KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Kohtujurist Riina Maivel Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14597 Tsiviilasi

§ 606lg 1), s.o alates 23.10.2017. Edasikaebamise kord 1

§ 606lg 2).

Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2). Asjaolude kirjeldus Xxxx(avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse ja taotles Xxxx

OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimist. Tartu Maakohtu registriosakond edastas Harju Maakohtule Xxxx taotluse juhindudes ÄS § 60 lg 5 ning

§ 595lg 2 p 5 Xxxx OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

Kohus vaatab tsiviilasja läbi Xxxx taotluse alusel. Xxxx esitas 19.10.2017 täpsustatud avalduse. Avalduses palub avaldaja otsustada XxxxOÜ (kustutatud) likvideerimine ja määrata likvideerijaks Xxxx. XxxxOÜ (kustutatud) kustutati äriregistrist seisuga 07.12.2016 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ettevõtte nimele jäid sõidukid ja osakud. Xxxx on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks selleks ettemaksu nõudmata. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 475lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine.

Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab

-s sätestatud nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

1. Äriregistri andmetel kustutati XxxxOÜ (kustutatud) äriregistrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel 07.12.
2. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole XxxxOÜ (kustutatud) likvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt jäid ettevõtte nimele sõidukid. Liiklusregistri andmetest nähtub, et XxxxOÜ (kustutatud) nimel on kaks sõidukit. Äriühingu nimel on ka osakud. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara. Äriregistri andmetel oli XxxxOÜ (kustutatud) kustutamise hetkel osaühingu juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks Xxxx. Äriseadustiku (ÄS) § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Avaldaja on seega huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Xxxx(kustutatud) likvideerimise läbiviimine põhjendatud.
3. ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

§ 602alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse 2

§ 603

lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Avaldaja taotleb Xxxxlikvideerijaks määramist. Xxxxon andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Xxxxsuhtes ei ole kohaldatud äri- ega ettevõtluskeeldu. Xxxxvastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks. 4.

§ 4772

lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 23. aprillil 2018, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. 5.

§ 172

lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 6. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas

§ 606lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3