Obsah (8)

§ 3401§ 372§ 168§ 375§ 663§ 338§ 139§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12935

§ 3401lõike 2 ja § 371 lõike 1 punkti 10 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Kohus viitas ka

§ 372lõikele 4.

Menetluskulud jättis kohus

§ 168lõike 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. 13.01.2018 määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja võtta asi menetlusse. Kohus eraldas asja 30.08.2017 määrusega iseseisvasse menetlusse asja kiiremaks ja lihtsamaks läbivaatamiseks. Eraldamise pärast ei ole kohtuasja eesmärk muutunud – kohtutäituri tegevuse ja otsuste kontrollimine.

§ 375

lõige 1 ei kehtesta täiendavaid kohustusi avaldajale ning hagi koostamise ja riigilõivu tasumise nõuded on ebaseaduslikud. 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.12.2017 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohtu poolt omal algatusel eraldatud nõue tuleb saata tagasi samale kohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole avalduse maakohtu menetlusse võtmine. Samuti puudub seadusest tulenev alus rahuldada kaebaja taotlus saata tsiviilasi tagasi menetlemiseks teises kohtukoosseisus.
2. Esmalt juhib kolleegium maakohtu tähelepanu vaidlustatud määruse vormistamises esinevale ebakorrektsusele. Nimelt on menetluse, milles määrus tehti, eseme nimetuses nii sissejuhatavas osas kui resolutsiooni punktis 1 oluliselt eiratud eesti keele õigekirjareegleid. Seejuures ei oma tähtsust, et avaldaja ise kasutas sellist sõnastust 04.08.2017 määruskaebuses. Nii käesolevas asjas kui asjas nr 2-16-9110 avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et avaldaja emakeeleks ei ole eesti keel. Maakohtu ülesandeks on teha eelmenetluses (vajadusel enne asja menetlusse võtmise otsustamist) selgeks avaldaja tahe ja selgitada nõude sõnastuse muutmise vajadust. Käesolevas asjas on läbi tsiviilasja nr 2-16-9110 materjalide aru saadav, et avaldaja tahe on seotud kohtutäituri U.Tärno poolt tehtud sunniraha otsuste vaidlustamisega ja nende otsuste sundtäitmisega kohtutäituri K.Velleti poolt.
3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et iseseisvasse menetlusse eraldatud avaldaja taotlus ei vasta

-s kehtestatud avalduse sisu nõuetele ning selle iseseisva asjana menetlusse võtmise otsustamisele peab eelnema avaldajale võimaluse andmine puuduste kõrvaldamiseks. Samas selleks, et puuduste kõrvaldamata jätmise alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest, peavad osundatud puudused olema asjakohased. Käesolevas asjas on kohus keeldumisel lähtunud arusaamast, et avaldaja saab 3 kohtutäituri U.Tärno sunniraha otsuste sundtäitmisest vabaneda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluse kaudu (selgelt väljendas maakohus sellist arusaama 30.08.2017 määruse põhjenduste punktis 4). Kolleegium sellega ei nõustu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Avalduses viidatud sunnirahade määramine toimus algatatud täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poolt eesmärgiga sundida võlgnikku täitmisel olnud kohtulahendit täitma (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 261 ). Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-4-13 (punktis 57) leidis üldkogu, et avaldus, milles vaidlustatakse kohtutäituri sunniraha määramise otsust, on põhjendatud vaadata läbi kaebusena kohtutäituri otsuse peale täitedokumendi täitmisel (TMS § 218). Ka määruskaebuses tõi avaldaja esile, et tema eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse ja otsuste kontrollimine ning viitas TMS §-le 218. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul eraldatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida selle vastavust hagita menetluses läbivaadatavale avaldusele, selgitada avalduses esinevaid puudusi ja anda nende kõrvaldamiseks tähtaeg. Kui avaldaja puudusi ei kõrvalda, saab maakohus sõltuvalt asjaoludest keelduda avalduse menetlusse võtmisest. 9. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium lisaks, et

§ 375

lõikest 1 tõepoolest ei tulene avaldajale täiendavaid kohustusi, kuid kõik kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad vastama seadusest tulenevatele nõuetele (sh

§ 338

) ning tasuda tuleb riigilõiv, kui see on seaduses ette nähtud (

§ 139lõige 2).

Tsiviilasjas nr 2-16-9110 04.08.2017 esitatud määruskaebuses, milles kaebaja esitas taotlusena käesoleva asja esemeks oleva kaebuse kohtutäituri otsuste peale, puudusid selle nõude osas mistahes asjaolud, väited ja põhjendused. Seega on maakohus peale nõude eraldamist õigustatud nõudma avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamist. 10. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lõige 3 teine lause).

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/