Obsah (4)

§ 441§ 44§ 48§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 28. detsember 2017, Tartu Haldusasi Raul Koppe kaebus Tartu

) § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama sätte teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

§ 441lg 3 alusel on justiitsministri 15.

juuli 2009. a määrusega nr 29 kehtestatud „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“, mille § 9 lg 4 p-de 1,4 ja 7 järgi jaguneb kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu kolmeks: 1) vabakasutuskonto; 2) vabanemiskonto; 3) nõudekonto. Neile kontodele paigutatakse kinnipeetavale laekuvad summad vastavalt

§ 44lg-s 2 sätestatule.

Seega on vangla käitunud õiguspäraselt, kui ta on paigutanud kaebajale laekunud raha vastavatele kontodele ning teinud neist kinnipidamisi. Seadus ei võimalda kahjuhüvitiselt teha väiksemat mahaarvamist, kui muudelt laekuvatelt summadelt (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-86-08, p 16). 3.2.

§ 44

lg-s 4 sätestatud käsutuskeeld kehtib üksnes juba isikuarvele laekunud summade käsutamisele. Halduskohus leidis, et kinnipeetaval on õigus käsutada kahjuhüvitist ja näidata, kellele ja millisele arvelduskontole see kanda tuleks ning

§ 44ei piira vastavat käsutusõigust.

Näiteks on kohtupraktikas võimaldatud kanda kohtumenetluses haldusorganilt välja mõistetud menetluskulud kinnipeetava vanglavälisele arvelduskontole või kolmanda isiku arvelduskontole (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 19), seda ka kahjuhüvitise osas (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a määrus asjas nr 3-3-1-10-14, p 11). 3.
5. Kui kaebaja soovib telerit osta vangla vahendusel, peab see summa laekuma tema isikuarvele (

§ 48lg 1 ls 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. R. Koppe esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruse tühistada. Kaebaja soovib endale uue teleri soetada, mis oleks samaväärne sellega, mis ära lõhuti. Kaebaja soovib seda teha hüvitise eest, ilma et ta peaks nõuetefondi tasuma. Hüvitis on üle kantud juba tema tuttava kontole. Kuna karistusaja lõpuni on veel üle viie aasta, kaob teleri puudumisel ära ka meelelahutus ning see põhjustab stressi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse väidetest selgub ikkagi, et kaebaja soovib soetada teleri hüvitisena saadud raha eest, kuid ei nõustu sellega, et sellelt tehakse mahaarvamisi. Halduskohus on oma määruses põhjalikult selgitanud asjakohast seadusandlust ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda uuesti siinkohal esitada. Halduskohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb ükskõik mis laadi rahalisi laekumisi käsitada kinnipeetava sissetulekuna, mis allub

§ 44

regulatsioonile, s.t ei eksisteeri laekumisi, millelt ei tehtaks seaduse kohaselt mahaarvamisi. See kehtib ka 2 hüvitisena saadud summade kohta. Kaebajal ei ole iseenesest teleri soetamine takistatud. Samas, kui ta soovib seda teha hüvitisena saadud summa eest, tuleb tal arvestada, et sellest tehakse kinnipidamised vastavalt

§-s 44 sätestatule. Taolist õigust kinnipeetavale laekuvatelt sissetulekutelt kinnipidamisi teha ei saa pidada õigusvastaseks. 7. Vastuseks asjaolule, et teleri omamine võib leevendada stressi ja pakkuda võimalust aega sisustada ning meelt lahutada, märgib ringkonnakohus, et isegi siis kui kaebajal ei ole endal isiklikku telerit, peab vangla

§ 31lg 1 kohaselt võimaldama kinnipeetaval jälgida raadioja televisioonisaateid.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb R. Koppe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene