3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Madis Aljase keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Madis Aljas käitumiskontrollile kestusega kuni 24.10.2018, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata Madis Aljasele katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud ravile.
järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.
§-de 73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel mõisteti Madis Aljasele kohtuotsuste (Tartu Maakohtu 17. juuli 2013 ja käesolev otsus) kogumi järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. 24.10.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Madis Aljase isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, esimene reaalne vangistus. Praeguseks kuriteoks on narkojoobes olles sõiduki juhtimine ning eelmine kuritegu oli suures koguses narkootikumide omamine. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates oktoobrist osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 03.04.2017 kuni 30.06.2017 osales majandusabitöödel vanglas sektsiooni koristajana. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 28%. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 22%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla M. Aljase tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ohtlikkus seisneb narkojoobes ettemõtlematus käitumises. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel on Madis Aljas 29-aastane Eesti rahvusest ja Eesti kodakondsusega meesterahvas. Madis Aljas on sündinud 03.02.1988.a. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema M. A, isa K. A. ning õde H. A. Kinnipeetava Madis Aljase lähivõrgustikku kuulub ka tema elukaaslane H. E. ning nende ühine alaealine laps M. A. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevatel andmetel ei ole Madis Aljase päritoluperekonnast keegi kriminaalkorras karistatud. Lähedaste sõnul on kinnipeetaval säilinud käesoleval ajal head ja toetavad suhted kõikide pereliikmetega. Vangla infosüsteemi VANGIS andmetel on kinnipeetava ema Made Aljas; isa K. A. ning elukaaslane H. E. ning nende ühine alaealine laps M. A. korduvalt külastanud kinnipeetavat vangistuses olles nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel ning lähedaste sõnul toimub telefonitsi vestlus igapäevaselt. Vestluses kinnipeetava elukaaslase H. E. väitel toetab kinnipeetava pere-ja tutvusringkond M.Aljast materiaalselt ka vangistuse vältel. Kinnipeetava pereliikmete sõnul ei kuulu kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud inimesed. Madis Aljas on avaldanud soovi vabaneda elektroonilise järelevalve alla aadressile XXX. Tartu Maakohtu kinnistusameti andmetel kuulub nimetatud korter kinnipeetav Madis Aljasele. 11.09.2017.a teostati antud aadressile kodukülastus, millest nähtus, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Korter aadressil XXX vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele. Kinnipeetava elukaaslane H. E. andis kirjaliku nõusolekuelektroonilise valve seadme paigaldamiseks. (Nõusolek lisatud failina kriminaalhooldusametnikuvanglapäringu vastuse juurde). Kinnipeetava lähedased kinnitasid vestluses ametnikuga, et nad on valmis toetama iseseisva toimetulekuninii moraalselt kui ka materiaalselt, et isik jätkaks oma elu vabaduses õiguskuulekalt. Vestluses kriminaalhooldajaga väitsid kinnipeetava lähedased, et M.Aljas on varasemalt vabaduses töötanud peamiselt Soomes, koos oma isa K. A, kellega on kinnipeetav M.Aljasel ühine firma T. OY. Vabanemisjärgselt on Madis Aljas märkinud oma töökohaks OÜ A. 12.09.2017.a vestles kriminaalhooldusametnik telefoni teel kõnealuse firma juhatuse liikme T. T. Vestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas T. T, et on nõus võtma kinnipeetava Madis Aljase vanglast vabanemise korral tööle kõnealusesse ettevõttesse ja kinnitas garantiikirja kehtivust. Tartu Vangla 30.08.2017 arvamustaotluse järgi pakub OÜ A. kinnipeetav Madis Aljasele täistööajaga töökohta tehnikajuhi ametikohale, kus peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte seadmete ja tehnika hoolduse, remondi ja korrashoiu tagamine. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Madis Aljas selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on esimest korda ja narkojoobes olles sõiduki juhtimise eest. Varasem karistus oli narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise eest. On läbinud „Eluviisitreeningu“ ja aru saanud vigadest. Programmis räägiti narkootikumide kahjulikkusest, et ta satub tagasi vanglasse, kui tarbib edasi. Soovi muutuste järgi on tinginud perest eemalviibimine. Laps saab suvel 4aastaseks, saab aru, kus isa on. Pere käib iga kuu külas. Vabanedes on valmis alluma ravile, et sõltuvusest vabaneda. Elama hakkaks oma korteris, XXX, koos naise ja lapsega. Kuna kaks kinnipeetava ettevõtet on Soomes, oli varasemalt nädalas 3-4 päeva käinud Soomes. Teab, et elukoht on XXX, sealt ilma kriminaalhooldaja loata lahkuda ei tohi. Kui on telefoni ja arvuti kasutamise võimalus, siis saab ka kaugemalt Soome ettevõtetega tegeleda. Praegu juhib ühte ettevõtet isa ja teist õe abikaasa. Tartus on ka töökoht olemas A. OÜ, mis tegeleb kinnisvaraarenduse ja renoveerimistöödega. Suhted perekonnas on väga head. Mootorsõidukit juhtima ei asu, naine võib ka sõita ja jalgrattaga saab ka. Alkoholi ei tarbi. Vanglas on tegelenud sportimisega, eluviisi treeninguga, on ka tööl käinud aga seda tihti ei pakuta. Lõpetuseks kinnitas süüdimõistetu, et on aru saanud, et nii edasi minna ei saa, kahetseb oma tegu ja tulevikus nii ei juhtu. Kaitsja leiab, et formaalsed eeldused isiku vabastamiseks on täidetud. On olemas ka tööpakkumine, osa oma ettevõtete asju on võimalik ajada telefoni ja e-maili teel. Sissetulekuta jäämist kartma ei pea. Sotsiaalne pool on samuti erakordselt tugev. On olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kogu pere on külastanud teda vanglas. Teda ei ole lähedaste poolt hüljatud karistuse tõttu. Oluline on ka see, et laps ja naine külastavad teda igakuiselt. Alkoholiga probleeme ei ole. Narkootikumide osas on esinenud isikul 2 korda karistatust, neid ta ei eita ja on õppinud, et narkootikumid on tekitanud olukorra, et ta peab perest eemal viibima. Eluviistreening on õpetanud, mida teha. See on esimene vangistus ja kaitsja leiab, et isik väärib võimalust vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Madis Aljase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Madis Aljase tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja isik kannab esimest reaalset vangistust. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu käitumises vägivalda esinenud. Isiku puhul on positiivne, et temal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Süüdimõistetu puhul on negatiivne süüdlase isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Madis Aljase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Madis Aljase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Madis Aljase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Madis Aljas kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Madis Aljas temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 2 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.