4-17-5145/12

4-17-5145 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017.a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-5145 Kohtunik Andres Parmas Väärteoasi Kirill Kopijevski väärteoasi LS § 224 lg 2 ja 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. novembri
3. a. otsus Apellant menetlusalune isik Kirill Kopijevski (ik 39904210871) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsus väärteoasjas nr 4-17-5145 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. septembril 2017 koostati väärteoprotokoll selles, et samal kuupäeval kell 04:34 peeti Tallinnas Punase tn ja P. Pinna tn ristmiku juures kinni sõiduk, mida juhtis Kirill Kopijevski. K. Kopijevski ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Samuti juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg-s 3 ja § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod. 1 4-17-5145
8. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki,
9. juuni
10. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt K. Kopijevskil kehtivaid juhilubasid ei leitud ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
11. Süüteo asjaoludest nähtuvalt on kohus veendunud, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult – seega kavatsetult. On leidnud tõendamist, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Samuti leidis tõendamist, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani sellega toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
12. Maakohus märkis, et arutataval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeim karistus on ette nähtud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo puhul, kus nii põhi- kui lisakaristusena nähakse ette ka juhtimisõiguse äravõtmise, tuli kohtu hinnangul raskemat karistust ettenägeva sättena lugeda LS § 224 lg 2 sanktsiooni ja seetõttu karistust kohaldada LS § 224 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alusel.
13. Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestati karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võeti karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõisteti karistus.
14. Kohus leidis, et kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuli tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, ei olnud võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on
15. juunil 2017 karistatud samalaadse väärteo eest rahatrahviga, mis on sissetuleku puudumisel jäetud tasumata. Vaid 3 kuud hiljem on menetlusalune isik toime pannud kõnealused väärteod, millest nähtub, et eelnev kergemaliigiline karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega asus kohus seisukohale, et tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. 2 4-17-5145
16. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leidis maakohus, et seda tuli hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,55 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võis kohtu hinnangul asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise suur. Karistuse määra arvestamisel leidis kohus, et kuna menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, siis LS § 224 lg-s 2 ja § 201 lg-s 2 ettenähtud väärtegude kogumis tuli isiku süüd hinnata suureks. Sellest tulenevalt tulnuks LS § 224 lg 2 järgi menetlusalust isikut karistada karistusega, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
17. Võttes arvesse menetlusaluse isiku kohtuistungil avaldatud kahetsust temale süüks arvatud tegude toimepanemise osas, leidis kohus, et tegemist oli kergendava asjaoluga ning kohus pidas võimalikuks kohaldada karistust mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. novembril 2017 esitas K. Kopijevski Harju Maakohtule apellatsioonkaebuse, mis edastati Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuses palus K. Kopijevski Harju Maakohtu
20. novembri
21. a otsuse tühistamist osas, millega määrati talle karistuseks arest 10 päeva ja uue otsuse tegemist, millega asendada määratud karistus 10 tunni üldkasuliku tööga. Kuivõrd apellatsioonkaebuses esinesid puudused, jättis Tallinna Ringkonnakohus
22. novembri
23. a määrusega K. Kopijevski apellatsiooni käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni
24. detsembrini
27. detsembril 2017 esitas K. Kopijevski Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse uue tervikteksti, kus ta märkis, et ei soovi kaitsja osavõttu ning on nõus apellatsioonkaebuse kirjaliku lahendamisega. Apellatsioonkaebuses palub apellant tühistada Harju Maakohtu
28. novembri
29. a otsuse osas, millega määrati talle karistuseks 10 päeva aresti ja uue otsuse tegemist, millega asendada määratud arest üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et kahetseb toimepandut ning ei olnud kohtuistungi toimumise ajal teadlik, et karistusena on võimalik määrata ka üldkasulikku tööd. K. Kopijevski leiab, et üldkasuliku töö tegemisega saaks ta toimepandud väärtegusid heastada. Lisaks toob K. Kopijevski välja, et kuivõrd ta on noor ja iseloomult mõjutatav isik, võib arestimajas viibimine jätta tema elule tagasipöördumatu jälje.
31. detsembril 2017 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Ringkonnakohtule omapoolse seisukoha K. Kopijevski apellatsioonkaebusele. PPA nõustus apellatsioonkaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
32. PPA on seisukohal, et apelleeritud Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puuduvad alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel. Samuti märkis PPA, et seadusandja on jätnud karistuse mõistjale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Selleks, et karistuse liigi ja määra 3 4-17-5145 otsustamine ei oleks subjektiivne ega oleks mõjutatav muudest teguritest on karistusseadustik jaganud otsuse tegijale juhised, milledega tuleb karistuse määramisel arvestada. Karistuse määramisel arvestatakse süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKKo 3-1-1-13-11 p 9). Just eripreventsiooniga arvestatakse karistatava isikuomadusi, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud kaistust raskendavatest asjaoludest (RKÜKo nr 3-1-1-116-09 p 20; RKKKo nr 3-1-1-12-06 ja RKKKo 3-1-1-18-11 p 8.1).
33. PPA on seisukohal, et karistus ei peagi olema isikule mugav. K. Kopijevski teadis varem LS § 201 lg 1 järgi karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, sh et nimetatud säte võimaldab määrata karistusena aresti. Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast tegevust. Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu tõsisajale, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ning seega nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liiklusreegleid korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning taolisele isikule mõistetud karistusel on laiem tähendus kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.
34. Tulenevalt ülaltoodust, ei pea PPA võimalikuks asendada K. Kopijevski karistust 10 päeva aresti üldkasuliku tööga ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
35. novembri
36. a otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja arutatava asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.
38. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab K. Kopijevski maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas, st ta taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga.
39. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase nõusolek ei kohusta kohut karistust üldkasuliku tööga asendama. Seega ei oma arutatavas asjas tähtsust asjaolu, et K. Kopijevski kohtuistungil väidetavalt karistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalusest ei teadnud. Kohtul on kaalutlusõigus, kas asendada karistus üldkasuliku tööga ning seejuures arvestab kohus isikut iseloomustavaid erinevaid aspekte. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt, tuleb arvestada isiku süüd ning samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 4-17-5145
40. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus asjakohaselt arvestanud sellega, et K. Kopijevskit on varasemalt väärteokorras rahatrahviga karistatud, mis on K. Kopijevskil aga tasumata. Eeltoodust hoolimata on ta jätkanud õiguskorra rikkumist. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et rahatrahvi mõistmine oleks eesmärgitu. Samuti nõustub ringkonnakohus PPA seisukohaga sellest, et karistus ei pea olema isikule mugav ning olenemata sellest, et K. Kopijevski varem LS § 201 lg 1 järgi karistatud isikuna teadis, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, sh et nimetatud säte võimaldab määrata karistusena aresti, jätkas ta õigusvastast tegevust (sh käsitledes suurema ohu allikat). Eeltoodut ei väära ka K. Kopijevski väited sellest, et arestimajas viibitud aeg võib jätta tema elule tagasipöördumatu jälje, kuivõrd K. Kopijevski ei saanud eeldada, et tema korduvale seaduskuulmatule käitumisele mitte mingisuguseid tagajärgi ei järgne, sh varasemast rangemat karistust.
41. Ringkonnakohus leiab, et üldkasuliku töö kohaldamine ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes, st võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Eelnevalt väljatoodud asjaolud näitavad ilmekalt, et varasemalt mõistetud karistus ei ole K. Kopijevskit õiguskuulekale teele suunanud ning ainuvõimalik karistuse liik on arest. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt kohtupraktikast, olukorras, kus isik hoolimata varasemast karistusest jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda võrreldes eelnevate karistustega karmimalt. Seetõttu on maakohtu mõistetud 10-päevane arest eesmärgipärane.
42. K. Kopijevski senise käitumise pinnalt tuleb asuda seisukohale, et kergema karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. K. Kopijevskile maakohtu mõistetud karistus – arest 10 päeva – vastab tema süü suurusele. Samuti on maakohus jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, K. Kopijevskile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
43. VTMS § 145 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
44. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5