← Eesti

1-17-4646/24

Obsah (8)§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 73§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4646 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 76lg 4,5 alusel määrata Deniss Zlatoustovile katseaeg kuni 10.08.2018.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Deniss Zlatoustovile elektroonilise valve kestuseks kaks

(2)kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Deniss Zlatoustovi keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Deniss Zlatoustov käitumiskontrollile kestusega kuni 10.08.2018, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata Deniss Zlatoustovile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud ravile.

  1. Määrata Deniss Zlatoustov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  2. Määrus Deniss Zlatoustovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
  3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
  4. Vabastada süüdimõistetu Deniss Zlatoustov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
  5. Välja mõista Deniss Zlatoustovilt menetluskuluna riigituludesse 128,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Valli Murde poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 29.05.2017 otsusega on Deniss Zlatoustov süüdi tunnistatud

§ 184

lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõisteti Deniss Zlatoustovile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.01.2017. a kohtuotsusega nr 1-17-671 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 28 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Deniss Zlatoustovi karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse alguseks loeti 13.02.2017. 10.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Deniss Zlatoustovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, teine reaalne vangistus. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud nii vara- kui isikuvastaste kuritegude eest (surma põhjustamine ettevaatamatusest, kehaline väärkohtlemine, grupis toimepandud vargus, vägivalda kasutades asja omavoliline kasutamine, kelmus, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, grupi poolt toime pandud rööv, süstemaatilised vargused). Kuriteod on olnud ettekavatsetud. Vähemalt üks kuritegu on toime pandud sõltuvusainete mõju all. Praegust karistust kannab rahvatervise vastu suunatud kuriteo eest (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Kuriteo pani toime grupis. Ajendiks on kiire materiaalse kasu teenimine, soodusteguriks grupi mõju, sõltuvusprobleemid, kehv materiaalne seis ja puudulik probleemilahendamise oskus. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 06.10.2017 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Oht seisneb narkootikumide müügis, millega kahjustatakse rahvatervist, kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad ja raskemad tervisekahjustused ning surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui tal on rahalised probleemid. Samuti, kui tegutseb grupi survel ja tarvitab uimasteid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava perekonda ning lähivõrgustikku kuuluvad ema M. Z, isa N. Z, õde A. Z. (elab ja töötab XXX), abikaasa A. Z. ja poeg I. Z. (2-aastane). Abikaasa A. Z. sõnul on suhted head kõigi perekonnaliikmete vahel, sama kinnitavad vestlusel ka Deniss Zlatoustov´i vanemad. Abikaasa A. Z, ema M. Z. ja isa N. Z. toetavad Deniss Zlatoustov´i vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Abikaasa A. Z. sõnul oli ta koos lapsega ja Deniss Zlatoustov´i vanematega käinud Tartu Vanglas pikaajalisel kokkusaamisel abikaasaga. Samuti suheldakse tihedalt telefonitsi. Vestlusest Deniss Zlatoustov´i vanematega selgus, et nad ei toeta kuritegelikku käitumist ja loodavad, et Deniss Zlatoustov on karistusest oma õiged järeldused teinud. Abikaasa sõnul Deniss Zlatoustov´i tutvusringkonda kuulub isikuid, kes on samuti süüdi mõistetud narkootikumidega seotud süütegude eest. Abikaasa A. Z. on väärteokorras karistatud 15 (viisteist) korda, neist 2 (kaks) on arhiveeritud. A. Z. on 2 (kaks)korda karistatud NPALS § 15

(1)järgi. 2014. a on Põhja Ringkonnaprokuratuur määranud A. Z. 80 tundi ÜKT-d. A. Z. sõnul müüsid nad koos Deniss Zlatoustov´iga narkootikume. A. Z. väidab, et ta ise enam narkootikume ei tarvita, sest teda käib ka lastekaitse kontrollimas. Ennetähtaegse vabanemisega elektroonilise järelevalve alla Deniss Zlatoustov asub elama aadressile XXX. Tegemist on puumajaga, milles 3 korterit. Korter on 2-toaline. Korter on korras ja eluks vajalikud tingimused olemas. Korter kuulub Deniss Zlatoustov´i ema M. Z. XXX elavad Deniss Zlatoustov´i ema M. Z, isa N. Z, abikaasa A. Z. ja poeg I. Z. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Varasema riskihindamise andmetel on Deniss Zlatoustov ametlikult töötanud Tallinnas AS V. (ehitus-ja siseviimistlustööd) ehitustöölisena. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustöödel ja teenis lisa narkootikumide müügiga. Deniss Zlatoustov´il vabanemisjärgne töökoht puudub. Deniss Zlatoustov´i vanemate sõnul tahab poeg vanglast vabanemisel tööle minna. Abikaasa A. Z. töötab M. AS-is ja on nõus Deniss Zlatoustov´it materiaalselt toetama. Samuti isa N. Z. ja ema M. Z. on nõus poega materiaalselt toetama. Tartu Vangla andmetel võlgnevusi 6 627,16 eurot ja vabanemisfondis 6 eurot. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Deniss Zlatoustov selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Teine kord vangistuses ja narkootikumide eest. Oli tarvitaja ja müüs ka. Kui vangi pandi, siis sai aru, millise reaalsusega kokku puutus. Ei olnud peret ja ei saanud aru, millist valu valmistas teistele. Praegu on pidevalt peas, et on oma lähedastesse suhtunud nii, nagu ei tohi ja tahab parandada seda. Kui Tallinna vanglast saabus, võttis kontaktisikuga ühendust, et saaks oma probleemidega tegeleda, vajas selleks abi. Määrati „Eluviisitreening“. On ennetähtaegse vabanemise korral nõus alluma psühholoogi ja psühhiaatri ravile. Alkoholiga suurt probleemi ei olnud, aga jõi küll. Vabanedes on suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest. Elama asuks vanemate juurde, kus elab ka naine ja laps. Suhted on tavalised, on eemal olnud, aga loodan parandada. Praegu abikaasa ja lapsega suhtleb, nad käisid üks kord külas, aga muidu telefoni teel. Abikaasa ise ei tarvita narkootikume, ta töötab ja vaba aja veedab lapsega. Vabaduses on kavas end Töötukassas arvele võtta ja võtaks vastu kõik töö, mis pakutakse. 9 klassi on haridust, kavas on uurida Töötukassas ja võimalusel minna koolitustele. On valmis täitma kõiki tingimusi ja ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Kaitsja leiab, et formaalsed alused on täidetud. Kaitsealune ei oska hästi väljendada mida ta mõtleb ja planeerib, aga ta mõistab, et tal ei jätku haridust. Ta on ise ka uurinud, millised on võimalused Töötukassa kaudu õppida eriala. See, mis puudutab alkoholi ja narkootikume, oli kaitsealune nõus, et kindlasti on talle vaja panna ravi. Kaitsja leiab, et elektrooniline valve oleks vaja panna 1 kuuks, sest lõpp on 8 kuu pärast, aga elektroonilise valve all on ta oluliselt piiratud liikumisega. Ei ole nõus vangla iseloomustega, kus on märgitud, et kaitsealuse käitumine on egotsentriline, see on alati konkreetse isiku subjektiivne arvamus. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Deniss Zlatoustovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Deniss Zlatoustovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja isik kannab teist reaalset vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu sooritanud viimase kuriteo katseajal. Isiku puhul on positiivne, et ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi ja vabanemise korral omad elukohta ning lähedaste toetust. Negatiivne asjaolu on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Samuti asjaolu, et vabanemise korral puudub isikul töökoht ja seega ka sissetulek (vabanemisfondis 25 €). Isik küll väidab, et soovib loobuda kuritegelikust käitumisest pere tõttu, kuid viimase kuriteo sooritas isik olles ise katseajal ja omades ka peret. Seega ei ole see isiku väide usutav. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Deniss Zlatoustovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Deniss Zlatoustovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Zlatoustovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Deniss Zlatoustov kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Deniss Zlatoustov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 10 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

  1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
  2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Tegemist on kolme korteriga puumajas asuva 2-toalise korteriga. Korter on korras ja eluks vajalikud tingimused olemas. Korter kuulub kinnipeetava ema M. Z. Aadressil XXX elavad M. Z, isa N. Z, abikaasa A. Z. ja poeg I. Z. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Samuti on olemas vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kuritegelikke hoiakuid väljendanud ei ole ning ametiisikutega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Läbisaamine nii endise abikaasa kui vanematega on hetkel hea. Ühel korral käisid elukaaslane ja laps ka vanglas külas, kuid rohkem on suheldud telefoni teel. Kinnipeetava vanemad, kelle juurde isik vabanemise korral elama asuks, toetavad isiku vabastamist ja loodavad, et ta on vangistuses õiged järeldused teinud. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond ning vabanemisjärgne elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel küll garanteeritud töökohta, kuid enda kinnitusel on isik motiveeritud tööle asuma. Vabanemise korral on isikul kavas ennast Töötukassas arvele võtta ning asuda talle võimaldatavale töökohale. Kinnipeetava abikaasa ja vanemad nõus Deniss Zlatoustov materiaalselt toetama, seega on esmane toimetulek tagatud. Töökoha olemasolu tagaks isiku eduka pikaajalisema majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakuks ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku sõltuvused. Kinnipeetav tarbis enne vangistust regulaarselt alkoholi ning oli ka narkootikumide tarvitaja. Istungil selgitas kinnipeetav, et Tartu Vanglasse saabudes sai aru, et on lähedastele oma eluviisidega haiget teinud ning palus ka kontaktisikult abi ning talle määrati sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Kinnipeetav kinnitas, et on nõus kohtu poolt määratavale ravile allumisega. Seega tuleb isikule määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et toetada isiku soovi sõltuvustest vabaneda. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Deniss Zlatoustov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 04.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 128,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 128,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Deniss Zlatoustovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.