KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2261 Haldusasi Aleksei Sargajevi kaeb

§ 131

lg 1 p 6 sätestab sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet, ka mittevaralise kahju hüvitise. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 09.03.

1. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, puudus kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist. Kui määruskaebuse esitaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, siis tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 on tal õigus seda teha 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, esitades selleks kaebuse kohtutäiturile. Tähtaja mööda laskmisel on võimalik taotleda tähtaja ennistamist (TMS § 217 lg 2).
2. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 13.11.
3. a määruse peale hiljem täpsustatud määruskaebuse (tl 44, 48). Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.
4. a otsusega nr 3-14-5278 nõuti määruskaebuse esitaja kasuks sisse mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, siis lähtudes eeltoodust puudus kohtutäituril õigus arestida kahjuhüvitis summas 1300 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla käsutas omavoliliselt tema raha mittevaralise kahju eest, saates selle kohtutäiturile.
5. Tartu Halduskohus võttis 04.12.
6. a määrusega (tl 52-53) määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus pidas vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et 13.11.
7. a määruse p-s 11 toodud kohtu selgitus, mille kohaselt puudus kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist, kuna Tartu Ringkonnakohtu 09.03.
8. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti määruskaebuse esitaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot ja TMS § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa mittevaralise kahju hüvitusele sissenõuet pöörata, oli ekslik. Halduskohus lisas,

§ 131lg 1 p-st 6 loob erandi sama paragrahvi lõige 2.

Vaatamata asjaolule, et määruse p-s 11 toodud kohtu selgitus polnud täielik, puudus halduskohtu hinnangul alus määruskaebuse rahuldamiseks. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, aga täiendada tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
2. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 sätestab, et nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja suhtes on algatatud mitu täitemenetlust ning kohtutäiturid on Tallinna Vanglale edastanud rahalise nõuete arestimisaktid.
3. Halduskohus selgitas määruses täiendavalt,

§ 131

lg 1 p 6 sätestab sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet, mittevaralise kahju hüvitise. Halduskohus lisas, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, puudus kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu selgitus ei olnud korrektne. Halduskohus jättis tähelepanuta TMS § 131 lg-s 2 sätestatud erandi. Halduskohus on ka enda eksimust märganud ning on õigesti määruskaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud,

§ 131

lg 1 p-st 6 loob erandi sama paragrahvi lõige 2, mis sätestab järgmist: „Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.“ Kuigi halduskohus jättis viitamata TMS § 131 lg-le 2, ei anna see alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). 8. Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.11.2017. a määruse peale rahuldamata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits