← Eesti

2-16-125342/9

Obsah (14)§ 142§ 187§ 178§ 367§ 407§ 444§ 436§ 438§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 02.novembril 2017, Võru kohtumaja Hagi ese A

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. AS Starman esitas Tartu Maakohtusse hagi K. J. `e vastu tulenevalt poolte vahel 12.02.2012 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-646834 rikkumisest, mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid s-Zuumtv. Sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja taotleb esitatud hagis välja mõista võlgnevus 176,33 eurot; sissenõudmiskulu 30 eurot ja haginõude täpsustuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivised 0,05% päevas alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, so alates 01.09.2013 kuni 09.06.2017 summas 121,49 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades

§ 367

sätestatut välja mõista lepingujärgne viivis 0,05% päevas tasumata põhisummalt alates 10.06.2017 kuni põhinõude 176,33 euro täitmiseni ning mille tasumist nõuab hageja kuni summani 20,39 eurot. 2

(6)2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.10.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 176, 33 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ja võlahaldustasu 10 (2x5) eurot, mis on märgitud arvetel nr A-21044145 ja A-21389486 ning mille tasumise aluseks on hageja teenustasude hinnakiri. 3

(6)Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest AS Starmani Üldtingimuste p 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja p 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Võlahaldustasu rakendati kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kohtu hinnangul on liitumise- ja teenuseosutamise lepingus sätestatud võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise, maksetega viivitamise eest nähtud ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et leppetrahvi nõue oleks seotud tegelike kuludega. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahve ettenägev lepingutingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause kohaselt kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Seega leiab kohus, et võlahaldustasud 10 eurot ja võlatõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, mis on käsitletud arvel nr arvetel nr A-21044145 ja A-21389486 ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kuna leppetrahvid on kajastatud põhivõlgnevuse summas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 157,33 eurot (176,33 -5-5-9). Kuivõrd kohus jätab välja mõistmata leppetrahvi nõuded, siis kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on põhjendatud välja mõista viivis 0,05% päevas rahuldatud osas tasumata põhinõudelt alates viimase arve maksekuupäevale järgnevast päevast, so 01.09.2013 kuni 09.06.2017 summas 108,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja võla sissenõudmisega seotud kulu kohtuvälises menetluses 30 eurot Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja alusel kostjale saadetud meeletuletuskirjade eest. Hageja sissenõudmiskulude hinnakirja kohaselt on kuni 500 eurose võlgnevuse summa esimese kirja tasu 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja tasu 5 eurot ( tl 23). Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja –jõule ning samas ka asjaolu, et saadetud teated on sisu poolest tüüpkirjad. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade maksumus on 5 eurot. 4
(6)Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud kohtule 25.10.2013, 05.11.2013 ja 21.11.2013 kostjale saadetud võlateatise, hagihoiatuse ja pretensiooni (tl 20-21). Tarbija seisukohalt oleks üllatuslik ja ebamõistlik, kui üldtingimustega tutvudes ei pidanud tal tekkima arusaamist, et teenuse osutajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ilma, et nende kulude tekkimist oleks millegagi tõendatud. Kohus leiab, et arvestades haginõude suurust on kostjalt väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 15 (5+5) eurot kolme meeldetuletuskirja saatmise eest. Ülejäänud 15 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt 280,73 eurot; millest põhivõlgnevus 157,33 eurot; võla sissenõudmise kulu 15 eurot ja seisuga 09.06.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 108, 40 eurot.

§ 367

alusel alates 10.06.2017 alates viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 157, 33 euro täitmiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 108,40 ei tohi ületada põhinõude 157,33 eurot. Põhivõlgnevuse 19 euro, võla sissenõudmiskulu 15 euro ja seisuga 09.06.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 13, 09 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 360 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 309,44 eurot (280,73 eurot+ viivis ühe aasta kohta 28,71 eurot), jätab kohus menetluskulud 86 % ulatuses kostja ning 14 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 375 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 165 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 141,90 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 141,90 eurot. 5

(6)Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.