei ole tühine. Kostja ei esitanud töö tegemise koha kokkuleppe tühisuse väidet esimese astme kohtumenetluses ning esitas selle esmakordselt apellatsioonimenetluses, täitmata seejuures

§ 633

lg 5 põhjendamise kohustust, ja seetõttu tuleb kostja poolt esitatud uus asjaolu jätta tähelepanuta. Kostja töötas autojuhina ning oli töö iseloomust tulenevalt pidevas liikumises. Iga töösõitu või pikemat töölähetust alustas kostja Tallinnas ning iga töösõidu ja töölähetuse lõpetas samuti Tallinnas. Kõik tööülesanded sai kostja Tallinnast hagejalt või Tallinnas asuva hageja koostööpartneri DSV Transport AS töötajalt. Kostja tegevuskese oli Tallinnas ning see vastas töölepingus kokkulepitule. Kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-187-13 ei ole asjakohane. Kostja suhtes ei saa kohaldada Austria ekspedeerimis- ja laondusettevõtete töötajate kollektiivlepingut. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kostja väide, nagu osutaks hageja LääneEuroopa turul kõlvatut konkurentsi. See väide on tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Hageja on täitnud kõik töölepingust tulenevad kohustused. Hageja maksis kostjale palka töölepingus kokkulepitud tingimustel. Samuti maksis hageja kostjale lähetustasu perioodil, millal kostja täitis oma tööülesandeid väljaspool Tallinna. Tähelepanuta tuleb jätta kostja poolt koostatud töötasu arvestus, kuna see ei põhine pooltevahelisel lepingul, on tõendamata ja ei tõenda tegelikku töötamise aega. Hageja tegi kostjale korduvalt korralduse esitada sõiduki tööaega tõendav sõiduki sõidumeerik (digikaart), et kontrollida kostja tööaega. Kostja jättis selle esitamata, mistõttu arvestas hageja kostja töötasu maksimaalsete võimalike töötundide alusel. Hageja andis kostjale tööülesandeid arvestusega, et tööle kuluv aeg ei ületaks lubatud piirmäära. Hageja ei ole kostjale töötasu maksmisega viivitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda. Hageja nõuab hageja ja kostja vahel

1. jaanuaril 2016 sõlmitud töölepingu kostjapoolse
2. aprilli 2016 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Hageja palub lugeda kostja töölepingu ülesütlemine korraliseks ülesütlemiseks. Muid sooritusnõudeid hageja esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et tuvastusnõude esitamine praegusel juhul ilma sooritusnõudeta on põhjendatud, kuna sellest võivad sõltuda hageja kohustused kostja ees. Olukorras, kus teine 7 lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on (vt Riigikohtu
3. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas 3-2-197-13, p 10).
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hageja nõude rahuldanud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja vahelise töölepingu p 2.1 kohaselt asus kostja tööle autojuhi ametikohale ja vastavalt lepingu p-le 5.1 oli töö tegemise koht Tallinn ning vajadusel vastavalt p-le 5.2 oli hagejal õigus lähetada kostjat täitma tööülesandeid ka mujal Eesti Vabariigis ning väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja ei vaidlusta ka seda, et maakohtu hinnangul teostas alates 16.veebruarist kuni märtsi lõpuni 2016 kostja vedusid Lääne-Euroopas. Maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas tuleb töölepingule kohalduv õigus kindlaks määrata Rooma I määruse alusel, kuna kostja töö tegemise asukohaks ei olnud töölepingu kehtivuse ajal kostja väitel mitte ainult Eesti. Rooma I määruse art 8 p 1 esimese lause kohaselt on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Töölepingu p-s 13.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras ning p 13.6 järgi juhinduvad pooled lepingus sätestamata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Pooled on valinud töölepingule kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse.
5. Kostja ei ole menetluse kestel tuginenud töö tegemise koha osas sõlmitud kokkuleppe näilisusele. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt on hageja ja kostja vaheline kokkuleppe töö tegemise koha suhtes näilik ning seetõttu tühine, ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja võis kostjat töölepingu p-i 5.2 järgi lähetada täitma tööülesandeid mujal Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja töötas autojuhina kostja juures
6. jaanuarist 2016 kuni
7. aprillini 2016, seega ligikaudu kolm kuud, töö sisuks olid rahvusvahelised kaubaveod. Kostja ja hageja vahel puudus vaidlus selles, et lepingu kehtivuse jooksul täitis kostja tööülesandeid Lääne-Euroopas (tl 60jj). Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet maakohtu poolt tuvastatule, et ajavahemikul
8. veebruar kuni
9. veebruar 2016 teostas kostja vedusid Eestis. Nimetatud töökorraldus vastab töölepingus kokkulepitule. See, et lepingu kehtivuse ajal ei olnud töö tegemise kohaks Tallinn, ei muuda nimetatud lepingupunkti näilikuks TsÜS § 89 lg 1 mõttes.
10. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et antud juhul ei põhjusta õiguse valik ka töötaja ilmajätmist kaitsest, mis oleks talle ette nähtud Rooma I määruse art 8 kohaselt õiguse valiku puudumisel. Rooma I määruse art 8 lg 2 järgi juhul, kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhtes kohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui seda ei ole võimalik kindlaks teha – kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata art 8 lõike 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht (art 8 lg 3). Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamalt seotud mõne teise, art 8 lõikes 2 või 3 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostja harilikuks töökohaks olevat muud riiki. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja on menetluses tõendanud, et ajavahemikul
11. jaanuarist kuni
12. veebruarini 2016 tegi kostja vedusid Eestist Poola, edasi Saksamaale, Šveitsi ja seejärel läbi Tšehhi ja Poola tagasi Eestisse.
13. veebruarist kuni
14. veebruarini 2016 on kostja teinud vedusid Eestis, seejärel uuesti Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, Liechtensteinis, Luksemburgis, Belgias, Hollandis ja Suurbritannias kuni tagasipöördumiseni Eestisse
15. aprillil
16. 8 Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kostja menetluses kasutatud mõiste „LääneEuroopa“ on geograafilise, mitte õigusliku tähendusega. Kuigi maakohus ei võtnud otsuses seisukohta ettevõttele Gebrüder Weiss GmbH saadetud päringu suhtes (tl 112), on maakohus põhjendatult lugenud tõendatuks selle, et kostja on saanud tööülesandeid hagejalt. Nimetatut tõendab Ecofleet süsteemi väljatrükk (tl 59), TomTom Webfleet väljatrükk (tl 77-80) ning hageja ja kostja vahel toimunud telefonisõnumivahetuse väljatrükiga (tl 81-82). DSV Transport AS töötaja Sander Pajuri e-kirja järgi otsis ajavahemikul
17. veebruarist kuni
18. aprillini 2016 AS Baltreileri veokile 674TLF, mille juht oli kostja, kõik koormad ning andis kõik töökorraldused S. Pajuri (tl 129). Kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et valdavas enamuses sai kostja tööülesanded Austriast, ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuses tsiteeritud hageja esindaja L. Luidre ütlustest ei tulene, et kostja oleks oma lepingujärgset tööd teinud peamiselt Austrias, samuti ei tulene see kostja ütlustest. Rooma I määrust ei saa tõlgendada nii, et on olemas kostja väidetav „LääneEuroopa“ keskmine töötaja kaitse ja ettenähtud töötasu. Lähetuses viibimine oli kompenseeritud kostjale vastava tasu maksmisega, mis nähtuvalt kostja kontoväljavõttest ületab igakordselt töötasu.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei olnud lähetatud töötaja direktiivi järgi. Lähetatud töötaja on direktiivi art 2 lg 1 järgi töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja lähetatud töötaja, kuna ta saadeti vaidlusalusel perioodil tööle Lääne-Euroopasse. Ringkonnakohus kordab otsuse p-s 9 väljendatut, et tegemist on geograafilise määratlusega. Üldine on ka kostja apellatsioonkaebuses väljendatu, et kostja sai valdavas enamuses kauba ja kauba saatedokumendid Austrias asuvast firmast.
20. Õiguslikult põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oleks maakohus pidanud kohaldama Austria, äärmisel juhul muu Lääne-Euroopa riigi autojuhtide tasustamist reguleeriva kollektiivlepinguga ettenähtud töötasu. Kostja ei ole sellist nõuet kohtule esitanud. Kostja väited selle kohta, et hageja osutab Lääne-Euroopa turul kõlvatut konkurentsi, on paljasõnalised.
21. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusele lisatud väidetavad kütte müügihindade
22. a väljavõtted. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatu ei ole asjakohane, kuna kostja töösuhe lõppes hageja juures
23. aprillil
24. Ringkonnakohus jätab samal põhjusel asja materjalide juurde võtmata hageja esitatud Gebruder Weiss GmbH arve nr 1002603433 hageja poolt 2017 septembris ostetud kütuse eest.
25. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel järginud diskretsioonipiire ning määranud hageja menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse muutmiseks.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg-st 3 tulenevalt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 9 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Kokku on hageja menetluskulu ringkonnakohtus 720 (6×120) eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus 720 eurot (ilma käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 10