KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2017.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1953 Tsiviilasi XxxxOÜ avaldus X

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Saata määruse ärakiri Xxxx, XXXXOÜ-le (end. XXXX OÜ; OÜ Xxxx), XxxxOÜ-le ja pankrotihaldurile.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
3. Jätta pankrotimenetluse kulud XXXXOÜ (end. XXXX OÜ; OÜ Xxxx) kanda.
4. Määrata kindlaks XxxxOÜ menetluskulude rahaline suurus summas 300 eurot (ilma käibemaksuta).
5. Jätta välja mõistmata XXXXOÜ-lt (end. XXXX OÜ; OÜ Xxxx) XxxxOÜ menetluskulud.
6. Määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulude suuruseks 1425 eurot (sh käibemaks).
7. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 1425 eurot (sh käibemaks) XXXXOÜ-lt (end. XXXX OÜ; OÜ Xxxx) ja kanda see OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo

§ 33lg 1).

kohta väljaandes Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tsiviilasjas nr 2-15-1953 esitas XXXXOÜ (endine ärinimi XXXX OÜ; OÜ Xxxx) 05.02.2015 saneerimisavalduse ning Harju Maakohus jättis 12.02.2015 määrusega saneerimismenetluse algatamata. XXXXOÜ (endine ärinimi XXXX OÜ; OÜ Xxxx) esitas 27.02.2015 määruskaebuse, mille maakohus jättis 04.03.2015 rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas 26.03.2015 määrusega maakohtu 12.02.2015 määruse ning saatis tsiviilasja tagasi Harju Maakohtule saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks. XxxxOÜ esitas tsiviilasjas nr 2-15-4726 25.03.2015 avalduse XXXXOÜ (endine ärinimi XXXX OÜ; OÜ Xxxx) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 08.04.2015 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-15-1953 ja 2-15-4726 ühte menetlusse ning menetlus jätkus tsiviilasja nr 2-15-1953 all. Harju Maakohtu 22.04.2015.a. määrusega algatas kohus XXXXOÜ (endine ärinimi XXXX OÜ; OÜ Xxxx) saneerimismenetluse. Harju Maakohtu 09.09.2015.a. määrusega kinnitas kohus 19.06.2015.a. kohtule esitatud XXXX OÜ; OÜ Xxxx saneerimiskava. Ringkonnakohus maakohtu lahendit ei muutnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 05.10.2016.a. määruse (3-2-185-16), millega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2016. a määruse tsiviilasjas nr 2-151953 ja Harju Maakohtu 09.09.2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-15-1953 ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 02.12.2016 määrusega XXXX OÜ; OÜ XXXX avalduse võlausaldajate poolt vastu võtmata jäetud saneerimiskava kinnitamiseks 2 menetlusse võtmata ja saneerimiskava kinnitamata. Nimetatud määrus jõustus 29.05.2017. 14.06.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja esitas taotluse läbirääkimiste pidamiseks tähtaja andmiseks. Võlausaldaja nõustus läbirääkimistega. Võlgnik teatas oma 03.10.2017 seisukohas, et läbirääkimised ebaõnnestusid ja ainukeseks võimaluseks on pankrotimenetlus. Võlgnik on kohtule oma vastuses pankrotiavaldusele 03.10.2017 nõustunud pankrotiavaldusega ja leiab, et pankroti väljakuulutamine on vältimatu. Võlausaldaja XxxxOÜ 05.10.2017 teatel läbirääkimiste käigus pooled kompromissi ei saavutanud, mistõttu palub võlausaldaja jätkata pankrotimenetlusega. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 59 634 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 06.10.2017 nimetas kohus XXXXOÜ (endine ärinimi XXXX OÜ; OÜ Xxxx) ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 26.10.2017 ajutise halduri aruande. Aruandes märkis ajutine haldur võlgniku varade kohta järgmist: 1) Võlgnikule kuulub 14,8% osalus äriühingus Osaühing Xxxx, registrikood xxxx. Ajutine haldur hindab osaluse väärtuseks 2016.a. majandusaasta aruande alusel osa nominaalväärtuse 443 eurot; 2) Võlgnikule kuulub 100% osalus äriühingus Xxxx, registrikood xxxx. Ajutine haldur hindab osaluse väärtuseks samuti osa nominaalväärtuse, mis on 12 783 eurot. Nimetatud äriühingus ei ole juhtkonna aruande kohaselt olnud 2016.a tegevust, samas on äriühingul varad. Seega, juhul kui kohus kuulutab pankroti välja, tuleb osa väärtuse täpsustamiseks läbi viia erikontroll. 3) Võlgnikule kuulub 14,8% osalus äriühingus XxxxOÜ (registrikood xxxx), kes on ühtlasi ka pankrotiavalduse esitaja. Kuna nimetatud äriühingul on viimane majandusaasta aruanne esitatud 2014.a, hindab ajutine haldur osaluse väärtuseks nominaalväärtuse 443 eurot. Võlgnik on viimastel aastatel võõrandanud osalused järgmistes äriühingutes: 1) 15.12.2015.a. võõrandanud 100%-lise osaluse äriühingus Xxxx OÜ (registrikood xxxx); 2) 18.09.2013.a võõrandanud 100%-lise osaluse äriühingus XxxxOÜ (registrikood xxxx); 3) 24.10.2013.a. võõrandanud 82,4% -lise osaluse äriühingus XxxxOÜ (registrikood xxxx). Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule kuulub isiklik kasutusõigus transpordimaale (2397 m2) asukohaga Xxxx, registriosa number xxxx. Võlgnik on pärast saneerimismenetluse lõppemist võõrandanud alljärgnevad kinnistud: 1) OÜ-le Xxxx (registrikood xxxx) müüdi 29.03.2017.a. hinnaga kokku 840 eurot kinnistud:

1. a)Elamumaa 1312 m2, Xxxx, registriosa nr xxxx;
2. b)Maatulundusmaa 3,42 ha ja 2,17 ha, xxxx; registriosa nr xxxx;
3. c)Transpordimaa 1196 m2, xxxx, registriosa nr xxxx;
4. d)Transpordimaa 132 m2, xxxx, registriosa nr xxxx;
5. e)Transpordimaa 564m2, xxxx, registriosa nr xxxx. 2) OÜ-le xxxx (registrikood xxxx) müüdi 13.02.2017.a. hinnaga 120 eurot kinnistu: xxxx, registriosa nr xxxx. Järgnevalt müüdi samad kinnistud kohtutäituri poolt täitemenetlustes 16.08.2017 ja 30.09.2017.a. Kinnistud omandas XxxxOÜ, kelle kasuks oli kinnistutele seatud hüpoteek. Ajutine haldur märgib eelviidatud tehingute hindade kohta, et elamumaad xxxx on müügis 3 hindadega 80 000 ja 87 000 eurot, xxxx hinnaga 23 000 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt on võlgniku nimele hetkel liiklusregistris registreeritud järgmised liiklusvahendid: xxxx Citroen Berlingo 2005 xxxx Ford Transit 260S VAN 2003 xxxx Ford Transit 350L VAN 2004 xxxx Ford Transit 350L VAN 2008 xxxx ISUZU D-MAX 2008 xxxx Mercedes-Benz sprinter (mudel 208 CDI) 2003 xxxx Toyota Hiace 2001 xxxx Toyota Hilux 2003 xxxx Toyota Hilux 2008 xxxx FARMI-PRO 355T 2011 xxxx TIKI TREILER C-275-L 2008 xxxx LT-A700XK7 2008 Halduri esialgsel hinnangul on sõidukite väärtus kokku ca 35 000 eurot. Kuna autode seiskord ei ole ajutisele haldurile teada, siis võib hinnang muutuda. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile bilansi 30.09.2017.a. seisuga, kus on varade all kajastatud: • Varud summas 741 305 eurot. Võlgnik selgitas, et varude all on jäänud raamatupidamises kajastatuks arvestuslikud saadaolevad liitumistasud arendustegevuse tagajärjel; • Finantsinvesteeringud summas 4 337 043 eurot. Võlgnik selgitas, et tegu on olnud tütar- ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega, kuid investeeringute sisu ja reaalne väärtust jäi avamata. Ajutise halduri hinnangul on mõlemad positsioonid tõenäoliselt raamatupidamislikult jäänud vähemalt osaliselt korrigeerimata. Juhul, kui kohus pankroti välja kuulutab, tuleb kõnealuste investeeringute asjaolud täpsemalt välja selgitada. Praeguse aruande seisuga ja seoses ajutise pankrotihalduri ajaliselt piiratud võimega asju selgitada, ei ole võimalik hinnata viidatud investeeringuid varana väärtuslikuks, kuna täpsemad andmed nende kohta puuduvad. Võlgnikule on kuulunud kaks kaubamärki: • Kaubamärk Xxxx EE (pildiline osa), registreeringu number xxxx, taotluse esitaja XXXX OÜ; OÜ Xxxx, praegune kaubamärgi omanik xxxx OÜ; • Kaubamärk Xxxx, registreeringu number 53061, taotluse esitaja XXXX OÜ; OÜ Xxxx, praegune kaubamärgi omanik xxxx OÜ. Eeltoodud põhjusel hindab haldur võlgniku vara väärtuseks vastavalt olemasolevatele esialgsetele registri- ja võlgniku esitatud andmetele ümardatult 45 000 eurot. Hinnangus on reaalseks varaks loetud tütarühingute osasid ja liiklusvahendeid. Vastavalt võlgniku esitatud võlgade nimekirjale on äriühingul 16 võlausaldajat, kelle nõuded kokku moodustavad 9 211 649,62 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Kuna võlgniku juhatuse liige on tunnistanud maksejõuetust ja peab pankrotimenetlust vältimatuks, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Haldur selgitab, et isegi kui aruandes kirjeldatud finantsinvesteeringute kohta selgub, et neil on väärtus, jääb äriühingu varade väärtus sellegi poolest kordades väiksemaks kui on võlgade 4 suurus. Äriühingu tegevuse positiivset tulevikustsenaariumit ei ole võimalik reaalselt ette näha, äriühingu tegevus on lõppenud. Maksejõuetuse põhjusteks loeb ajutine pankrotihaldur saneerimise ebaõnnestumist, kokkuleppe mittesaavutamist võlausaldaja xxxx AS-iga, leppimatus XXXX AS kasuks tehtud kohtuotsusega, samuti suured sissenõutavaks muutunud kohustused üldises mõttes, mille täitmiseks mõistliku aja jooksul võlgnikul vahendid puuduvad. Võlgniku maksjõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2016. aasta lõpuks, mil oli selge, et saneerimiskava järgseid kohustusi täies ulatuses täita ei ole võimalik ning kokkuleppeid ei saavutata. Kuna võlgniku probleemid algasid enne saneerimismenetlust, siis võib maksejõuetuse kaugemad põhjused olla seoses valede äriliste otsustega ja nende järelmõjudega. Tulenevalt pankrotiseadusest on loetletud põhjused liigitatavad kui „muud põhjused“. Ajutine pankrotihaldur leiab, et ennatlik oleks jaatada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtumisviga. Samas hetkel ei saa ka välistada võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Võlausaldaja Xxxx AS on osundanud, et tema suhtes on toimunud teiste võlausaldajate eelistamine. Võlgniku tegevusele hinnangu andmine saab toimuda peale pankroti väljakuulutamist asjaolude igakülgse väljaselgitamise tulemusena. Ajutine haldur leiab, et kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungile jäi võlausaldaja esindaja ilmumata, kuid teavitas kohut nõusolekust vaadata asi läbi ilma tema osavõtuta. Pankrotihaldur ega võlgnik sellele taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil osales võlgniku seaduslik esindaja, kes ei nõustunud ajutise halduri aruandes märgitud püsiva maksejõuetuse tekkimise aja määratlusega. Võlgnik leidis, et püsiv maksejõuetus tekkis september-oktoober 2017. a, mitte 2016. a lõpus. Võlgnik ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastuväited püsiva maksejõuetuse tekkimise aja kohta ei ole aluseks kohtul jätta pankrot välja kuulutamata, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku vara ning võlgnik on ise nõustunud vastava varalise seisundiga ja püsiva maksejõuetuse esinemisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud asuda seisukohale, et püsiv maksejõuetus on tekkinud 2016. a detsembrikuus, mil oli selge, et saneerimiskava järgseid kohustusi täies ulatuses täita ei ole võimalik ning vajalikke kokkuleppeid kohustuste täitmise muutmiseks ei saavutata. Võlgniku väited püsiva maksejõuetuse tekkimise kohta alles septembris-oktoobris 2017.a ei ole tõendatud ning on paljasõnalised. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (

) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 9 211 649,62 euro ulatuses ning vara ca 45 000 eurot. Isegi kui ajutise halduri aruandes märgitud finantsinvesteeringute kohta selgub, et neil on väärtus, jääb äriühingu varade väärtus sellegi poolest kordades väiksemaks, kui on võlgade suurus. Äriühingu tegevuse positiivset tulevikustsenaariumit ei ole võimalik reaalselt ette näha, äriühingu tegevus on lõppenud. Seega puudub võlgnikul piisav vara tekkinud kohustuste täitmiseks. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja 5 kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas

§ 86

lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx). Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikuid trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 27.10.2017 esitatud tasu ja kulude aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 12,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1187,50 eurot, millele lisandub käibemaks 237,50 eurot, kokku 1425 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista pankrotivarast. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 1425 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-21-23-13. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 6 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Toimikust nähtuvalt on võlausaldaja menetluskuludeks pankrotiavalduse esitamisel 24.03.2015 tasutud riigilõiv 300 eurot. Võlgnik pole võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele 300 eurot. Seega on põhjendatud arvata võlausaldaja menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XxxxOÜ menetluskulude suuruseks 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab välja mõistmata XxxxOÜ menetluskulud võlgnikult. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna.

§ 146

lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 7