3-08-2105 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2105

s loetletud põhjustel.

§ 1

lg 4 tulenevalt kohaldatakse MRS § 40 lg 1 kehtestatud avalduste esitamise tähtaega kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks kinnisasja omaniku taotluse esitamisele kuni 01.06.

1. MRS § 22 lg 12 rakendatakse olukorras kus eraomandis olevaga kinnisasjaga piirneb maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Tegemist ei ole MRS § 22 1 sätestatud maa ostueesõigusega erastamisega. Kinnisasja omanikel on õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks, erastamine toimub maavanema loal. Avalduse esitamine ei tähenda, et nimetatud maa kuulub avalduse alusel erastamisele. Enne maavanema poolt loa saamist ei saa isik loota maa erastamisele. Antud juhul ei ole maavanem erastamiseks luba andnud. Käesoleval juhul teatas maavanem kohalikule omavalitsusele, et taotletav maa ei vasta MRS § 22 lg 1 2 sätestatud tingimustele. Antud maa suurus on 15,19 ha, mis on käsitatav iseseisva kasutamisvõimalusega maatükina. Maavanem pöördus 12.11.2008 Keskkonnaministeeriumi poole selgitamaks riigi huvi Kavasoometsa maaüksusele. Saadud vastuse kohaselt ulatub Kavasoometsa maaüksusele osaliselt Kavasoo turbamaardla. Maaüksus on iseseisva kasutamisvõimalusega ja sobib liitmiseks piirneva Kavasoo turbaraba katastriüksusega, mis on jäetud riigi omandisse ja registreeritud riigivara registris. Maa-amet on huvitatud Kavasoometsa maaüksuse jätmisest riigi omandisse MRS § 31 lg 1 p 8 alusel. Taotluse dokumentatsioon esitatakse kohalikule omavalitsusele. 2 3-08-2105 Vastustaja Vändra Vallavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei andnud maavanem luba kaebaja poolt taotletud maatüki liitmiseks põhjusel, et maatükk ei vasta seaduses sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu puudub vallavalitsusel alus kaebaja avalduse alusel edasiste menetlustoimingute tegemiseks. Vallavalitsus on teostanud toimingud kuni loataotluse rahuldamata jätmiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja vastustajate kohustamist väljaandmata jäetud haldusakti andmiseks ja sooritamata toimingu sooritamiseks. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1 ja p
2. Kaebus on esitatud 20.10.2008 vastustaja 22.09.2009 haldusaktile. Kaebaja poolt taotletud toimingud maa erastamiseks on teostamata ning erastamiseks vajalikku luba kaebajale kaevatava otsusega ei antud. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1, lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus erastada maad MRS § 22 lg 1 2 alusel. MRS § 22 lg 1² sätestab, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

s. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrusega nr 50 vastu võetud "Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord"( jõustumiskuupäev 11.03.2007 ), edaspidi Kord vastavas käändes. MRS § 22 lg 1² ning selle alusel antud Kord ei anna isikule subjektiivset nõudeõigust maa erastamiseks, vaid õiguse erastamisavalduse menetlemisele. Käesoleval juhul on maavanema kirjast nähtuvalt erastamismenetluse jätkamiseks loa andmisest keeldutud ning leitud, et taotletavat maad ei saa erastada.

§ 5

lg 5 kohaselt lõpetab loa andmisest keeldumise

l erastamise

ldaja erastamise menetluse loa andmisest keeldumise otsusega, mis saadetakse linna- või vallavalitsusele ning taotluse esitanud kinnisasja omanikule tehakse loa andmisest keeldumise otsus teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga. Lähtudes eeltoodust tähendas loa andmisest keeldumine maa erastamise lõpliku otsuse tegemist. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et liitmiseks sobiva maatüki hindamisel on määravaks selle kuju ning maatüki suurus ei ole oluline (tl 92). Maa kuju on üheks kinnisasjaga liitmiseks sobiva maatüki hindamise kriteeriumiks (riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga), kuid määravaks on sellel maatükil kasutusvõimaluse olemasolu. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole liitmiseks taotletav maa iseseisvalt kasutatav, kuna sinna puudub iseseisev juurdepääs ning ümber maatüki asuvad teistele isikutele kuuluvad maatükid. Kaebaja poolt taotletav maaüksus on 15,19 ha suur ning piirneb lisaks kaebaja kinnistuga ka teiste kinnistutega sh riigimaaga (tl 84, 88). Kavasoometsa maaüksusele ulatub naabruses asuval riigi omandis oleval maaüksusel paiknev turbamaardla (tl 39). Riigimaal asuv turbamaardla on kasutuses, seega on Kavasoometsa maaüksusele võimalik tagada juurdepääs riigimaa kaudu (tl 85). Maa-ameti poolt on esitatud taotlus Kavasoometsa maaüksuse riigi omandisse jätmiseks selle liitmiseks Kavasoo turbaraba katastriüksusega (tl 51-52, 87). 3 3-08-2105 Asjas esitatud tõenditest saab järeldada, et Kavasoometsa maaüksus on iseseisva kasutamisvõimalusega ning kaebaja väited maaüksuse iseseisva kasutusvõimaluse puudumise kohta on paljasõnalised.

§ 1

lg 4 kohaselt kohaldatakse «Maareformi seaduse» § 40 lõikes 1 kehtestatud avalduste esitamise tähtaega kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud kinnisasja omaniku taotluse esitamisele.

§ 3

lg 1 alusel algatab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. MRS § 40 on sätestatud maa erastamise lõpptähtajad. Käsitletud paragrahvi lg 1 sätestab, et avaldusi maa erastamiseks käesoleva seaduse § 22 lõike 12 alusel võetakse vastu

1. aasta
2. juunini. Asjas kogutud tõendite kohaselt esitas kaebaja avalduse maade liitmiseks 12.05.
3. Seega on avaldus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Asjaolusid, millest saab järeldada, et seadusega antud avalduse esitamise tähtaeg on ennistatud, pikendatud, kohus asjas ei tuvastanud. Kaebaja tugineb kaebuses eelpool viidatud

sätetele. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kord ei saa laiendada maa erastamise võimalusi ega muuta seadusega sätestatud tähtaega avalduste esitamiseks. Kui maavanem MRS § 22 lõikes 1² sätestatud alusel läbiviidaval maa erastamismenetluses luba ei anna, siis ei saa erastamismenetlus ka jätkuda, mistõttu tuleb loa andmisest keeldumise otsust pidada lõplikuks haldusaktiks. Loa andmisest keeldumisel ei ole kohalikul omavalitsusel enam pädevust erastamistoimingute jätkamiseks. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebajal õigust nõuda avalduses käsitletud maa erastamiseks menetlustoimingute tegemist. Lähtudes eeltoodust ei tekkinud kaebajal vaidlusaluse maaüksuse erastamise õigust, mistõttu ei saa kaevatav maavanem otsus rikkuda kaebaja õigusi kaebuses toodud asjaoludel. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised asjaosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 4