S § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2 Vähendada
Kočsile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. Kohaldada N. Kočsi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 19.09.2017.a. Asitõend – CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde.
Kočsilt riigituludesse sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 168 eurot.
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates esimesel 11 kuul igakuiselt 43,40 eurot ja viimasel 12. kuul 43,10 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Nauris Kočs on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 06.09.2017 kella 22:00-22:30 paiku Tallinnas, Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma endise elukaaslase Xxxx suhtes. Nauris Kočs lõi kannatanut jalaga rindkeresse ning kätega korduvalt pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu vastu seina. Selle tegevusega Nauris Kočs põhjustas Xxxx füüsilist valu, parema silma ümber hematoomi ning paistetuse, rindkerel hematoomi ja paistetuse, paremale kõrvale hematoomi, otsaette juuste piirile muhu ning lõuale muhu. Nende tegudega pani Nauris Kočs toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ning isiku poolt, kes on varasemalt sarnase teo eest karistatud. Süüdistatav Nauris Kočs tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ja selgitas, et ei ole kannatanut jalgadega peksnud, ta tõukas vaid kannatanu endast eemale. Kannatanu on tema endine elukaaslane, kellega süüdistatav elas koos 5 aastat. 06.09.2017.a läks ta kannatanu juurde viimase palvel. Kannatanu korteris oli ka naabrinaine, nii kannatanu kui naaber olid purjus. Ka 3 süüdistatav oli enne kannatanu juurde minemist tarvitanud alkoholi. Süüdistatava ütluste kohaselt ründas kannatanu teda ning süüdistatav tõukas kannatanu eemale. Süüdistatav tunnistab, et lõi kannatanut kaks korda tugevalt lahtise käega vastu nägu. Kannatanu olevat püüdnud teda veel rünnata, kuid N. Kočs pööras ringi ja läks välja. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas N. Kočs, et lõi kannatanut kaks korda. N. Kočsi ütluste kohaselt tarvitas ta koos kannatanuga alkoholi ja arvab, et kaotas teadvuse ning ärkas 1,5-2 tunni pärast ning arvas, et kannatanu mürgitas teda. Kannatanu hakkas N. Kočsi ründama, võttes tal kõrist kinni ning N. Kočs lõi teda kaks korda, et kannatanu haardest vabaneda. Lisaks tõukas N. Kočs kannatanut käega rindkere piirkonda ja läks korterist välja, kus kannatanu tiris teda juustest. N. Kočsi väitel hakkas kannatanu temaga esimesena tüli norima eesmärgiga saada kahtlustatavalt raha (tl 52-53). Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et Nauris Kočsi süü KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi on tõendatud. Vaidlust ei ole, et 06.09.2017.a õhtul viibisid Tallinnas, Xxxx asuvas Xxxxkorteris süüdistatav, kannatanu ja kannatanu naaber tunnistaja Xxxx. Seda kinnitavad süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused. Kannatanu Xxxxütluste kohaselt tuli tema endine elukaaslane N. Kočs kannatanu elukohta 06.09.2017.a hilisõhtul. Kannatanu ütluste kohaselt tarvitab N. Kočs narkootilisi aineid ning suitsetas ka kannatanu elukohas midagi. Peale suitsetamist kukkus N. Kočs mingil hetkel pikali ja jäi magama. Mõne aja pärast tõusis ta püsti, võttis ähvardava poosi ja hakkas liikuma naabrinaise poole. Kannatanu proovis teda peatada, kuid N. Kočs hakkas kannatanut peksma jalaga rindkeresse ja kätega pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis tugevat valu. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta löögi rindu, ka tuli tal löökide tagajärjel kõrvast verd ning ta kukkus vastu seina. Naabril õnnestus korterist lahkuda ning ka N. Kočs jooksis korterist välja. Kannatanu helistas politseisse. Löökide tagajärjel on kannatanul verevalum parema silma juures, rindkerel on suur verevalum ja muhk, paremas kõrvas on tunda valu, paremal pool lõua juures on muhk (tl 1-5). Tunnistaja Xxxxütlused kinnitavad, et septembri alguses 2017.a tuli Xxxxkorterisse joobeseisundis N. Kočs, kes oli peale suitsetamist väga ärritunud. Tunnistaja ei osanud öelda, kas Xxxxütles kahtlustatavale midagi või mitte, kuid nägi, kuidas N. Kočs lõi Xxxxesmalt ühe korra näkku, mille tagajärjel Xxxxkukkus vastu kappi, seejärel lõi N. Kočs kannatanut veel ühe korra näkku ja hakkas liikuma tunnistaja poole. Xxxxtuli kahtlustatava ja tunnistaja vahele, kuid N. Kočs lükkas Xxxxteda rindkerest tõugates voodile pikali ja hakkas kannatanut peksma. Sel ajal õnnestus tunnistajal korterist välja joosta ning rohkem tunnistaja midagi ei näinud (tl 28-29). Õiend Häirekeskusesse 06.09.2017.a kella 23.22 ajal Xxxxtelefoninumbrilt tehtud kõnesalvestuse kohta kinnitab, et Xxxx teatas Tallinnas, Xxxxtoimunud rünnakust, ründajaks oli Nauris Kočs. Teatajal jookseb kõrvast verd ning ta soovis politsei ja kiirabi kohaletulekut (tl 30-32). Kiirabikaart kinnitab kiirabi saabumist Tallinnas, Xxxxasuvasse korterisse 06.09.2017.a kella 23.27 ajal, kiirabi tuvastas Xxxx paremal põsel suure muhu, paremal kõrval pindmised haavad 1 cm ja 0,5 cm, kust imendub verd (tl 6). 08.09.2017.a koostatud isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt tuvastati Xxxx parema silma ümber hematoom ja paistetus silma all, rindkerel hematoom ja paistetus (muhk), paremas kõrvas hematoom, vasakul pool otsa ees juuste piiril muhk, paremal pool lõua juures muhk (tl 7-15). Karistusregistri andmete väljatrükk kinnitab, et N. Kočsi puhul on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Harju Maakohtu 30.11.2015.a otsusega karistati Nauris Kočsi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. 4 Lisakaristuseks mõisteti Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Samuti karistati teda Harju Maakohtu 09.11.2016.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 10 kuud. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kinnitavad, et kannatanu ja süüdistatava näol on tegemist endiste elukaaslastega, kes hoolimata sellest, et nad koos ei ela, on jätkanud omavahelist suhtlemist, seega on tegemist lähisuhtes isikutega. Kaitsja väitel on tunnistaja tõendanud, et konflikt sai alguse kannatanust. Kaitsja leidis, et süüdistatava ütlused konflikti provotseerimise osas kannatanu poolt ei ole kannatanu ja tunnistaja ütlustega vastuolus. Ka ei ole kaitsja hinnangul tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut jalgadega muudesse kehapiirkondadesse. Need vigastused võis kannatanu saada kukkudes. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Süüdistatava ütlused selle kohta, et esmalt ründas teda kannatanu ning ta lõi kannatanut vaid kahel korral, ei riimu teiste uuritud tõenditega ning on vastuolus kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Ka ei kinnita kannatanu ja tunnistaja Xxxx ütlused süüdistatava väidet, et kannatanu ründas N. Kočsi. Kannatanu eitab N. Kočsi ründamist ning tunnistaja Xxxx kinnitas, et ta ei oska öelda, kas Xxxx ütles enne N. Kočsi poolset rünnakut midagi süüdistatavale või ei, kuid mingist kannatanu poolsest rünnakust N. Kočsi suhtes tunnistaja ei räägi. Kannatanu löömist jalgadega kinnitavad kannatanu ütlused ja isiku läbivaatuse protokollis tuvastatud vigastused. Tunnistaja nägi, kui süüdistatav tõukas kannatanu voodile ja hakkas teda peksma. Tunnistajal õnnetus korterist välja joosta ning edasist tunnistaja ei näinud. Mis puudutab kaitsja väidet, et kannatanu võis saada osa vigastustest kukkumisest, selgitab kohus, et kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 mõttes võib olla tegemist nii valu põhjustanud löömise kui ka tõukamise korral. Piisavalt intensiivse löömise puhul on valu tekitamine eeldatav, tõukamine ei pruugi iseenesest valu tekitada, kuid võib moodustada KarS § 121 koosseisu, sest põhjustab valulise kukkumise (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 385 p 4.2). Kuigi kannatanu ja tunnistaja olid 06.09.2017.a õhtul Tallinnas, Kopli tn 69E-83 korteris toimunu ajal tarvitanud alkoholi, ei esinenud nende ütlustes olulisi vastuolusid ning Xxxx ja Xxxx ütlusi toimunu kohta võib hinnata usaldusväärseks tõendiks. Kohus leiab, et N. Kočsi ütlused kannatanupoolse rünnaku kohta ja kannatanu löömise kohta vaid kahel korral on ennastõigustavad ning ei ole usaldusväärsed ja seetõttu kohus neid tõendina ei arvesta. Süüdistatava ütlused tema ja kannatanu viibimise kohta süüdistuses märgitud kohas ja ajal riimuvad kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning seega arvestab kohus süüdistatava ütlusi tõendina osaliselt. KarS § 121 kaitseb inimese füüsilist tervist. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Riigikohtu varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS § 121 järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta peale süüdistatava tegevust tugevat valu. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2015 lahend asjas 3-1-1-29-15). Kohus leiab, et kannatanu poolt valu tundmine on tuvastatav ja tõendamist leidnud kannatanul arvukate verevalumite olemasoluga, seda tõendab kiirabikaart, samuti fikseeriti kannatanu vigastused isiku läbivaatuse käigus politseis. Kohtul ei ole alust nimetatud tõendites kahelda. Arvestades arvukate verevalumite 5 esinemist on kannatanul valuaistingu tekkimine mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt äratuntav. Kohtu arvates on ka eluliselt usutav, et kannatanu tundis N. Kočsi tegevuse tagajärjel füüsilist valu. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tema tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning tema süü on tõendamist leidnud. Kohtus leidis tõendamist, et N. Kočs, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, kasutas füüsilist vägivalda enda endisest elukaaslase kannatanu suhtes, so lähisuhtes. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis ka kaudsest tahtlusest, st sellest, et toimepanija üksnes peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ning möönab seda. Kohus leiab, et N. Kočs pani kannatanu kehalise väärkohtlemise toime kaudse tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt käte ja jalgadega, pidi süüdistatav võimalikuks pidama ja möönma, et teine isik võib saada tervisekahjustusi ja tunda valu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. N. Kočsi käitumine näitab selgelt, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Süüdistatav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt ka reaalse vangistusega. Viimase vangistuse kandmiselt vabanes ta 09.04.2017.a. Samuti on N. Kočsi suhtes korduvalt kohaldatud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga (viimati Harju Maakohtu 30.11.2015.a otsusega 5 aastaks), kuid N. Kočs on seda korduvalt rikkunud. Kohus leiab, et sellise isiku karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna on ilmne, et sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kuna hoolimata varasematest karistustest jätkas N. Kočs käitumist viisil, mis tingis talle süüdistuse esitamise järjekordse kehalise väärkohtlemise toimepanemises, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kannatanule tekitatud kahjustused ei olnud suured, seega on karistuse eesmärke võimalik saavutada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. N. Kočsi suhtes tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni kohaldada vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 19.09.2017.a. tõkendina Kriminaalasjas on asitõendiks CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja juures. Asitõend tuleb jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka kaitsjatasu 168 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
-5 lg 2 kohaselt 6 süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd N. Kočs nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 352,50 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.