KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-5264 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ilja Koljakin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Ilja Koljakin, isikukood: 39401042245, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Irina Žurina 19.12.2017 avalikul kohtuistungil Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Ilja Koljakin talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Žurina taotlus Ilja Koljakin´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 96 eurot. Välja mõista Ilja Koljakin´ilt kriminaalmenetluse kulud 96 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Ilja Koljakin´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700040639 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Koljakini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ilja Koljakin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.06.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati 1 aasta 10 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 19.04.2017 ja lõpp 19.02.2019. Ilja Koljakin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Ilja Koljakini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanik ja selles elav elukaaslane on nõus Ilja Koljakini elama asumisega nimetatud korterisse. Isikul on põhiharidus, on mitmel korral õppinud kutsekoolides, kuid jätnud pooleli. Riigikeele oskus B1 tasemel. Vanglas töötab majandustöödel koristajana enne vangistust töötas ametlikult xxx, mittematlikult kuuseistutajana ning ehitusel ja ema ettevõttes oli abiks. Varavastased kuriteod on sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgiga. Vanglas motiveeritud töötama. Täitise 07.11.2017 seisuga on tasumata nõudeid summas 3 831,52 EUR. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisjärgseks töökohaks on isik märkinud xxx, mille juhatuse liige A S on Ilja Koljakini ema. Telefonivestlusest A Sga selgus, et ema Ilja Koljakiniga ei suhtle, suhted halvad ning töökohta kõnealuses firmas xxx kinnipeetaval ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, vend, elukaaslane ja poeg. Elukaaslane on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Kuritegusid on sooritanud üksi ja grupis. Isikul on riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil, millele viitavad korduvad kriminaal-ja väärteo, sh käitumiskontrolli ajal sooritatud õigusrikkumised. Alkoholiseaduse alusel on karistatud 2 korda, viimati 2010 aastal. Narkootikume tarvitas viimati 2 aastat tagasi, diagnoositud on kuritarvitamine, tunnistab narkootiliste ainete sõltuvust. On viibinud narko rehabilitatsiooni teenusel xxx. Eelmiste vangistuste ajal on kasutanud vägivalda teiste kinnipeetavate suhes. Püüab leida kiireid lahendusi. Elas põhimõttega üks päev korraga ja keskendub lühiajalistele ning kiiretele tulemustele. Impulsiivse käitumisviisiga-kordab samu vigu, ei õpi varasematest kogemustest. On korduvalt rikkunud katseaja reegleid ja hoidus kõrvale temale pandud kohustustest. Katseajal sooritanud uue kuriteo. Enda sõnul tahab elada seaduskuulekalt, kuid vaatamata sellele ja eelmiste vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammidele ei ole ta käitumises korrektuure teinud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on kriminaalhooldaja arvel viibinud kolmel korral. Kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas viibib viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58%. Vangla ei toeta Ilja Koljakini ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegu on üürikorteriga, kus elab kinnipeetava elukaaslane. Korteri omanik ja elukaaslane andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Elukaaslane on nõus teda vabanemisel toetama. Ilja 2
(5)Koljakini tuttavate seas on kriminaalse taustaga isikuid. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Ilja Koljakin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Ilja Koljakin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib juba viiendat korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja toetav lähivõrgustik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.02.2019, ärakandmiseks on veel 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. 3
(5)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Ilja Koljakini ennetähtaegset vabanemist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt karistatud korduvalt ka pikaajalise vangistusega, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ei vangla ega ka prokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. 4
(5)Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ilja Koljakini temale Viru Maakohtu 06.06.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)