Obsah (5)

§ 230§ 33§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-101426 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxx

§ 230

lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja väidab, et majutusteenuse lepingu Xxxx maja kasutamiseks sõlmis hagejaga just kostja, tuleb hagejal tõendada, et kostja oli VÕS § 8 lg 1 mõttes teine lepingu pool ning kostja sõlmis vastava lepingu iseenda nimel füüsilise isikuna, mitte ei esindanud mõnda teist isikut. 3 14. Hageja on asunud seisukohale, et hageja väiteid tõendavad muuhulgas hagiavalduse lisadena esitatud broneering ja arve (tlk 9-10), mille kohaselt kostja broneeris hagejale kuuluva maja ning samuti esitas hageja arve kostja nimele. Samuti on hageja tuginenud 29.05.2017 menetlusdokumendi lisale, mis hageja väidete kohaselt tõendab kostja ja Xxxxsoetust ja ettevõtte asukohta (tlk 34-35) Kohus märgib, et juhtis hageja tähelepanu 05.06.2017 määruses (tlk 37) asjaolule, et

§ 33

lg 1 alusel toimub kohtupidamine eesti keeles ning hagejal tuleb kõigi tõendite, mis on võõrkeeles, tõlked esitada 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Samuti on kohus hagejat hoiatanud, et juhul, kui hageja võõrkeelsete tõendite tõlkeid kohtule ei esita, jätab kohus vastavad tõendid

§ 33lg 3 alusel tähelepanuta.

Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist sai hageja 05.06.2017 määruse kätte 06.06.2017, kuid kohtu määratud tähtajaks ega ka menetluses hilisemalt võõrkeelsete tõendite tõlkeid ei esitanud. Sellest tulenevalt jätab kohus tõendid, mis on käesolevas asjas esitatud võõrkeelsetena,

§ 33lg 3 alusel tähelepanuta, kuna kohtul ei ole võimalik nende sisule tugineda.

1. Täiendavalt on hageja oma nõude põhistamisel tuginenud e-kirjavahetusele (tlk 33), millest nähtuvalt on hageja edastanud meiliaadressile xxxx arve majutusteenuse kasutamise eest. Hageja kirjale on vastanud kostja, kes on palunud majutusteenuse ajaperioodi pikendamist, kuid kostja on kirja alla märkinud nii enda nime kui ka Xxxxnime. Kohtu hinnangul ei tõenda eelviidatud kirjavahetus, et majutusteenuse osutamise leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, vaid e-kirjavahetusest ilmnevad asjaolud viitavad, et leping võis olla sõlmitud hoopis hageja ja Xxxxvahel. Nimelt on hageja edastanud arve aadressile xxxx ja samuti on kostja kirjale vastanud identifitseerinud ennast kui Xxxxesindajat. Seega ei viita esitatud tõend asjaolule, et kostja oleks hagejaga lepingu sõlminud füüsilise isikuna, vaid kostja on hagejaga suhelnud üksnes Xxxxnimel. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Xxxx kirjalik avaldus (tlk 65), millest nähtub, et Xxxx oli Xxxxprojektijuht ning hagejaga toimus suhtlemine tema meiliaadressilt. Xxxx kinnitusel toimus hagejalt
2. aastal majutuste tellimine ja pikendamine Xxxxsoovil, kuna ettevõte kasutas majutusteenust ehitustööliste jaoks.
3. Kohus märgib, et hageja ei ole käesolevas menetluses esitanud ka ühtegi muud tõendit, millest nähtus, et kostja sõlmis hagejaga lepingu iseenda nimel füüsilise isikuna. Kohus on 05.06.2017 määruses (tlk 37) kohustanud hagejat esitama täiendavad dokumendid seoses perioodil 26.06.2014-11.07.2014 Xxxx majutuskohas majutusteenuse osutamisega, et selgitada välja, kes ning mis asjaoludel majutusteenuse osutamist soovis, kuid hageja on 16.06.2017 menetlusdokumendis kinnitanud, et täiendavaid dokumente ega tõendeid hagejal ei ole (tlk 41). Kohus on seisukohal, et seega ei ole hageja väide, et just kostja füüsilise isikuna sõlmis hagejaga majutusteenuse lepingu, tõendamist leidnud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et kostja oli VÕS § 8 lg 1 mõttes hagejaga sõlmitud majutusteenuse lepingu pool ning seega ei esine alust tuvastada, et kostja on jätnud hageja suhtes vastavast lepingust tuleneva kohustuse täitmata.
4. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus esitatud hagi tervikuna rahuldamata, kuna olukorras, kus hageja põhinõue ei ole põhjendatud, puudub ka alus hageja viivisenõude rahuldamiseks.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 132 alusel on hagihind 2740,95 eurot. Menetluskulud 4 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 20.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 5