Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 150§ 178

2-17-10705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Osaühing Xxxxja OÜ Xxxx sõlmisid

1. novembril 2015.a ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi kostjale kuuluval kinnistul aadressil Xxxx/Xxxx, Tallinn teostama ehitus- ja remonttööd ulatuses, mis olid sätestatud hageja poolt kostjale
2. oktoobril 2015.a esitatud hinnapakkumises EH 2015-18-
3. Kostja seaduslik esindaja Xxxxaktsepteeris
4. novembril 2015.a hageja hinnapakkumise ja ehitustööde ajagraafiku ning pärast kokkulepitud ettemaksu tasumist summas 23 781,36 eurot alustas hageja ehitustööde teostamisega. Kostja soovis hoones avada kohviku ning pärast ehitustööde teostamist
5. aprillil 2016.a avatigi kostja poolt hoones kohvik-kokteilibaar „Xxxx“, mis tegutseb. Kuna poolte koostöö sujus hästi vaatamata sellele, et kostja oli arvete tasumisega pidevalt viivituses, siis tellis kostja hagejalt suures koguses täiendavaid töid, mis ei olnud hõlmatud hinnapakkumisega nr EH 2015-18-
6. Hageja koostas muuhulgas uue tööde ajagraafiku, kuna kostja oli juba algusest peale viivituses talle esitatud arvete tasumisega, võrreldes hinnapakkumises tooduga soovis kostja suure hulga lisatööde teostamist ja kostja oli omapoolses viivituses tööde teostamiseks vajalike eeltööde teostamise ning vajalike juhiste ja dokumentatsiooni andmisega hagejale. Tööde teostamise käigus leppisid pooled omakorda vajadusel kokku muudatus- või lisatööde tegemises ja nende hinnas. Pärast kokkulepitud tööde teostamist esitas hageja kostjale akti detailse tööde nimekirja ja maksumusega, mille aktsepteerimine kostja poolt oli omakorda hageja poolt kostjale arve esitamise aluseks. Hageja edastaski kostjale aktis nr 4 loetletud tööde eest
7. märtsil 2016.a arve nr 292 summas 62 614,61 eurot koos käibemaksuga maksetähtajaga
8. märts 2016.a. Arve aluseks olid hageja poolt
9. jaanuarist 2016.a kuni
10. veebruarini 2016.a teostatud 2 2-17-10705 tööd vastavalt aktile nr 4 ja lisatööde nimekirjale. Hageja edastas teostatud tööde akti nr 4 ja lisatööde nimekirja kostjale
11. veebruaril 2016.a, mille kostja samal päeval ka. Kostja ei ole esitanud tööde kvaliteedi ja teostamise osas hagejale kunagi pretensioone. Kostja asus arvet nr 292 tasuma selliselt, et
12. märtsil 2016.a tasus 5000,00 eurot;
13. mail 2016.a 5000,00 eurot;
14. juulil 2016.a 2614.61 eurot;
15. septembril 2016.a 1500,00 eurot ja
16. detsembril 2016.a 5000,00 eurot. Seega on arvest nr 292 kostja poolt hagi esitamise hetkeks tasutud 19 114,61 eurot ning tasumata põhivõlgnevuse suuruseks on 43 500,00 eurot. Kuna kostja on arve nr 292 osaliselt tasunud, siis ei saa üles kerkida küsimust sellest, et kostja ei tunnistaks kohustuse olemasolu, Hageja saatis kostjale
17. aprillil 2016.a taas e-kirja kus viitas, et arvest nr 292 summas 62 614.61 eurot on tasutud 5000.00 eurot ja arvest nr 293 summas 4279.20 eurot ei ole tasutud midagi. Kostja kinnitas oma
18. aprillil 2016.a saadetud vastuses summade õigsust. Hageja saatis kostjale e-kirja
19. septembril 2016.a, kus nõuab taas võlgnevuse tasumist ning kostja teeb hagejale ettepaneku kohtumiseks võlgnevuse tasumise arutamiseks. Kostja palus arve nr 292 tasumiseks hagejalt ajapikendust, kuni hoonele kasutusloa väljastamiseni. Kuna hageja sai teada, et kasutusluba on väljastatud, kuid kostja sellest teda ei teavitanud, saatis hageja
20. detsembril 2016.a uue nõudekirja. Kostja edastas hagejale
21. detsembril 2016.a e-kirja, milles lubas samal päeval üle kanda 5000,00 eurot ja järgmise ülekande järgmisel aastal. Kostja tasuski
22. detsembril 2016.a võlgnevusest 5000,00 eurot, kuid rohkem ei ole kostja oma arvest nr 292 tulenevast võlgnevusest tasunud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt teostatud tööde lepingule vastavust kvaliteedi, tähtaja ja mahtude osas ning mitmel korral kirjalikult kinnitanud, et arves nr 292 kajastatud summa vastab poolte poolt kokku lepitule, on arve nr 292 osaliselt tasunud ning hagejale nii suuliselt kui kirjalikult korduvalt lubanud tasuda ülejäänud osa arvest. Kostja on hageja poolt kohustuse täitmisena pakutu vastu võetud ning teostatud tööd on kasutusele võtnud. Hageja nõuab kostjalt ka viivist. Hageja arvestab viivist tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni tasumise päevani, mis tähendab, et hageja alustas viiviste arvestamisega summalt 62 614,61 eurot alates
23. märtsist 2016.a, kuni hagi esitamiseni, arvestades kostja poolt teostatud maksetega. Tulenevalt eeltoodust on hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks kuni hagi esitamiseni 4716,27 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks tasumata põhivõlgnevus summas 43 500,00 ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 4716,27 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks edaspidise viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses arvestatuna 43 500,00 euroselt põhinõudelt, mis ei ole hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud, kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni OÜ Xxxx poolt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas kohtule rida tõendeid, kuid vastust hagile ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Käesoleva juhul on kohus otsuse teinud ilma nõude rahuldamise põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud 3 2-17-10705 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu ja hagi tagamise tagatise tasumisega. Kohus on 15.08.2017.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 20 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 22.08.2017.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 1 150 eurot, millest 1100 eurot hagi ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamiselt. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 1 150 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 150 eurot. Kohtule nähtub ka, et hageja menetluskuluks on hagi tagamiselt tasutud tagatis summas 2 530,81 eurot. Kohus selgitab, et § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

§ 150

lg 7 sätestab, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tagatise üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes tagatise tasus või kelle eest tagatis tasuti. Tagatis tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus selgitab, et hagejal on õigus eeltoodud õigusnormides viidatud eelduste täitumisel nõuda tagatise tagastamist. Eeltoodust tulenevalt kohus nimetatud summat kostjalt hageja kasuks välja ei mõista.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4