3-17-1238/30

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar

1. detsember 2017, Tartu 3-17-1238 M.M. kaebus Viru Vangla
2. mai
3. a käskkirja nr 14/599 ja Viru Vangla toimingu (kaebaja hoidmine koristamata jäetud eluosakonnas) õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Halduskohtu
4. oktoobri 2017 määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada M.M. määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a määruse punkt
7. ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vangla
9. mai
10. a käskkirjaga nr 1-4/599 otsustati lukustada Viru Vangla V7 osakonna kõik kambrid kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisekaitse eesmärgil, olukorra hindamiseks asjaolude kontrollimiseni antisanitaarse olukorra tõttu eluosakonna üldkasutatavates ruumides. Kambrid lukustati käskkirja andmise päeval ja avati taas
11. juunil
13. M.M. esitas
14. juunil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles Viru Vangla
15. mai
16. a käskkirja tühistamist.
17. Tartu Halduskohtu
18. augusti
19. a määrusega lõpetati menetlus käskkirja tühistamise nõudes käskkirja kehtivuse lõppemise ja kaebaja õigustele mõju puudumise tõttu. Samas pidas kohus põhjendatuks võtta menetlusse juba kaebuses eraldiseisvalt märgitud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus märkis, et ei pea hilisemat kahju hüvitamise nõuet ilmselgelt perspektiivituks.
20. Tartu Halduskohtu
21. oktoobri
22. a määrusega (resolutsiooni p 1) jäeti läbi vaatamata M.M. kaebus Viru Vangla
23. mai
24. a käskkirja nr 1-4/599 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kohus põhjendas nõude läbi vaatamata jätmist sellega, et sarnaselt kartserisse paigutamisega õigusvastase käskkirja alusel, üldjuhul ei ole ka kinnipeetava lukustatud kambrisse paigutamisel VangS § 8 lg 2 alusel inimväärikuse alandamise kvaliteeti, mistõttu ei ole tuvastamiskaebus hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil lubatav vastavalt HKMS § 45 lg-le
25. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
26. M.M. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
27. oktoobri
28. a määruse resolutsiooni p
29. tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna vastustaja on rakendanud sarnast meedet, s.o terve eluosakonna sulgemist, alusetult ka hiljem, mistõttu võib selline tegevus korduda ka tulevikus. Kaebaja peab jätkuvalt perspektiivikakas ka hilisemat kahju hüvitamise nõuet, osutades lisaks erinevatel perioodidel osakonna sulgemise võimalikule kumulatiivsele mõjule.
30. Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
31. Tartu Halduskohtu
32. oktoobri
33. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
35. Halduskohus on jätnud kaebuses esitatud tuvastamisnõude läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav tulenevalt HKMS § 45 lg-st
37. Esmalt osutab ringkonnakohus, et olukorras, kus halduskohus asub seisukohale, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu, ei ole tegemist HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorraga ning kaebuse tagastamisel (läbi vaatamata jätmisel) on kohane viidata HKMS § 121 lg 2 p-le 1, s.o kaebeõiguse puudumisele.
38. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus tuvastamisnõude läbi vaatamata jätmist ka sisuliselt põhjendatuks. Kinnipeetava vabadusõiguse täiendav piiramine lukustatud kambrisse paigutamisega riivab tema põhiõigusi. Piirangu õigusvastasel kohandamisel ei saa välistada, et kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on rahalise hüvitise määramine. Vaidlustatud käskkirja alusel on kambrite lukustamist kohaldatud kokku kümnel päeval (
39. maist kuni
40. juunini 2017). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd lühikese perioodiga, et asjaolusid täiendavalt selgitamata saaks asuda seisukohale, et juhul, kui käskkiri osutub õigusvastaseks, puuduks kaebaja kahju hüvitamise nõudel Viru Vangla vastu igasugune edulootus.
41. Siinjuures juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et halduskohtu viidatud asjas (3-3-193-09) one Riigikohus sedastanud, et kinnipeetava kartserisse paigutamine õigusvastase käskkirja alusel toob üldjuhul kaasa sellega kinnipeetavale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise maksmise kohustuse (p 12). Asjaolu, et seejuures on Riigikohus pidanud põhjendatuks kvalifitseerida kaebaja nõue vabadusõiguse rikkumisena, mitte inimväärikuse alandamisena, ei muuda kahjunõuet perspektiivituks. Ka halduskohus ise on
42. augusti
43. a määruses leidnud, et hilisem kahju hüvitamise nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu, selgitamata kaevatavas määruses, miks ta oma seisukohta muutis.
44. Preventiivse huvi tuvastamisnõude esitamisel on M.M. esile toonud
45. juulil
46. a menetlusdokumendis. Halduskohus ei ole hinnanud preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõude lubatavust. Ringkonnakohus peab ka sel eesmärgil kaebust käesoleval juhul lubatavaks. Kaebaja ja vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et sama meetme kohaldamine 2 tulevikus võib korduda. Olukorras, kus lukustamise perioodi arvestades kaebajal ilmselt ei ole võimalik saavutada käskkirja kehtetuks tunnistamise vaide lahendamist lukustamise ajal, kohtule kaebuse esitamisest rääkimata, puudub tal muu efektiivne õiguskaitsevahend vastustaja tegevuse vaidlustamiseks.
47. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada
48. oktoobri
49. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 3 ning Tartu Halduskohtu Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/