) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 4.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud Maakohtu menetluskulud
Kohus leiab, et esindaja kulud ei ole nii mitme tunni ulatuses, mis puudutab hagi esitamist 4 h nn kliendi nõustamise ja hagiavalduse koostamise eest, põhjendatud. Hagiavaldusest nähtuvalt hõlmab see terve lehekülje (lk 3 ja 4. lk algus) õigusnormide tsiteerimist, samuti ei ole eluliselt usutav, et kindlustusandjat oli vaja nõustada nii mitu tundi. Nimelt sisaldab hagiavaldus oluliselt lisa 14 (nõudeavaldus kostjale) sisu, mistõttu leiab kohus, et klient ehk hageja on teadlik piisavalt 2 oma õigustest ja nende kasutamisest. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagi koostamiseks ja kliendi nn nõustamiseks piisas 1 h. Arvestades asjaolu, et kostjad tunnistasid osaliselt hagi 08.11.2016, piisas kohtu hinnangul kostjate vastuse IV osa (milles vaidlustati põhimõtteliselt käsitluskulude ja viivise tasumine) analüüsiks ja sellele 14.11.2016 oma arvamuse koostamiseks 1 h. Eeltoodu alusel on hageja esindaja põhjendatud tööaeg ja kulu
8. Hagist osalise loobumise korral on hagejal õigus tagasi saada ½ menetluses tasutud lõivust. Osa (1407,11 €), mida kostjad tunnistasid, moodustas hagihinnast (1602,85 €) vastavalt 87,6%. Seega on selle nõude osale vastav lõiv 197,10 €, millest pool on 98,55 €. Vastavat riigilõivu on hagejal õigus tagasi nõuda
Eeltoodu alusel on kostjate poolt hüvitamisele kuuluv lõiv 126,45 € (225-98,55).
lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas eurot 23,20 eurot (87,70 eurot – 64,50 eurot). 21.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (23,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.