Obsah (6)

§ 637§ 435§ 414§ 409§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-17789 Kohtuasi PK (K) hag

) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme ning jättis tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad asjaolud. Kohus rikkus menetlusõigust, kui jättis hageja ärakuulamata. Kohus oleks pidanud otsima alternatiivseid lahendusi hageja kaasamiseks istungile, nt oleks võinud korraldada videokonverentsi. Kohus jättis piisaval määral arvestamata järgmiste asjaoludega: hageja on 6 korrektselt tasunud esitatud arveid, hagejal on sügav puue, kostja jagas korraldusi juurdepääsu võimaldamiseks vaid neile sobivatel aegadel, võrguühenduse katkestamine toimus hagejale kõige ebasobivamal ajal, hageja elamu oli elektriküttel, kostjal oli olemas alternatiivne võimalus kaugloetava arvesti paigalduseks ning hageja suhtlus kostjaga toimus e-kirja ja telefoni teel, ühtegi tähitud kirja hageja kätte ei saanud. Kohtuotsusest ei nähtunud, miks tuli hagejal tasuda arvesti vahetuse eest. Lisaks selgitas hageja, et tema puudeaste sisaldab muuhulgas elektroülitundlikkust, mistõttu oli hageja jaoks oluline kaugloetavast arvestist üldse loobuda või paigaldada vastavad filtrid arvesti ja tarbimiskoha vahele. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja esitas kaebuses maakohtu poolt menetlusõigusnormide rakendamisele esimese astme menetluses kahte tüüpi vastuväiteid. Ühelt poolt kiirustas hageja väitel maakohus liigselt otsuse tegemisel ja ei kaasanud hagejat istungile. Teisalt eksis maakohus asjaolude ja tõendite hindamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole praegusel juhul õigusnorme rikkunud viisil, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Vastavalt

§ 435

lg-le 1 teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus eelnevat reeglit. Hagiavaldus esitati maakohtusse 28.12.2015 ning maakohus tegi lahendi 21.03.

1. Kirjeldatud perioodil toimus menetluspoolte vahel tihe menetlusdokumentide vahetus, mille käigus selgusid ammendavalt kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud, seisukohad, tõendid ja vastuväited vastaspoole esitletud asjaoludele ning seisukohtadele. Tulenevalt hageja soovist asi läbi vaadata kohtuistungil, toimus menetluse kestel ka üks istung 21.02.
2. Kuigi istungil ei osalenud hageja, ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui otsustas istungil asja sisuliselt lahendada poole osavõtuta. Vastavalt

§ 414

lg-le 3 võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Seega oli poole osavõtuta asja sisuline lahendamine mh võimalik, kui üheaegselt esinesid kaks tingimust: asja arutamine oli poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ja pool oli saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Praegusel juhul esinesid eelnevalt kirjeldatud kaks eeldust. Toimiku materjalidest nähtuvalt lükati istung ühel korral hageja taotlusel hageja haigestumise tõttu edasi (II kd lk 194). Kohus, pidanud pooltega nõu, korraldas järgmise istungi 21.02.2017. 17.02.2017 esitas hageja taas taotluse istungi edasi lükkamiseks, tuues põhjuseks asjaolu, et ta loobus oma esindajast ja otsib uut (II kd lk 209). Kohus lahendas hageja taotluse 20.02.2017, kui teatas, et ei rahulda seda, hinnates hageja tegevust menetluse venitamisena, mida kohus ei saanud lubada. Ühtlasi selgitas kohus, et kui hageja ei ilmu istungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel muuhulgas jätta hageja hagi läbivaatamata või lahendada asja sisuliselt ilma hageja osavõtuta (

§ 409). 21.02.2017 esitas hageja taas taotluse istungi edasilükkamiseks.

Istungil palus kostja jätta hageja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks 7 rahuldamata ja lahendada asi sisuliselt, sest kohus lükkas juba ühel korral hageja tervislikul põhjusel istungi edasi. Seega ei eksinud maakohus menetlusõigusnormide vastu, kui otsustas hageja osavõtuta asi sisuliselt lahendada, tuginedes

§ 414lg-le 3.

Teiste hageja etteheidete osas, mille kohaselt jättis kohus piisaval määral arvestamata asjaoludega, et hageja on korrektselt tasunud esitatud arveid, hagejal on sügav puue, kostja jagas korraldusi juurdepääsu võimaldamiseks vaid neile sobivatel aegadel, võrguühenduse katkestamine toimus hagejale kõige ebasobivamal ajal, hageja elamu oli elektriküttel jne, leiab kohus järgmist. Hageja nõude rahuldamiseks tuli kohtul tuvastada, et kostja rikkus poolte vahelist lepingut, tekitades sellega hagejale kahju. Kohus rikkumist ei tuvastanud, vaid leidis, et kostjal oli vastavalt erinevatele õigusaktidele ja poolte suhet reguleerivatele tüüptingimustele õigus nõuda hagejalt juurdepääsu oma arvestile, et see välja vahetada, ta teavitas hagejat piisavalt varakult vahetamise vajadusest ja arvestas seejuures hageja tervisliku seisundiga. Kuivõrd hageja enda kohustusi pikaajaliselt ei täitnud, oli kostjal õigus võrguühendus katkestada. Ringkonnakohus nõustub eelnevas osas maakohtuga ja märgib täiendavalt, et asja lahendamise seisukohalt olulised tüüptingimused, millele maakohus lahendi tegemisel tugines, ei olnud tarbijat ebamõistlikult kahjustavad (VÕS § 42). Samuti ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud õigusnorme, kui rahuldas kostja vastuhagi. Menetluse kestel leidis tõendamist asjaolu, et hageja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, s.t ei esitanud aastaid arvestinäitusid ja ei võimaldanud juurdepääsu arvestile selle vahetamiseks. Lepingus ja õigusaktides sätestatud kostja kohustuste täitmiseks tuli olukorras, kus hageja rikkus enda kohustusi, võimaldada VÕS § 108 lg 2 alusel kostjale juurdepääs hageja tarbimiskoha arvestile ja paigaldada kostjal esmalt enda kuludega alajaama seinale kaugloetav arvesti. Kusjuures kostja ei oleks seda kulu pidanud kandma, kui hageja ei oleks enda kohustusi rikkunud. Lisaks VÕS §-dele 127, 128 ja 115 tulenes kostja õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist tüüptingimuste p-st 11.10 (I kd lk 173), mille kohaselt oli kostjal õigus võrguteenuse ja elektrienergia ebaseadusliku kasutamise korral või arvestile juurdepääsu mittevõimaldamisel mõõtesüsteemi asukohta muuta ja nõuda hagejalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8