KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 18. oktoober 2017. a Põlva Võru tn 12 tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 09.10.

1. a ja 22.04.
2. a sõlmitud töövõtulepingud. Hagi rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1 ja 635 lg
3. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja nõuab lisanduva viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas, tuleb lisanduv viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni välja mõista kindlas summas. Hageja nõuab kohtuotsuse tegemiseni lisanduvat viivist lepinguga kokku lepitud määras 0,02 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt. Hageja esitas hagi kohtule 08.08.

1. a ja kohus teeb otsuse 18.10.
2. a. Seega on ajavahemik hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni 71 päeva ja lisanduv viivis hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on 455,75 eurot (32 095 x 0,02% x 71). Kostjalt tuleb hageja kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks välja mõista 3491,06 eurot (3035,31 +455,75). Töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse katteks tuleb kosjalt hageja kasuks välja mõista seega 35 586,06 eurot (32 095 + 3491,06). Alates 07.10.
3. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb

§ 367lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (praegu 0,022% päevas). 3

§ 173

lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 1 teise lause järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hagiavaldusest ja kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot, mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud maksekorraldus (tl 32). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hagiavalduse on koostanud ja esitanud kohtule hageja lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulu seoses õigusabiteenuse osutamisega 3 tunni ulatuses on menetluskulude nimekirja kohaselt 390 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on olnud käesolevas menetluses vajalik ja põhjendatud . Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1390 eurot.

§ 177

lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu –1390 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

§ 455

lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4