). Hageja on teinud kostjale ülesütlemisavalduse, mille kostja on kätte saanud (
Kohtu hinnangul on helisalvestiste ja hageja seadusliku esindaja Ingrid Koppeli seletusega (tl 119) tõendatud, et kõrvalasuvatest ruumidest kostuvad helid takistasid hagejal sihtotstarbeliselt ruumide kasutamise. Kostja oli müraprobleemist teadlik, sest
lg-le 1 ja § 282 lg 1 p-s 1 sätestatud üürniku kohustusele üürileandjat viivitamatult teavitada asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus märkis, 3 et lepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb lisaks arvestada
lg-s 3 sätestatuga, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teda sai. Lisaks on pooled täiendavalt lepinguga kokku leppinud lepingu ülesütlemise ja teatamise korras. Lepingu p 8.2.2 järgi üürnik võib lepingu üles öelda kui üürileandja ei kõrvalda või ei ole suuteline kõrvaldama lepingu sihipärase kasutuse võimatuks muutvaid asjaolusid kolme päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Pooled vaidlevad, kas nimetatud punktis hoiatuse saatmisel tuleb lähtuda lepingu p-st 10.2, mis sätestab teadete ja informatsiooni edastamise korra. Poolte ühista tahet lepingu p 8.2.2 koosmõjus p-ga 10.2 tõlgendamisel kohtul kindlaks teha ei õnnestunud, mistõttu tõlgendas kohus lepingu punke nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (
Kohtu hinnangul ei ole lepingu p-s 8.2.2 nimetatud tähtaja fikseerimisel silmas peetud, et see kohalduks koosmõjus lepingu p-dega 10.2 ja 10.3,. mis sätestavad, et teated tuleb poolele esitada tähitud kirja teel või allkirja vastu ja kui kirjalikult ei saa teadet üle anda, siis tuleb see saata tähitud kirjaga ning loetakse kätte antuks kui postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Kohus arvestas ka lepingupoolte varasemat praktikat, märkides, et
Apellatsioonkaebus 20.11.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 18.10.2017 otsuse, jätta hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldada koos vastavas proportsioonis hagejalt menetluskulude väljamõistmisega. Põhjusel, et kohus on hagi rahuldades jätnud käsitlemata vastuhagi nõuded, peab kostja õigeks maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks lahendamiseks esimese astme kohtule, mis võimaldaks vajadusel apellatsiooni korras vaidlustada ka vastuhagi sisulist menetlemist. Kostja ei nõustu maakohtu väitega, et on tõendatud, et kõrvalasuvatest ruumidest kostuvad helid takistasid hagejal sihtotstarbeliselt ruumide kasutamise. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tõendatud salvestuse tegemine ilusalongis väidetud tingimustes. Seega juba ainuüksi asjaolu, et ei ole teada, kas puudus või takistus välistas asja kasutamise või piiras seda olulisel määral, välistab hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise. Ebaõige on ka kohtu viide
lg-le 1, sest üürileandjale ei olnud puudus või takistus teada, eriti pärast abinõude tarvituselevõttu. Kohus on jätnud esile toomata, et teadasaamine peab olema teatud vormis kirjalikult ja hageja väide suulisest teavitamisest ei puutu asjasse ja tulnuks jätta tähelepanuta.
lg-le 3 tuginedes märgib kostja, et kohtuotsus on seadusevastane ka põhjusel, et 4 kohus jättis tähelepanuta, et hageja sai enda väitel probleemist teada juba aasta algul, aga ülesütlemisavalduse esitas alles sügisel. Kostja märgib, et üürnik ei esitanud üürileandjale üürilepingu tähenduses ühtegi pretensiooni ega hoiatust enne üürilepingu ülesütlemise avaldust. Üürnik esitas vaid ühe nõuetekohase pretensiooni, seda 05.09.2016 lepingu ülesütlemise avalduses, millele üürileandja viivitamatult ja kiiresti reageeris, kõrvaldades väidetud puuduse. Käsitletud asjaolud viitavad kostja seadusliku esindaja poolt esitatud võimalusele, et väidetud müraprobleem fabritseeriti tagasiulatuvalt, et vabaneda oma lepingulistest kohustustest. Teated ja avaldused tuli esitada lepingulises korras. Ühtlasi ei ole aasta alguse ukse isoleerimisel mingit seost sügisese lepingu ülesütlemisega. Mis puudutab müraprobleemi, siis ei saa õiguslikult olla probleemi, kui üürnik ei ole pretensiooni esitanud. Kohus eiras taas peamist õiguslikku asjaolu ja segas ära aasta alguse ukse isoleerimise ja sügisese lepingu ülesütlemise. Aasta alguse ukse isoleerimist ei saa kuidagi pidada teadlikkuseks müraprobleemist, eriti pärast seda kui kostja oli ukse isoleerinud. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et üürnik oleks pärast ukse isoleerimist üürileandjat müraprobleemist teavitanud. Asjaolu, et üürileandja kõrvaldas probleemi ülikiiresti pärast sellest teada saamist kinnitab, et ta seda varem ei teadnud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a. juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse hagi põhivõla 409,20 euro ja alates 10.09.2016 kuni otsuse tegemiseni seadusjärgse intressi väljamõistmiseks. Arvestades, et seadusjärgse intressi määr hageja nõutud perioodil oli 0%, on hagi hinnaks seega maakohtu poolt määratud 409,20 eurot. Kostja vastuhagi hinnaks on maakohtu poolt määratud 2500 eurot, millest põhinõue moodustab 1271,21 eurot ja viivisenõue 1228,79 eurot. Kuna nii hagi kui ka vastuhagi puhul on tegemist varalise nõudega hagiga ja hagihind ei hagilt ega vastuhagilt eraldi- ega ka koosvõetuna ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 järgi ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav ja vastuhagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna vastupidise väitmiseks alust. 5 Põhjendamatu on kaebuses väljendatud seisukoht, et hagi rahuldamine ja vastuhagi rahuldamata jätmine on käesolevas asjas välistatud muu hulgas põhjusel, et ei ole teada, kas puudus või takistus välistas asja kasutamise või piiras seda olulisel määral. Maakohus on kohtule esitatud helisalvestiste ja hageja seadusliku esindaja Ingrid Koppeli 13.09.2017 kohtistungil antud ütlustega lugenud tõendatuks, et hageja poolt üürilepingu alusel kasutatavate ruumidega külgnevatest ruumidest kostuvad helid takistasid hagejal sihtotstarbeliselt ruumide kasutamise. Kohtul puudub alus kahelda hageja seadusliku esindaja ütlustes ja hageja 13.04.2017 menetlusdokumendile lisatud helisalvestiste autentsuses. Kostja viidatud võimalust, et müraprobleem fabritseeriti tagasiulatuvalt lepingulistest kohustustest vabanemise eesmärgil, ei pea ringkonnakohus usutavaks. Arvestades, et hageja vaatamata müraprobleemide jätkumisele pärast kostjapoolset ruumide vahelisele uksele täiendava isolatsiooni paigaldamist 2016. aasta alguses ütles lepingu erakorraliselt üles alles 05.09.2016, andes seega kostjale täiendava võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, ei veena kohut hageja soovis lepingulistest kohustustest vabaneda. Seega on tuvastatud
lg-s 1 sätestatud üürnikupoolse ülesütlemisõiguse tekkimise eeldusena asjaolu, et puudus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ega asjas esitatud tõenditega kooskõlas kostja väited sellest, et kostjale ei olnud puudus või takistus teada ja et hageja ei ole kostjat pärast aasta alguses aset leidnud ukse isoleerimist müraprobleemist teavitanud. Kostja nimetatud väited on vastuolus hageja seadusliku esindaja 13.09.2017 kohtuistungil antud ütlustega, et ukse tihendamine müraprobleemi ei lahendanud ja et hageja esitas kostjale pretensioone suusõnaliselt kuni juunini
lg 1 mõttes olnud suuteline probleemi kõrvaldama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi. Kostja suutmatus mõistliku aja jooksul kõrvaldada kõrvalasuvatest ruumidest helide kostumine hageja poolt kasutatavatesse ruumidesse ja seega nende sihtotstarbelise (ilusalong) kasutamise välistamine või oluline piiramine oli antud juhul asjaoluks, mis tingis hagejapoolse 05.09.2016 ülesütlemisavalduse esitamise. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust omab ukse isoleerimine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.