Obsah (10)

§ 3141§ 407§ 415§ 162§ 663§ 657§ 459§ 169§ 177§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-1689 Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Kaija Kaijanen, Indrek Soots Tsiviilasi SI ja EI hagi PI

§-le 313. Menetluskulude nimekiri loeti kostjale kättetoimetatuks 3 päeva möödumisel menetlusdokumendi postkasti panekust 02.05.2017 (

§ 3141

). Kuna menetlusdokumendid sai lugeda kostjale kättetoimetatuks, ei olnud kohtul kohustust jätkata kostja asukoha väljaselgitamist ja dokumentide edastamist muudele sidevahenditele. 07.02.2017 hagi menetlusse võtmise määruses oli paksus kirjas rõhutatud, et kostja peab esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 tegi kohus tagaseljaotsuse 14.06.2017, kui kostja ei olnud hagile esitanud ühtegi vastuväidet ligikaudu 4 kuu jooksul. Lisaks põhjendas kohus tagaseljaotsuses ka põgusalt otsuse tegemist. Kuna kostjale toimetati hagi kätte isiklikult allkirja vastu ja mõjuvaks põhjuseks

§ 415

lg 1 tähenduses ei saa pidada hagile vastamata jätmisel 4 kuu jooksul kostja väidetavat ebakompetentsust, puudus alus kaja rahuldamiseks ja asjas menetluse taastamiseks. Seega jäi rahuldamata ka kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks. Maakohus tõi lühidalt välja 14.06.2017 tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu menetluses oli hagejate hagi kostja vastu elatise saamiseks, kuna hagejate isa MI, kellelt oli laste kasuks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 05.04.2016 ja 14.10.2014 otsustega, oma kohustusi ei täitnud ning kohtutäituri 20.01.2017 tõendi kohaselt ei olnud isalt võimalik võlgnevust sisse nõuda, sest ta viibis kinnipidamisasutuses ning vara, millele sissenõuet pöörata, tal puudus. Kuna MI isa on surnud, oli põhjendatud elatis välja mõista MI emalt, s.o kostjalt (perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2). Kuna hagi esitati miinimumsuuruses elatisnõudele ja kostja ei vaidlustanud elatise suurust, pidas kohus põhjendatuks hagi rahuldada hagejate poolt taotletud summa ulatuses alates hagi esitamisest (PKS § 101 lg 1). Hagejate menetluskulud jäid

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejatel tekkisid hagi esitamisel õigusabikulud 200 eurot, mille kohus hagejate kasuks kostjalt välja mõistis, vastavalt hageja I kasuks 100 eurot ja hageja II kasuks 100 eurot. Määruskaebus

1. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada, rahuldada kaja, taastada menetlus ning peatada täitemenetlus täiteasjades, mis algatati maakohtu 14.06.2017 tagaseljaotsuse alusel. Maakohtu otsus on ebaseaduslik. 2 Kostja jättis hagile vastamata, kuna ta ei valda eesti keelt ja ootas kohtukutset, et esitada oma seisukoht suuliselt istungil. Kostja on õiguslikus mõttes kirjaoskamatu ehk ebakompetentne. Kostja eeldas, et ta on juba täitnud hagejate nõude, sest kostja võttis laenu ja müüs poja korteri osa tema elatise võlgade tasumise eesmärgil. Maakohus pidi kontrollima kostja materiaalset olukorda. Kuna maakohus seda ei teinud, puudub kostjal võimalus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Väljamõistetud elatist koormab kostjat ebamõistlikult. Kostja ei oma õigust vabastada oma sissetulek miinimumsuuruses täitemenetluses. Maakohus mõistis hagejate kasuks välja elatise miinimumsuuruses, kuigi hageja I esitas nõude 215 euro saamiseks kuus ja hageja II esitas nõude 177,5 euro saamiseks kuus. Edasine menetluse käik
2. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
3. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 06.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 10. Vaidlus puudub selles, et kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult kätte 17.02.2017 (tl 20) ja kostja hagile vastust ei esitanud. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on teinud

§ 407

lg 1 kohaselt õigesti tagaseljaotsuse, kuivõrd täidetud olid tagaseljaotsuse tegemise nii formaalsed eeldused kui ka hagi õiguslik põhjendatus. 11. Määruskaebuses kordab kostja kajas esitatud seisukohti, mille kohaselt kostja kui õiguslikus mõttes kirjaoskamatu inimene ei vastanud kohtu nõudmisel hagile, kuna ta ei valda eesti keelt ja ootas kohtukutset, et esitada oma seisukoht suuliselt istungil. Maakohus on kostja eelnimetatud vastuväidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Asja materjalidest ei nähtu

§ 407lg-s 5 toodud tagaseljaotsust välistatavaid asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

1. Kostja seisukoht, nagu oleks maakohtul olnud tagaseljaotsuse tegemisel kohustus tuvastada kostja materiaalne olukord, ei ole õige. Hagejad palusid hagiavalduses kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista elatise ning vastavalt hagi palvepunktile 5 on hagejad märkinud, et kostjalt väljamõistetav elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus möönab, et kuigi hagi palvepunktid on mõnevõrra ebaselgelt sõnastatud, on hagi põhjendustest koos palvepunktides esitatuga võimalik järeldada, et hagejad soovivad alates hagi esitamisest 01.02.2017 kostjalt miinimumsummas elatise välja mõista (tl 3-5). Kuivõrd PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kostja hagile vastu ei vaielnud, puudus maakohtul alus kontrollida kostja materiaalset olukorda ja keelduda tagaseljaotsuse tegemisest. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-13, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaja 3 lahendamisel kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hagejate esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi hagejate soovitud ja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud viisil rahuldada.
2. Määruskaebuse etteheide, et kostjal puudub võimalus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks, kuna kohus ei tuvastanud kostja materiaalset olukorda, on alusetu.

§-s 459 sätestatud eeldustel võib kostja nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista asjaolu, et praegusel juhul mõisteti elatis välja tagaseljaotsusega, kostja õigust taotleda

§ 459alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist.

Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-35-17 selgitanud väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagi esitamise võimalust olukorras, kus esialgselt oli elatis välja mõistetud kompromissi kinnitamise määrusega. Viidatud lahendi punkti 37.1 kohaselt, kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukohad kehtivad analoogselt ka juhul, kui elatis on välja mõistetud tagaseljaotsusega.

1. Vastuseks kostja väitele, mille kohaselt ei oma kostja õigust vabastada oma sissetulek miinimumsuuruses täitemenetluses, märgib ringkonnakohus, et võlgniku sissetuleku arestimisel arvestatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) II osa
2. peatüki
3. jaos sätestatud erisustega. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust ning lõikele 11 kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Lisaks eeltoodule on võlgnikul TMS § 221 lg 1 alusel võimalus esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige juhul, kui nõue on rahuldatud, ajatud või tasaarvestatud.
4. Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
5. Kaja ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta

§ 169lg 2 ja § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. 17. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 417lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4