TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-417 Otsuse kuupäev 17. november 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Top Trade Management OÜ kaebus Põllumajanduse

) § 79 lõike 4 p 1 alusel. 16. Pooled ei vaidle

§ 79

lõikes 5 ja määruse nr 53 § 13 lõikes 5 PRIA-le antud pädevusest vaidlustatud otsuse tegemiseks. 17. Niisiis, vastustaja hinnangul ei vasta taotleja vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale (

§ 79

lg 4 p 1), sest vaidlustatud otsuse kaebajat puudutavas osas on tuginetud määruse nr 53 § 3 lõikele

2. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et kaebajast osaühingu esmakande ajaks äriregistris on 22.01.
3. a ja toetuse taotlus on PRIA-le esitatud 17.10.
4. a, siis kohaldub kaebaja suhtes määruse nr 53 § 3 lõige 8, sest määruse nr 53 § 2 lg 7 p 2 kohaselt võib äriühingu osanik olla tegutsenud taotluse esitamise tähtpäevaks põllumajandusliku majapidamise juhina kauem kui 3 15 kuud, kui äriühingu osanik omas äriühingus osalust ajal, mil äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 4000 euro.
5. Vastustaja poolt vaidlustatud otsuses kohaldatud määruse nr 53 § 3 lõige 8 on kehtestatud

-ist tuleneva volitusnormi alusel. Nimelt võib

§ 79

lõike 1 kohaselt maaelu arengu toetust, milleks on mh kaebaja taotletud noore ettevõtja toetus, taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. 20.

§ 79

lõike 3 punkti 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimustes sätestada muuhulgas nõuded taotlejale. 21.

§ 79

lõikest 2 tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud määruse nr 53 § 3 lõike 8 kohaselt, taotlejale esitatud nõuete täitmise ning hindamiskriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks peavad asjakohased majandusaasta aruanded olema äriseadustikus sätestatud juhul taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad.

1. Kaebaja võtab kaebuses õigeks, et taotluse esitamise ajaks ei olnud osaühingu asjakohase aasta, s.o
2. aasta majandusaasta aruanne äriregistrist kättesaadav. Ka äriregistri teabesüsteemis oleva info kohaselt on majandusaasta aruanne esitatud kordusaruandena 11.01.
3. a (esmaesitamine 09.01.2017). Äriregistri teabesüsteemi kontrollseisu õigsus on tõendatud ka kaebusele lisatud koopiaga osaühingu majandusaasta aruandest, mille kohaselt on aruanne allkirjastatud digitaalselt 11.01.
4. a (I kd, tl 12).
5. Seega on asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et OÜ Top Trade Management kui taotleja ei vastanud vähemalt ühele nõudele, mis on taotlejale esitatud (

§ 79lg 4 p 1).

1. Halduskohus on seisukohal, et selle kõrval, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud kaebajast taotleja puhul mittevastavus taotlejale esitatud nõuetele, on vastav nõue ka proportsionaalne.
2. Nagu osundatud, pooled ei vaidle selle üle, et Mikk Kaevats oli tegutsenud äriühingu osaniku ja põllumajandusliku majapidamise juhina kauem kui 15 kuud, arvates taotluse esitamise tähtpäevast, mille tõttu pidi PRIA taotleja nõuetele vastavuse tuvastamiseks kindlaks tegema, et äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 4000 euro (määruse nr 53 § 2 lg 7 p 2).
3. Asjakohane seadus, käesoleval juhul

§ 79lõike 3 punkt 1 lubab toetuse andmise tingimustes sätestada nõuded taotlejale.

Toetuse andmise tingimused on käesoleval juhul kehtestatud maaeluministri poolt määruses nr

1. Määruses kehtestatud tingimustes, konkreetsemalt määruse nr 53 § 3 lõikes 8, on ühe nõudena toetuse taotlejale sätestatud asjakohase majandusaasta aruande äriregistrist kättesaadavuse nõue, et hindamiskriteeriumitele vastavuse kõrval oleks kontrollitav ka taotlejale esitatud nõuetele vastavus.
2. Kaebajal kui toetuse taotlejal on see nõue kohtule esitatud tõendite kohaselt täitmata. Kaebaja puhul on tegemist äriühingust ettevõttega, kellel puudub subjektiivne õigus toetusele. Toetuse saamiseks peab taotleja vastamata taotlejale esitatud nõuetele. 4
3. Käesoleval juhul toetatakse neid ettevõtjaid, kes järgivad ettevõtja tavapärast hoolsuskohustust ja esitavad mh registritele riigi poolt soovitud seadusekohased (ÄS § 60) andmed. Riik on

§ 79

lõike 3 punktis 1 ja

§ 67lõikest 2 tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud maaeluministri 09.12.2016.

a määruses nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ sõnaselgelt väljendatud nõuded toetuse taotlejale, keda nõuete järgimise korral toetatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega.

1. Vastustaja on kohtu hinnangul asjakohaselt ka selgitanud, miks on objektiivses õiguses kehtestatud asjakohaste majandusaasta aruannete äriregistrist kättesaadavuse nõue.
2. Vastustaja on taolise nõude põhjendatuse näitena toonud kaebaja 13.11.
3. a e-kirja PRIA-le (I kd, tl 77p), milles kaebaja avaldas soovi toetustaotluse avalduse tagasi võtmiseks. Kaebaja 22.11.
4. a e-kirja motiivide kohaselt (I kd, tl 77) oli kaebajal varasemalt põllumajandustoodang olemas, mida ta saab tõendada nt tunnistajate ütlustega. Kuna käesoleval juhul kohustab objektiivne õigus vastustajat lähtuma äriregistris taotleja enda poolt kättesaadavaks tehtud andmetest, siis loeb kohus asjakohase nõude proportsionaalseks, vaatamata sellele, et nii PRIA-le (I kd, tl 77) kui Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile esitatavate andmete algallikaks on ettevõtja. Regulatsioon välistab aga käesoleval juhul väärtõlgendused, näiteks selle üle, kas kaebaja soovis toetuse taotluse tagasi võtta seetõttu, et tema toodetud põllumajandustoodangust oli müügitulu suurem kui toetuse tingimustes lubatud või mingil muul põhjusel.
5. Seega on seadus ja määrus taotlejale esitatava nõude osas selge ja üheselt mõistetav ning vaidlustatud otsus on antud seaduse alusel ja kohaldamisele kuulunud seadusega ka kooskõlas.
6. Kaebuse kohaselt jagab vastustaja eksitavat informatsiooni, tehes kaebuses viite asjakohasele lingile, meetme info, tingimused ja nõuded: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/noored_invest/ .
7. Halduskohus, tutvunud lingi kaudu kättesaadava infoga, osundab vastuseks kaebaja väitele, et vastustaja kodulehel esitatud informatsiooni ei saa pidada kaebuse seisukohti toetavaks. Nimelt, {http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/noored_invest/, 15.11.2017} on toetuste taotlemise abimaterjalide punktis 5 käsitletud majandusaasta andmete esitamisega seonduvat, mille kohaselt ei pea taotlejad selles sammus andmeid sisestama. Selgitustes on sedastatud, et nõuetele vastavuse kontrollimiseks saab PRIA vajalikud andmed Äriregistrist või Maksu- ja Tolliametist ning „Edasi“ nupule vajutades saab taotleja liikuda järgmisesse sammu.
8. Selgitustes ei osundata, et taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile andmete esitamisel ei peaks Äriregistri andmebaasi sisu taotlejat puudutavas osas vastama seaduse nõuetele. Kohus ei jaga seetõttu kaebaja seisukohta, et kaebajal sai PRIA e-keskkonnas toetuse taotlust täites tekkita arusaam, et asjakohaste majandusaasta aruannete äriregistrile esitamata jätmine, ei võiks saada takistuseks taotlejale esitatavatele nõuetele vastavuse määratlemisel. Vastupidi, PRIA on üheselt mõistetavalt osundanud taotleja kohustusele hoida äriregistri andmed korras, sest Äriregistri teabesüsteemi alusel tuvastatakse taotleja majandusaasta aruandest asjakohane müügitulu

-i ja määruse nr 53 tähenduses. 5

1. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et vastustaja oleks analoogselt
2. aastal kaebajale 25.09.
3. a saadetud järelepärimisega (I kd, tl 44) pidanud taotluse käiguta jätma.
4. Määruse nr 53 § 3 lõige 8 seob äriregistri kontrollseisu ja andmete kontrollimise aja taotluse esitamise hetkega. Kuna taotluse esitamise ajaks oli kaebajal äriregistrile vaidlusalune majandusaasta aruanne esitamata, ei olnud tegemist kõrvaldatava puudusega, mida saanuks kõrvaldada ja mis tinginuks vastustajale kohustuse taotluse käiguta jätmiseks.
5. Kohtupraktikas ei ole kohtud varasemalt alati nõustunud PRIA-ga majandusaasta aruande tähenduse ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmise küsimustes.
6. Käesoleva kaasuse asjaolud ei ole aga sarnased Kohtute Infosüsteemist kättesaadava Tartu Ringkonnakohtu 07.11.
7. a haldusasja nr 3-16-221 otsuse punktides 7–8 toodud õigusliku analüüsiga olukorrast, millal peab PRIA HMS § 15 kohaldades määrama puuduste kõrvaldamise tähtaja. Käesoleval juhul ei pidanud kaebaja asjakohast majandusaasta aruannet koos taotlusega PRIA-le esitama, millisel juhul oleks ühte taotluse kohustuslikku lisa saanud taotlust käiguta jättes hilinenult esitada. Käesoleval juhul pidi hiljemalt taotluse esitamise hetkest olema majandusaasta aruanne kättesaadav äriregistrist.
8. Halduskohus nõustub ka vastustaja volitatud esindaja poolt kohtuistungil avaldatuga, et vastustajale teadaoleva ja Kohtute Infosüsteemist kättesaadava Tartu Ringkonnakohtu 12.10.
9. a otsuse haldusasjas nr 3-16-221 asjaolud ei ole sarnased käesoleva vaidluse asjaoludega. Nimelt oli ringkonnakohtu lahendatud kohtuasjas vaidlusaluseks küsimuseks PRIA poolt äriregistrist majandusaasta aruannete kättesaadavusele omistatud tähendus taotluse esitanud äriühingu osanikuga varasemalt seotud äriühingute puhul. Käesoleval juhul on aga kaebaja taotlus jäetud rahuldamata taotleja enda poolt asjakohase majandusaasta aruande äriregistrist kättesaadavaks tegemata jätmise tõttu.
10. Kaebaja on kohtumenetluse kestel kaebuse asjaolusid korduvalt üle selgitanud (I kd, tl 65– 66, 71–72, 74, 103–104,106–117, 118–120, 157–160). Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kaebaja täiendavalt esitatud selgitustes toodu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
11. Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vastustaja kõrvalkaalutluste osas (määruse nr 53 § 3 lg 7 ja § 9 lg 1 p 2) nõustub kohus käesolevas asjas kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses tehtud vaideotsusega (I kd, tl 45–46). Vaides (I kd, tl 55–58) esitatud selgitused maa rendilepingute kohta ja kaebaja seadusliku esindaja elulookirjelduse osade andmete puudumine, ei olnud käesoleval juhul taotluse rahuldamata jätmisel määravaks. Tõendamist on leidnud taotleja mittevastavus vähemalt ühele taotlejale esitatud nõudele (

§ 79

lg 4 p 1), kusjuures käesoleval juhul ei tulene Euroopa Liidu õigusaktidest teisiti.

1. Kohus määras 25.04.
2. a asja läbi vaadata kohtuistungil (I kd, tl 122).
3. Kaebaja ei osalenud kohtuistungil ja saatis 18.10.
4. a kohtuistungi protokolliga, mis allkirjastati kohtu poolt 23.10.
5. a (I kd, tl 161–162), tutvumise järgselt kohtule rea uusi avaldusi kaebuse põhistamiseks (I kd, tl 163–182, II kd, tl 1–49). 6
6. Kohus, laskumata kaebajaga diskussiooni, kas tegemist on kaebusega võrreldes uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avaldustega, tagastab tähtaega rikkudes esitatud avaldused läbivaatamatult ja juhib kaebaja tähelepanu järgnevale.
7. Kohus teatas kaebajale kohtuistungi kuupäeva käesoleva aasta aprillis. Kaebaja informeeris kohtuistungi sekretäri
8. aasta oktoobris, et kaebaja seaduslik esindaja ei osale istungil seoses õpingutega. Seega oli kaebajal aega suurusjärgus kolm kuud, et asjakohaseks peetavad selgitusavaldused kohtule esitada.
9. HKMS § 51 lg 3 kohaselt pidi kaebaja uusi asjaolusid või taotlusi sisaldava avalduse esitama vähemalt seitse päeva enne istungit, et selle saaks edastada vastustajale. HKMS § 129 lg 1 p 6 kohaselt arutatakse kohtuistungil kohtu poolt menetlusosalistega läbi asja lahendamiseks olulised faktilised, õigus-ja menetlusküsimused, misjärel saavad menetlusosalised sõna kohtuvaidlusteks (sama lõike punkt 7). HKMS § 129 lg 3 kohaselt kohaldatakse kohtuistungi suhtes ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 347–351 ja 400–
10. TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
11. Osundatud sätetest tulenevalt ei saa kohtuvaidlustes ja pärast kohtuvaidlusi, asja sisulisel arutamisel esiletoodute kõrval enam uusi asjaolusid sisaldavaid väiteid, avaldusi ja taotlusi esitada. Taoline õigus puudub menetlusosalisel ka sel juhul, kui ta loobub kohtuistungil osalemisest.
12. Kohus ei näe põhjust ega pea vajalikuks HKMS § 130 alusel asja arutamist uuendada seoses kaebaja poolt pärast kohtuistungit esitatud avaldustega (I kd, tl 163–182, II kd, tl 1–49). Vaatamata HKMS § 51 lg 3 sätestatud tähtaja rikkumisele, lisas kohus kaebaja poolt kohtuistungi päeval 18.10.
13. a esitatud selgitusavalduse (I kd, tl 157–160) asja materjalidele ja arvestas sellega otsust tehes.
14. Kuna kohtuistungi protokoll allkirjastati kohtu poolt 23.10.
15. a, siis saab kaebaja poolt HKMS § 86 lg 1 nimetatud kolme tööpäevase tähtaja jooksul esitatud avaldusi käsitada taotlustena kohtuistungi protokolli parandamiseks, et kaebajal ei jääks väärmuljet, et kohus tõrjub tema avaldusi.
16. Kohus jätab kohtuistungi protokolli parandamiseks kaebaja poolt esitatud taotlused HKMS § 86 lg 1 alusel rahuldamata ja lisab 24.10.
17. a ja 25.10.
18. a esitatud taotlused (I kd, tl 163–171) HKMS § 86 ja TsMS § 63 lg 4 ls 2 alusel protokollile.
19. Kaebaja poolt 27.10.
20. a (I kd, tl 172–182) ja 28.10.
21. a ning 29.10.
22. a esitatud avaldused (II kd, tl 1–49) tagastab kohus HKMS § 51 lg 4 alusel kaebajale läbivaatamatult. Avaldused on esitatud HKMS § 51 lõikes 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja ei ole põhistanud avalduste hilinenult esitamist selleks esinenud mõjuva põhjuse olemasoluga. 7
23. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja puhul kaebuse rahuldamata jätmise, vastustaja puhul vastava taotluse esitamata jätmise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 8