Obsah (7)

§ 201§ 345§ 63§ 73§ 81§ 64§ 338

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-228 (13730000210) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola,

§ 201

lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi; Marge Aron-Vaino süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8.

juuni 2017 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Raul Vaino kaitsja, vandeadvokaat Jüri Leppik Marge Aron-Vaino kaitsja, vandeadvokaat Aadu Luberg Prokurör Ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova Süüdistatavad Eesti Vabariigi kodanik, Raul Vaino, isikukood 36203270216, elukoht XXX XXX, emakeel eesti keel, töökoht XXX; Marge Aron-Vaino, isikukood 46705290223, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht XXX. 1 Kaitsjad vandeadvokaat Jüri Leppik, vandeadvokaat Aadu Luberg RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu
2. juuni 2017 otsus Raul Vaino ja Marge Aron-Vaino süüdistusasjas muutmata.
3. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Välja mõista Raul Vainolt Eesti Vabariigi kasuks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, s.h käibemaks 60 eurot, määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu katteks. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
5. Marge Aron-Vainole apellatsioonimenetluses tekkinud kulu, s.o valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend) eurot, jätta KrMS § 185 lg 2 alusel Marge Aron-Vaino kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. juuni 2017 otsusega tunnistati Raul Vaino süüdi

§ 201

lg 2 p 2 ja

§ 345

lg 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistusest tuleb

§ 73

lg 1 ja 2 alusel koheselt ära kanda 8 kuud vangistust.

§ 73

lg 1-3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 3 aastat 10 kuud, kui R. Vaino ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 järgi mõisteti R.

Vaino õigeks U OÜ episoodis (U OÜ 09.03.2009 arve nr A09-02-00116 summas 2392,85 eurot) ning OÜ P episoodis (OÜ P 30.03.2011 arve nr 300311 summas 154 eurot). Menetluskuludena mõisteti R. Vainolt välja kaitsetasu 5136 eurot; tunnistaja AA sõidukulu 40,55 eurot ja tunnistaja JJ sõidukulu 20 eurot; asitõendi saatekulu 188,05 eurot ja sundraha 705 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja 2 Tolliametile. R. Vaino taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti läbi vaatamata. Marge Aron-Vaino tunnistati süüdi

§ 201lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 4 kuud.

Mõistetud karistusest tuleb

§ 73

lg 1 ja 2 alusel koheselt ära kanda 5 kuud vangistust.

§ 73

lg 1-3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 aasta 11 kuud, kui M. Aron-Vaino ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi mõisteti M.

Aron-Vaino õigeks OÜ P episoodis (OÜ P 30.03.2011 arve nr 300311 summas 154 eurot). Menetluskuludena mõisteti M. Aron-Vainolt välja asitõendi saatekulu 188,05 eurot ja sundraha 705 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliametile. M. Aron-Vaino taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Tsiviilhagidesse puutuvalt otsustas kohus järgmist: - OÜ V tsiviilhagi OÜ P episoodi nõude osas (OÜ P 30.03.2011 arve nr 300311) summas 154 eurot jätta läbi vaatamata; - OÜ V hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista R. Vainolt 374 465,72 eurot; M. Aron-Vainolt 6859,61 eurot ning R. Vainolt ja M. Aron-Vainolt solidaarselt 95 778,32 eurot OÜ V kasuks. OÜ-le V tagastati tasutud riigilõivust 300 eurot ja jäeti menetluskulu (riigilõiv) 19,69% ulatuses M. Aron-Vaino kanda ja 80,31% OÜ V kanda. M. Aron-Vainolt mõisteti OÜ V kasuks välja menetluskulu summas 354,42 eurot (riigilõiv). Harju Maakohtu 27.07.2015 määrusega tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara, s.o LCD televiisor KDL-40x3500, LCD-televiisor KDL-32V4500, LCD-televiisor KDL-32EX650, Playstation 3, DVD-mängija DVP-SR600H, kombineeritud püss Blaser-97 nr 4/81117, ühe relvakabaga Blaser-R-93 vintrauad nr 9/1711753 ja 9/177134, Yamaha ATV Grizzly 125 (VIN kood JY4AE02W050004867) ja suuskadel lumekelk, jätta aresti alla. Tühistati M. Aron-Vainole kuuluvale kinnistule registriosa XXXXXXX (XXX) OÜ V kasuks 86 358,85 euro ulatuses seatud kohtulik hüpoteek. Muudeti M. Aron-Vainole kuuluvale kinnistule registriosa XXXXXX (XXX) OÜ V kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summat 370 000 eurot ning kanti sisse uus summa 102 637,93 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 2. R. Vainole oli esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles ajavahemikul 31.03.2004 - 11.04.2013 OÜ V juhatuse ainuliige, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhib ja esindab osaühingut ning ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja kellel oli OÜ V vara käsutamise õigus, tegi ajavahemikul 14.01.2008 07.04.2013 OÜ V vara arvelt kulutusi, millised ei olnud OÜ-le V vajalikud, pöörates sel moel talle usaldatud OÜ V vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, s.o summas 561 925.57 eurot. Nimelt: - R. Vaino võttis OÜ V juhatuse liikmena OÜ-lt H ajavahemikul 14.01.2008 - 07.04.2013 vastu tegelikkusele mittevastavaid arveid kokku summas 267 540,57 eurot, millistel märgitud teenuseid OÜ H ei ole OÜ-le V osutanud ning milliste arvete vastuvõtmiseks OÜ-sse V puudus 3 R. Vainol alus. Nii aktsepteeris R. Vaino ajavahemikul 14.01.2008 kuni 07.04.2013 kokku 55 OÜ H esitatud arvet ning tasus arvetel märgitud summad OÜ V pangakontol olevate rahaliste vahendite arvelt teades, et OÜ H ei ole tegelikult arvetel märgitud teenuseid OÜ-le V osutanud. R. Vaino tasus OÜ V pangakontodel nr 221021835059 ja 10220036703015 olevate rahaliste vahendite arvelt OÜ H arved, tehes ülekandeid OÜ H pangakontole nr 221033670707 kokku summas 267 540,57 eurot, millega pööras ebaseaduslikult OÜ H kasuks OÜ V vara kokku 267 540,57 eurot, s.o suures ulatuses; - 10.05.2012 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 AS A 10.05.2012 esitatud arve nr A1278983/A17 summas 498,90 eurot, mille alusel osteti M. Aron-Vaino kaasabil AS-ist A fotoaparaat Nikon COOLPIXP510RED ja 16GB mälukaart SanDisk SDSDRH016G, milliste seadmete soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Nimetatud fotoaparaati Nikon ja mälukaardi SanDisk ei ole kunagi OÜ V kasutusse antud. R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt AS-st A eelpool nimetatud arve alusel OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa, pööras ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 498,90 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 07.09.2010 kuni 30.09.2011 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed XXX OÜ esitatud arved kokku summas 1582,87 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. Nimelt R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol valida XXX OÜ peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi brändi Hugo Boss riideid ning paluda XXX OÜ esindajatel väljastada valitud riideesemete eest arve OÜ-le V. Brändi Hugo Boss riiete ja jalanõude soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud riideid ja jalanõusid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades M. AronVaino kaasabil OÜ V arvelt XXX OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud riideesemeid ja jalanõusid, pööras ebaseaduslikult enda ja M. Aron-Vaino kasuks OÜ V vara kokku 1582,87 eurot; - 08.06.2012 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 AS P 08.06.2012 esitatud arve nr 61204013 summas 328,57 eurot, mille alusel osteti aken ja selle paigaldus aadressile XXX, Tallinn - korterisse, mis kuulub M. Aron-Vainole. Akna soetamine ja selle paigaldamine aadressile XXX, Tallinn ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Ülalkirjeldatuga pööras R. Vaino ebaseaduslikult OÜ V vara M. Aron-Vaino kasuks; - R. Vaino tasus 29.04.2010 ja 23.07.2012 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 B OÜ esitatud arved kokku summas 306,75 eurot, mille alusel osteti PVC aknaid ning katuse aluskattekile. Nimetatud kaupade soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning neid ei ole kunagi OÜle V üle antud. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt B OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud aknaid ja katuse aluskattekile, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 306,75 eurot; - R. Vaino tasus 07.11.2011 ja 06.12.2011 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 YYY AS-i esitatud arved kokku summas 3029,97 eurot, mille alusel osteti ehitusmaterjali. Nimetatud kaupade soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt AS-ist YYY OÜ V tegevusega mitteseotud ehitusmaterjali, pööras kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 3029,97 eurot; - R. Vaino tasus 17.08.2012 ja 03.09.2012 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 OÜ CCC 17.08.2012 ja 03.09.2012 esitatud arved kokku summas 4404,54 eurot, mille alusel osteti teraskatuse tooteid ning nende transport R. Vaino elukohta aadressile XXX küla, Jõelähtme vald, Harjumaa. Nimetatud kauba ja teenuse soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Nimetatud kaupa ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st CCC OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenust, pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ V vara kokku 4404,54 eurot; 4 - R. Vaino tasus ajavahemikul 16.09.2009 - 30.08.2012 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed D OÜ esitatud arved kokku summas 19 182,70 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. Nimelt R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol valida D OÜ-st reisiteenuseid ning paluda D OÜ esindajatel väljastada valitud reisiteenuste eest arve OÜ-le V. Nimetatud teenuste soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega, koolitus- ega transporditeenust ei ole OÜ-le V nende arvete alusel kunagi osutatud. Seega R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt D OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 19 182,70 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 02.09.2008 - 02.01.2013 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed E OÜ esitatud arved kokku summas 5031,49 eurot, mille alusel ostis nii R. Vaino kui ka tema abikaasa M. Aron-Vaino E OÜ-st kööginõusid ja seadmeid ning köögiseadme hooldustöid. Nimetatud kauba ja teenuste eest palusid nad E OÜ esindajatel väljastada valitud kauba ja teenuste eest arve OÜ-le V. Nimetatud kaupade ja teenuste soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Kööginõusid ja -seadmeid ei ole OÜ-le V kunagi üle antud ning köögiseadmete hooldustöid ei ole OÜ-le V kunagi osutatud. R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt E OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 5031,49 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 29.04.2009 - 27.07.2012 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed AS-i F esitatud arved, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. Nimelt R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol tellida AS-ist F toitude valmistamine ning paluda AS F esindajatel väljastada valitud toitude valmistamise eest arve OÜ-le V. Seega R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt AS-ist F OÜ V tegevusega mitteseotud toite, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 4694,91 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 10.11.2010 - 25.04.2012 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed FFF OÜ esitatud arved kokku summas 8805,43 eurot, mille alusel osteti soojaku detaile ning puitmaterjali ja laudade lõikamise teenust. Nimetatud ehitusmaterjali ja sellega seonduva teenuse ostmine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks. OÜ-l V ei ole puidust soojakut, samuti ei ole nende arvete alusel ostetud puitmaterjali OÜ-le V kunagi üle antud. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt FFF OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 8805,43 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 29.01.2008 - 21.12.2012 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed L OÜ esitatud arved kokku summas 7435,74 eurot, mille alusel ostis ATV ja mootorsaani hooldusteenuseid, kahel suusal järelveetava kelguraami, nende varuosasid ja muud kaupa. Kuigi OÜ V ostis 02.05.2006 L OÜ-lt ATV Yamaha Grizzly 125, ei ole see kunagi olnud OÜ V kasutada ja käsutada, vaid see oli R. Vaino isiklikus kasutuses. Samuti oli tema isiklikus kasutuses eelpool nimetatud kahel suusal järelveetav kelguraam ning OÜ NG poolt 28.02.2007 L OÜ-st ostetud ATV Yamaha Grizzly

1. OÜ-l V ei ole kunagi olnud mootorsaani ning äriühingu kasutuses ei olnud ATVd. Seega ei ole soetatud ATV varusoad, kahel suusal järelveetava kelguraami, samuti ATV ja mootorsaani hooldusteenused kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st L OÜ V tegevusega mitteseotud kaupu ja teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 7435,74 eurot; - 30.09.2011 ning 24.10.2011 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 OÜ FK 5 esitatud arved kokku summas 2101,08 eurot, mille alusel ostis ATV niiduki AT120 tehnilise hoolduse teenust ning Yamaha ATV-le rippsüsteemi komplekti ehitamise. Kuigi OÜ V ostis 02.05.2006 OÜ-lt L ATV Yamaha Grizzly 125, ei ole see kunagi olnud OÜ V kasutada ja käsutada, vaid see oli R. Vaino isiklikus kasutuses. Samuti oli tema kasutuses OÜ NG, mille juhatuse ainuliige on alates 15.07.1999 R. Vaino, poolt 28.02.2007 OÜ-st L ostetud ATV Yamaha Grizzly
2. NG OÜ ostis 05.09.2011 OÜ-st FK omakorda ATV niiduki AT
3. Soetatud ATV niiduki AT120 varusoad ja hooldusteenus ning ATV-le Yamaha soetatud rippsüsteemikomplekt ei ole kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Nimetatud kaupa ei ole OÜ-le V kunagi üle antud. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st FK OÜ V tegevusega mitteseotud kaupu ja teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 2101,08 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 21.07.2012 - 16.10.2012 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 H OÜ esitatud arved kokku summas 14 424 eurot, mille alusel R. Vaino ostis enda elukohaks oleva elumaja aadressil XXX küla, Jõelähtme vald, Harjumaa katuse vahetamise, siseviimistluse ning välifassaadi renoveerimisega seotud töid. Nimetatud tööde teostamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlustegevusega. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt H OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud ehitus- ja renoveerimistöid, pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ V vara kokku 14 424 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 03.08.2010 - 09.10.2012 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 J OÜ esitatud arved kokku summas 5865,95 eurot. Nimetatud arvete alusel ostis R. Vaino erinevaid roostevabast metallist ja metallist tooteid, survekompressori ja elektrikütteseadme. Nimetatud seadmete ostmine ei ole kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt J OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 5865,95 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 21.05.2010 - 17.05.2011 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 OÜ K esitatud arved kokku summas 8429,27 eurot. Nimetatud arvete alusel ostis R. Vaino kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid ning ostetud süsteemide paigaldust ja hooldust. Eelpool nimetatud kaupade ja teenuste ostmine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlustegevusega ning nimetatud seadmeid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. OÜ-l V puuduvad eelpool nimetatud seadmed, seega ei ole äriühingule osutatud teenust seonduvalt nende seadmete paigaldamise ja hooldusega. R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st K OÜ V tegevusega mitteseotud küte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid ning ostetud süsteemide paigaldus- ja hooldustöid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 8429,27 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 27.04.2008 - 14.04.2011 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed M OÜ esitatud arved kokku summas 1730,75 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. Nimelt R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol valida M OÜ peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi lasteriideid ning paluda M OÜ esindajatel väljastada valitud riideesemete eest arve OÜ-le V. Lasteriiete soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud riideid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. Seega R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt M OÜ-st eelpool nimetatud arvete alusel OÜ V tegevusega mitteseotud lasteriideid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku summas 1730,75 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 14.05.2008 - 03.01.2013 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed OÜ M esitatud arved kokku summas 10 627,44 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. Nimelt R. Vaino lubas oma abikaasal 6 M. Aron-Vainol valida OÜ M peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning paluda OÜ M esindajatel väljastada valitud toodete eest arve OÜ-le V. Nimetatud kauba soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud riideid, jalanõusid ja aksessuaare ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt OÜ-st M OÜ V tegevusega mitteseotud naisteriideid, -jalatseid ja -aksessuaare, pööras ebaseaduslikult M. Aron-Vaino ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 10 627,44 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 06.02.2008 - 06.07.2011 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed OÜ NG esitatud arved kokku summas 4592,39 eurot. Nimetatud arvete alusel osteti kolm naiste käekella ja sõrmus. Eelpool nimetatud aksessuaaride soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega ning nimetatud esemeid ei ole OÜ-le V kunagi üle antud. R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st NG OÜ V tegevusega mitteseotud aksessuaare, pööras ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 4592,39 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 20.02.2012 - 13.12.2012 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed OÜ R esitatud arved kokku summas 1385,50 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol valida OÜ R peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi naiste ja meeste riideid ning jalanõusid ning paluda OÜ R esindajatel väljastada valitud riideesemete eest arve OÜ-le V. Nimetatud riideesemete soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Allpool loetletud arvete alusel ostetud riideid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt OÜ-st R OÜ V tegevusega mitteseotud naiste ja meeste riideid ning jalanõusid, pööras Marge Aron-Vaino ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 1385,50 eurot; - 20.03.2013 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 PK OÜ 19.03.2013 esitatud arve nr 1003 summas 800 eurot, mille alusel osutati tema abikaasale M. Aron-Vainole tervishoiuteenus - XXX. M. Aron-Vaino tervishoiuteenuse saajana palus PK OÜ esindajatel väljastada arve OÜ-le V. Nimetatud tervishoiuteenuse osutamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Ülalkirjeldatuga pööras R. Vaino M. Aron-Vaino kaasabil ebaseaduslikult OÜ V vara M. Aron-Vaino kasuks; - R. Vaino tasus ajavahemikul 16.01.2008 - 15.01.2013 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed P OÜ esitatud arved kokku summas 14 638,97 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol valida P OÜ peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning paluda P OÜ esindajatel väljastada valitud esemete eest arve OÜ-le V. Naiste riiete, jalanõude ja aksessuaaride soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud kaupa ei ole kunagi OÜ-le V kunagi üle antud. OÜ V tasuti poolt P OÜ-le 14 639,47 eurot, s.o enammakstud summa on 0,5 eurot. R. Vaino, soetades M. AronVaino kaasabil OÜ V arvelt P OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud naisteriideid, -jalanõusid ja -aksessuaare, pööras ebaseaduslikult M. Aron-Vaino ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku summas 14 639,47 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 26.05.2010 - 15.12.2011 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 mitmed R AS-i esitatud arved kokku summas 3168,39 eurot. Nimetatud arvete alusel osteti kiudbetooni ja sellega kaasnevat transportteenust ning pumpamist aadressile Pudisoo, Kuusalu vald, Harjumaa, samuti Jõelähtmele Harjumaal. Nimetatud kauba ja teenuste soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud kaupa ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades OÜ V arvelt R AS-ist OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute 7 kasuks OÜ V vara kokku 3168,39 eurot; - 27.04.2012 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 SF OÜ 25.04.2012 esitatud ettemaksuarve nr 5814 summas 1848,10 eurot, millel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol tellida OÜ-st SF mööblit ning paluda OÜ SF esindajatel väljastada tellitud mööbli eest arve OÜ-le V. Nimetatud arve alusel osteti SF OÜ Järve keskuses peetavast salongist, aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn raamaturiiulite komplekt ning selle transporditeenus Jõelähtmele Harjumaal. Soetatud raamaturiiulite komplektist vahetas R. Vaino 18.06.2012 kaks klaasuksega riiulit kahe seinavalgusti vastu (arve-saateleht nr 1312247). Eelpool nimetatud raamaturiiulite komplekti ning seinavalgustite soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud sisustuskaupa ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades kokkuleppel M. AronVainoga ja viimase kaasabil OÜ V arvelt SF OÜ-st eelpool nimetatud arve alusel OÜ V tegevusega mitteseotud raamaturiiulite komplekti ja selle transpordi ning seinavalgustid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 1848,10 eurot; - 26.05.2009 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 OÜ-le SM 25.05.2009 esitatud arve-saatelehe nr 48 alusel 2748,20 eurot, mille alusel osteti OÜ SM peetavast mööblisalongist aadressil XXX, Tallinn kaks riiulitega kappi ning kaks nagidega seinariiulit. Eelpool nimetatud mööbliesemete soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. Ülalkirjeldatuga pööras R. Vaino ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks OÜ V vara 2748,20 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 09.03.2009 - 22.06.2011 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed U OÜ esitatud arved kokku summas 9167,52 eurot, mille alusel osteti U OÜ peetavatest mööblisalongidest XXX aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn söögilaud ja toolid, öökapp, tool, diivan ja tugitoolid. Nimetatud sisutuskauba soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlustegevusega ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades OÜ V arvelt U OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud mööbliesemeid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 9167,52 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 11.02.2009 - 22.11.2012 OÜ V pangakontolt nr 221021835059 mitmed OÜ IK esitatud arved kokku summas 1533,34 eurot, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega. Nimelt R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol tellida OÜ-st IK kardinate hooldusteenust, valida aknakatteid ja alumiiniumprofiile ning paluda OÜ IK esindajatel väljastada tellitud kauba ja teenuste eest arve OÜ-le V. Nimetatud arvete alusel ostetud aknakatteid ja alumiiniumprofiile ei ole kunagi OÜ-le V üle antud ning samuti ei ole kunagi osutatud kardinate hooldusteenust. R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt OÜ-st IK OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 1533,34 eurot; - 27.09.2012 ja 23.11.2012 tasus R. Vaino OÜ V pangakontolt nr 221021835059 OÜ AM esitatud arved, millistel puudub mistahes seos OÜ V ettevõtlusega, kokku summas 3286,20 eurot. R. Vaino lubas oma abikaasa M. Aron-Vainol tellida OÜ-st AM köögimööbli valmistamine ja köögitehnika ning nende transpordi ja paigalduse aadressile XXX, Tallinn – korterisse, mis kuulub M. Aron-Vainole ja paluda OÜ AM esindajatel väljastada valitud kauba ja teenuste eest arve OÜ-le V. Nimetatud kauba ja teenuse soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Nimetatud arvete alusel ostetud köögimööblit ja -seadmeid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud ning sellest tulenevalt puudus OÜ-l V ka vajadus nimetatud köögimööbli- ja -seadmete transpordiks ja paigaldamiseks. Seega R. Vaino, soetades M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt OÜ-st AM OÜ V tegevusega mitteseotud köögimööblit, -seadmeid ja nende 8 paigaldamist, pööras ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks OÜ V vara kokku 3286,20 eurot; - R. Vaino tasus ajavahemikul 21.02.2008 - 19.02.2013 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 OÜ M esitatud arved kokku summas 152 735,53 eurot, mille alusel ostis OÜ-st M Sony brändi tehnikaseadmeid, nende lisatarvikuid (televiisorid, ressiiverid, DVD-mängijad, fotoaparaadid, kõlarid, muusikakeskused, mängukonsoolid lisatarvikutega, andmekandjad, patareid, akud jms) ning installatsiooni- ja paigaldustöid, samuti sai tagasi sularaha. Nimetatud kaubad ja teenused ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlustegevusega. Nimetatud arvete alusel ostetud kaupa ega teenuseid, samuti saadud sularaha ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st M nimetatud arvete alusel OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid, samuti saades OÜ M juhatuse liikmelt JP-lt kauba ja teenuste asemel sularaha, pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 152 735,53 eurot. Kokku omastas R. Vaino OÜ V vara suures ulatuses, s.o 561 925,57 eurot. Vastavalt karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-le 2 (kehtis kuni 31.12.2014) oli kuriteoga tekitatud kahju suur, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. VV määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 2008.,
4. ja
5. a. 4350 krooni (278,02 eurot),
6. a. 278,02 eurot,
7. a. 290 eurot,
8. a. 320 eurot, 2014.a. 355 eurot, millest tulenevalt suur ulatus aastatel 2008-
9. a. oli 435 000 krooni (27 802 eurot),
10. a. 27 802 eurot,
11. a. 29 000 eurot,
12. a. 32 000 eurot ja
13. a. 35 500 eurot. Vastavalt 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku §-le 121 on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

§ 345lg 1 järgi oli R.

Vainole esitatud süüdistus selles, et tema, olles ajavahemikul 31.03.2004 - 11.04.2013 OÜ V juhatuse ainuliige, tasus ajavahemikul 14.01.2008 - 07.04.2013 OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja 10220036703015 OÜ H esitatud arved kokku summas 267 540,57 eurot ning OÜ M esitatud arved kokku summas 25 668,8 eurot, teades, et OÜ H ning OÜ M ei ole arvetel märgitud teenuseid OÜ-le V kunagi osutanud. R. Vainol puudus õigus arvete kuludokumentidena kasutamiseks ja vastuvõtmiseks OÜ-sse V. R. Vaino aktsepteeris tegelikkusele mittevastavad arved ning edastas need OÜ V raamatupidamisele eesmärgiga kajastada neid OÜ V ettevõtlusega seotud kuludena ning omandada õigust teha OÜ V pangakontodelt maksed OÜ-le H ja OÜ-le M. 3. M. Aron-Vainole oli esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi selles, et tema tegutsedes kavatsetusega ja teades, et R. Vaino on OÜ V juhatuse ainuliige, kellel on õigus käsutada OÜ V vara, osutas R. Vainole füüsilist ja vaimset kaasabi R. Vainole usaldatud võõra vara ebaseaduslikult iseenda, R. Vaino ja kolmandate isikute kasuks pööramisel suures ulatuses, põhjustades varalise kahju summas 66 267,44 eurot. Nimelt: - M. Aron-Vaino valis AS-st A fotoaparaadi Nikon COOLPIXP510RED ja 16GB mälukaardi SanDisk SDSDRH016G ning palus AS AA esindajat väljastada 10.05.2012 arve nr A1278983/A17 summas 498,90 eurot OÜ-le V. Nimetatud fotoaparaadi Nikon ja mälukaardi SanDisk soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega ning neid ei ole kunagi OÜ V kasutusse antud. Arve OÜ V nimele edastas M. Aron-Vaino tasumiseks R. Vainole, kes tasus selle 10.05.2012 OÜ V pangakontolt nr

1. M. Aron-Vaino, soetades AS-ist A eelpool nimetatud arve alusel OÜ V tegevusega mitteseotud tehnikaseadme ning edastades selle eest esitatud arve tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele kolmandate isikute kasuks kokku summas 498,90 eurot; 9 - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul alates 07.09.2010 - 30.09.2011 XXX OÜ peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi brändi Hugo Boss meeste ja naiste riideid ning palus XXX OÜ esindajatel väljastada valitud riideesemete eest arved OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R. Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontolt nr
2. Brändi Hugo Boss riiete ja jalanõude soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud riideid ja jalanõusid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. M. Aron-Vaino, soetades XXX OÜ-st eelpool nimetatud arvete alusel OÜ V tegevusega mitteseotud riideesemeid ja jalanõusid ning edastades nende eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele iseenda ja R. Vaino kasuks kokku summas 1582,87 eurot; - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul 30.08.2009 - 30.08.2012 D OÜ-st reisiteenuseid ning palus D OÜ esindajatel väljastada valitud reisiteenuste eest arved OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R. Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja
3. Nimetatud teenuste soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega, koolitus- ega transporditeenust ei ole OÜ-le V nende arvete alusel osutatud. M. Aron-Vaino, soetades D OÜst OÜ V tegevusega mitteseotud reisiteenuseid ning edastades teenuste eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda ja kolmandate isikute kasuks kokku summas 19 182,70 eurot; - M. Aron Vaino koos R. Vainoga valisid ajavahemikul 29.08.2008 - 02.01.2013 E OÜ-st oma äranägemise järgi kööginõusid ja -seadmeid ning tellisid köögiseadme hooldustöid. M. AronVaino palus E OÜ esindajaid väljastada tema enda ja R. Vaino tellitud kaupade ja teenuste eest arved OÜ-le V, märkides arvele soetatud kaupade ja teenuste asemel tegelikkusele mittevastava sisu. M. Aron-Vaino, saades kööginõude ja -seadmete ning köögiseadmete hoolduse eest tasumiseks arved E OÜ-lt, edastas need tasumiseks R. Vainole. R. Vaino tasus E OÜ esitatud arved OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja
4. Kööginõude ja -seadmete soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks, neid pole OÜ V kasutusse antud ning köögiseadme hooldust ei ole E OÜ esitatud arve alusel OÜ-le V osutatud. M. Aron-Vaino, soetades E OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid ning paludes OÜ E esindajaid väljastada tema enda ja R. Vaino tellitud kaupade ja teenuste eest arved, mille sisu ei vastanud tegelikult soetatule, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda, R. Vaino ja kolmandate isikute kasuks kokku summas 5031,49 eurot; - M. Aron-Vaino koos R. Vainoga tellisid ajavahemikul 02.02.2010 - 26.07.2012 AS-ist F valmistoite erinevatele üritustele. M. Aron-Vaino suhtles AS F esindajaga kalkulatsioonide koostamisel. M. Aron-Vainoga kooskõlastatud toiduvaliku eest palusid R. Vaino ja M. AronVaino AS-i F esindajaid väljastada arved OÜ-le V. R. Vaino tasus AS F esitatud arved OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja
5. Toitude soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. OÜ-le V ei ole toitlustusteenust osutatud ega valmistoite tarnitud. M. Aron-Vaino, kooskõlastades AS F erinevate ürituste tarbeks koostatud toitude valmistamise kalkulatsioone, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda, R. Vaino ja kolmandate isikute kasuks kokku summas 4120,68 eurot; - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul 27.04.2008 - 14.04.2011 M OÜ peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemisel lasteriideid ning palus M OÜ esindajatel väljastada valitud riideesemete eest arved OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R, Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontolt nr
6. Lasteriiete soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud riideid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. M. Aron-Vaino, soetades M OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud lasteriideid ning edastades lasteriiete eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda, R. Vaino ja 10 kolmandate isikute kasuks kokku 1730,75 eurot; - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul 14.05.2008 - 03.01.2013 OÜ M peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning palus OÜ M esindajatel väljastada valitud esemete eest arved OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R. Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja
7. Nimetatud kauba soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud riideid, jalanõusid ja aksessuaare ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. M. Aron-Vaino, soetades OÜ-st M OÜ V tegevusega mitteseotud naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning edastades nende eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda ja kolmandate isikute kasuks kokku 10 627,44 eurot; - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul 19.02.2012 - 13.12.2012 OÜ R peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi naiste ja meeste riideid ning jalanõusid, paludes OÜ R esindajatel väljastada valitud esemete eest arve OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R. Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontolt nr
8. Nimetatud riideesemete ja jalanõude soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. M. Aron-Vaino, soetades OÜ-st R OÜ V tegevusega mitteseotud naiste ja meeste riideid ning jalanõusid ning edastades nende eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda ja kolmandate isikute kasuks kokku 1385,50 eurot; - 19.03.2013 osutati M. Aron-Vainole PK OÜ-s tervishoiuteenus (tehti XXX), mille eest M. Aron-Vaino palus väljastada arve nr 1003 summas 800 eurot OÜ-le V. Nimetatud tervishoiuteenuse osutamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Nimetatud arve edastas M. Aron-Vaino tasumiseks R. Vainole, kes tasus selle 20.03.2013 OÜ V pangakontolt nr
9. M. Aron-Vaino, paludes esitada temale osutatud tervishoiuteenuse eest arve OÜ-le V ning edastades selle tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda kasuks kokku summas 800 eurot; - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul 15.01.2008 - 15.01.2013 P OÜ peetavast kauplusest aadressil XXX, Tallinn oma äranägemise järgi naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning palus P OÜ esindajatel väljastada valitud kauba eest arve OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R. Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontodelt nr 221021835059 ja
10. Nimetatud riideesemete ja jalanõude soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. Kuigi P OÜ väljastatud arvete kogusumma oli 14 638,97 eurot, tasuti OÜ V poolt P OÜ-le 14 639,47 eurot, s.o enammakstud summa on 0,5 eurot. M. AronVaino, soetades OÜ-st P arvete alusel OÜ V tegevusega mitteseotud naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning edastades nimetatud kaupade eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda ja kolmandate isikute kasuks kokku summas 14 639,47 eurot; M. Aron-Vaino tellis SF OÜ Järve keskuse salongist, aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn raamaturiiulite komplekti ja selle transpordi Jõelähtmele Harjumaal, mille eest palus väljastada arve OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas SF OÜ 25.04.2012 ettemaksuarve nr 5814 summas 1848,10 eurot tasumiseks R. Vainole, kes tasus selle 27.04.2012 OÜ V pangakontolt nr
11. Soetatud raamaturiiulite komplektist vahetas R. Vaino 18.06.2012 SF OÜ samas salongis kaks klaasuksega riiulit kahe seinavalgusti vastu (arve-saateleht nr 1312247). Eelpool nimetatud raamaturiiulite komplekti ja seinavalgustite soetamine ei olnud vajalik OÜ V ettevõtluseks ning nimetatud sisustuskaupa ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. M. Aron-Vaino, tellides SF OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud sisustuskaupa ning edastades selle kauba eest esitatud arve tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda ja kolmandate isikute kasuks summas 1848,10 eurot; 11 - M. Aron-Vaino valis ajavahemikul 30.01.2009 - 22.11.2012 OÜ-st IK aknakatteid ja alumiiniumprofiile ning tellis kardinate hooldusteenust, paludes OÜ IK esindajatel väljastada valitud teenuste ning kauba eest arve OÜ-le V. M. Aron-Vaino edastas arved R. Vainole, kes tasus need OÜ V pangakontolt nr
12. Nimetatud teenuste ja kauba soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega ning neid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud. M. AronVaino, soetades OÜ-st IK OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenuseid ning edastades nende kaupade ja teenuste eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda ja kolmandate isikute kasuks kokku summas 1533,34 eurot; - M. Aron-Vaino tellis OÜ-st AM köögimööbli valmistamise ja köögitehnika ning tellis nende transpordi ja paigalduse aadressile XXX, Tallinn endale kuuluvasse korterisse. Nimetatud kauba ja teenuste eest palus M. Aron-Vaino OÜ AM esindajatel väljastada arved OÜ-le V. Saadud arved edastas M. Aron-Vaino tasumiseks R Vainole, kes tasus need 27.09.2012 ja 23.11.2012 OÜ V pangakontolt nr
13. Nimetatud kauba ja teenuse soetamine ei olnud kuidagi seotud OÜ V ettevõtlusega. Nimetatud arvete alusel ostetud köögimööblit ja seadmeid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud ning sellest tulenevalt puudus OÜ-l V ka vajadus nimetatud köögimööbli ja -seadmete transpordiks ja paigaldamiseks. M. Aron-Vaino, soetades OÜ-st AM OÜ V tegevusega mitteseotud köögimööbli ja -seadmed ning selle paigalduse ning edastades nimetatu eest esitatud arved tasumiseks R. Vainole, aitas kaasa OÜ V vara ebaseaduslikule pööramisele enda kasuks kokku summas 3286,20 eurot. Vastavalt Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-le 2 (kehtis kuni 31.12.2014) oli kuriteoga tekitatud kahju suur, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. VV määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 2008.,
14. ja
15. aastal 4350 krooni (278,02 eurot),
16. aastal 278,02 eurot,
17. aastal 290,00 eurot,
18. aastal 320,00 eurot, 2014.a 355 eurot, millest tulenevalt suur ulatus aastatel 2008- 2010 oli 435 000 krooni (27 802 eurot),
19. aastal 27 802 eurot,
20. aastal 29 000 eurot,
21. aastal 32 000 eurot ja
22. aastal 35 500 eurot. Vastavalt 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku §-le 121 on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. M. Aron-Vaino, osutades ülalkirjeldatud tegevusega kaasabi R. Vaino poolt viimasele usaldatud OÜ V vara ebaseaduslikult enda, R. Vaino ja kolmandate isikute kasuks pööramisele, aitas kaasa OÜ-le V suure varalise kahju tekitamisele summas 66 267,44 eurot.
23. Prokurör loobus kohtumenetluse käigus osaliselt R. Vainole esitatud süüdistusest U OÜ episoodis U OÜ 09.03.2009 arve nr A09-02-00116 osas summas 2 392,85 eurot ning OÜ P episoodis süüdistusest R. Vaino ja M. Aron-Vaino vastu OÜ P 30.03.2011 arve nr 300311 osas summas 154 eurot.
24. Maakohus tuvastas, et R. Vaino on ostnud B OÜ-st aknaid ja katusekattekile, mille eest tasus OÜ V, kuid OÜ-le V ta kaupu üle ei andnud; et R. Vaino on ostnud OÜ V arvel aknad ja selle paigalduse M. Aron-Vainole kuuluvasse korterisse; et ta pööras V OÜ vara kokku summas 3029,97 eurot kolmanda isiku, s.o JP, kasuks; et ta on V arvelt maksnud M. Aron-Vainole kuuluval kinnistul asuva enda ja M. Aron-Vaino elukohaks oleva hoone katuseehitustööd; et ta on V arvelt maksnud M. Aron-Vainole kuuluval kinnistul asuvale enda ja M. Aron-Vaino elukohaks olevale hoonele katusekattematerjali summas 4404.54 eurot; et ta on ostnud puitmaterjali summas 8805,43 eurot, mille eest tasus OÜ V, kuid OÜ-le V ta kaupa üle ei andnud; et ta on OÜ V arvel ostnud L OÜ kasutuses mitteolevate tehnikavahendite 12 hooldamiseks teenuseid ja kaupa summas 7435,74 eurot; et ta tellis OÜ-lt FK OÜ V arvelt äriühingu kasutuses mitteoleva vara hooldamise ja parendamise summas 2101.08 eurot; et ta on ostnud J OÜ-lt OÜ V arvel tooteid summas 5865.95 eurot, millega pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara; et pööras ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku summas 8429.27 eurot (OÜ K); et ta pööras ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku summas 4592.39 eurot (NG); et ta tasus OÜ V vahendite arvelt betooni eest, mis toimetati tema ja M. Aron-Vaino elukohta M. Aron-Vainole kuuluval kinnistul ning JP tellitud betooni eest, pöörates ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku summas 3168.39 eurot; et ta tasus 2748.20 eurot OÜ V arvelt OÜ-le SM mööbli eest, mida ettevõttele üle ei antud, pöörates sellega ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks; et ta tasus U OÜ-le OÜ V vahendite arvelt 3168.39 eurot mööbli eest, mis toimetati tema ja M. Aron-Vaino elukohta M. Aron- Vainole kuuluval kinnistul; et ta OÜ-st M ostetud kaupa ja teenuseid, samuti saadud sularaha ei ole kunagi OÜ-le V üle andud, pöörates sellega ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku 152 735.53 eurot. Veel tuvastas kohus, et OÜ V valduses olevad OÜ M ning OÜ M poolt OÜ-le V 2013 aastal esitatud arvetel kajastatud teenuseid tegelikult ei osutatud, vaid arvete alusel müüdi Sony kodutehnikat ning et võltsitud arveid kasutades pööras R. Vaino ebaseaduslikult OÜ H kasuks OÜ V vara kokku summas 267 540,57 eurot. Samuti tuvastas kohus, et R. Vaino OÜ V juhatuse liikmena omastas M. Aron-Vaino kaasabil enda juhitava äriühingu vara alljärgnevalt: R. Vaino soetas M. Aron-Vaino kaasabil OÜ V arvelt XXX OÜ-st OÜ V tegevusega mitteseotud riideesemeid ja jalanõusid (meeste T-särk, meeste jope, meeste kampsun, meeste püksid, naiste kampsun, meeste teksad, naiste püksid, naiste saapad) kokku summas 1582.87 eurot; soetas M. Aron-Vaino kaasabil AS-ile A kuuluva Ülemiste Euronicsi poest 16GB mälukaardi SanDisk SDSDRH016G ja fotoaparaadi Nikon COOLPIXP510RED, mis ei olnud äriühingule vajalik ja mida äriühingu kasutusse üle ei antud, omastades sellega OÜ V vara 498.90 eurot; tasus OÜ-le D OÜ V arvelt 19 182.70 eurot enda perekonnale ja MT-le osutatud reisiteenuste eest, millistel puudub seos OÜ V majandustegevusega; tasus E OÜ-le M. Aron.Vaino poolt tellitud kööginõude ja- seadmete eest, milliseid ei antud kunagi OÜ-le V üle, kokku 5031.49 eurot; tasus AS-le F OÜ V pangakontodelt valmistoitude eest 4694,91 eurot, kusjuures AS F arvetel on märgitud teenuseks väikekaubavedu või transportteenus ja AS-ist F 7-l korral tellitud toitlustuse aeg seostub kas M. Aron-Vaino sünnipäevaga või R. Vaino ja M. Aron-Vaino lähikondsete sünnipäevadega või M. Aron-Vaino onu peietega; tasus OÜ-le M 3 arvet riiete ja jalanõude eest kokku 1730,75 eurot, kusjuures arvetele oli märgitud kauba nimetuseks töörõivas, samas kui OÜ M sortiment koosnes lastekaupadest (kaubamärgid Armani, Burberry, Kenzo, Elle, Sonia RYKIEL), töörõivaid nemad ei müünud; tasus OÜ-le M OÜ-le V esitatud arvete alusel, kus selgitusse oli märgitud peamiselt tööriided või jalatsid, kokku 10 627.44 eurot, kusjuures OÜ M kaupluse sortimenti kuulusid üksnes naiste kõrgmoodi esindavate brändide rõivad, jalatsid, aksessuaarid, ehted (jalanõud Zanotti, riietest Isabel Marand, Lavin, Celine, Chloe, Malizon, Valmont); tasus OÜ-le R erinevate riideesemete ja jalanõude eest kokku 1385.50 eurot, kusjuures OÜ R tegeleb Itaalia moekaubamärgi Replay rõivaste, jalanõude ja aksessuaaride müügiga; tasus PK OÜ-le 19.03.2013 arve nr 1003 alusel OÜ V arvelt 800 eurot M. Aron-Vainole osutatud esteetilise kirurgilise XXX eest; tasus OÜ-le P 32 OÜ-le V esitatud arve ja 2 M. Aron-Vaino nimele esitatud arvete alusel kokku 14 485.47 eurot, kusjuures osteti eranditult naiste riideid, jalanõusid ja aksessuaare ning OÜ V raamatupidamisdokumentide koosseisus olevad OÜ P 13 nimelt koostatud arved erinevad müüdud kauba nimetuste poolest OÜ-s P säilitatud arvetest samast perioodist. OÜ P peetavas kaupluses müüakse üksnes naistele mõeldud kaupu, peamiselt prantsuse kaubamärkidelt Barbara Bui ja Sonia Rykiel ning süüdistatavate elukohas leiti riideid ja jalatsid, millised olid müügil OÜ P peetavas kaupluses; tasus SF OÜ-le V pangakontolt 25.04.2012 ettemaksuarve nr 5814 summas 1848.10 eurot moodulitest koosneva kase täispuidust mööbli eest, mis toimetati kliendile kätte 09.05.2012 tema poolt soovitud kohta 16 km Tallinnast Maardu poole ning 18.06.2012 vahetati 2 klaasuksega riiulit seinavalgustite vastu. R. Vaino versiooni kohaselt premeeriti riiulitega AS VV töötajat JJ, kes tegelikult oli surnud ning OÜ V endiste töötajate ütlustega on tõendatud, et OÜ V ja AS VV kontoritesse ei ole kunagi täispuidust mööblit soetatud; tasus OÜ-le IK OÜ V pangakontolt 1533.34 eurot kahe tekstiilist toolikatte õmblemise eest, väiksemas mahus tehtud õmblustöö, valget värvi alumiiniumist kardinasiini pikkusega 111 cm ning 4 laekronsteini, firmast Aknakate tellitud ruloo ning firmast Eritrade tellitud 2 tavalise siini laiusega 300 cm eest. OÜ-le V esitatud arvetel on tellimustega seotud Marge „Jõelähtme“ või M. Vaino ja arvetel on kauba nimetusena märgitud kardinate hooldus. On tõendatud, et OÜ V ruumides XXX, kus on kaks akent, on ainsaks kardinaks dušikardin ning ainsaks kardinapuuks dušikardina riputamiseks mõeldud standardne ümara profiiliga toru. AS VV 2009 kasutuses olnud kontoriruumides (XXX), olid akendel ees lamellkardinad ning klaasist vaheseintel ribakardinad, (XXX) asuvas veetöötlusjaamas kasutatakse üksnes ribakardinaid kontori klaasist vaheseintel, (XXX ja XXX) ruumides ei ole rulookardinaid, kardinasiine ega tekstiilkardinaid. OÜ V endiste töötajate ütlustega on tõendatud, et OÜ V kasutuses olnud XXX ruume kasutati töökojana, kus kardinaid või nende tarvikuid vaja ei läinud. Samas on leidnud tõendamist, et M. Aron-Vaino korteris (XXX, Tallinn) on kaks valget alumiiniumsiini ja üks Aknakate markeeringuga ruloo. Ostetud aknakatteid ja alumiiniumprofiile ei ole kunagi OÜ-le V üle antud ega ole kunagi osutatud kardinate hooldusteenust; tasus OÜ-le AM OÜ V arvelt arved nr 261 ja 268, millel kajastuvad laoriiulid ja nende paigaldus, kokku 3286.20 eurot. OÜ AM väljaantud dokumentidest nähtub, et OÜ AM soetas OÜ V tellimuse täitmiseks H OÜ-st õhupuhasti, täisintegreeritava nõudepesumasina, sõltumatu ahju ja sõltumatu pliidiplaadiga. Samas on tõendatud, et M. AronVaino korteris XXX, Tallinn, on köögis paiknevasse köögimööblisse paigaldatud integreeritud Zanussi ahi, keraamiline pliidipaat, õhupuhasti ning nõudepesumasin. OÜ-st AM ostetud köögimööblit ja -seadmeid ei ole kunagi OÜ-le V üle antud ning sellest tulenevalt puudus OÜ-l V ka vajadus nimetatud köögimööbli- ja - seadmete transpordiks ja paigaldamiseks.
25. Kohtu hinnangul pani R. Vaino talle süüdistuses esitatud teod toime kavatsetult, seades eesmärgiks enda juhitava ettevõtte vara enda ja kolmandate isikute kasuks pööramise teades, et see saabub. Samuti tuvastas kohus, et M. Aron-Vaino on toime pannud kaasaaitamisteo. M. Aron-Vainol oli kavatsetus nii kaasaaitamisteo kui ka R. Vaino poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kohus nõustus prokuröriga selles, et M. Aron-Vaino teo kvalifitseerimise kaasaaitamisena tingib üksnes asjaolu, et vara käsutamise formaalne õigus oli R. Vainol. Vara omastamise kavatsetust näitab ainuüksi arvete moonutamine (M, M, NG, P jpt episoodid), mille läbi sooviti luua kulutuste näiline seos OÜ V majandustegevusega.
26. M. Aron-Vaino kaitsja on esitanud väite, mille kohaselt on enne 01.08.2008 toime pandud episoodid aegunud.

§ 201

lg 2 p 2 kohaselt teise astme kuriteo aegumistähtaeg saabub viis aastat pärast teo toime panemist. Aegumine katkes

§ 81lg 5 p 1 alusel 01.08.2013 M.

Aron-Vaino vara arestimisega. 14 8. Kohtu hinnangul ei moodusta näiliselt iseseisvad omastamise episoodid kogumit. R. Vaino juhitava ettevõtte arvelt isiklike või kolmandate isikute huvides tehtavate kulutuste hüvitamise sarnasus on ilmne. Kõiki R. Vaino tegusid hõlmab ühtne tahtlus kanda võimalikult paljud isiklikud kulud ettevõtte arvelt. Süüdistatavad tegutsesid aastaid eesmärgipäraselt, kandmaks kõikvõimalikud kulutused OÜ V arvelt. Tegemist on jätkuva teoga, mis ei ole aegunud. Kohtu hinnangul on tegemist

§§-de 201 ja 345 ideaalkogumiga, sest võltsitud dokumendi kasutamine pandi toime OÜ V vara omastamiseks. R. Vaino poolt võltsitud arve aktsepteerimine ja raamatupidajale edastamine ning ettevõtte vara omastamine selle arve tasumise kaudu kujutab endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Karistuse mõistmisel sama teo õiguslik subsumeerimine mitme süüteokoosseisu alla ei tohi süüdlasele kaasa tuua raskemat varianti karistuse liitmise näol

§ 64järgi.

9. Karistuse mõistmisel hindas maakohus R. Vaino süü suureks. R. Vaino on omastanud enda juhitava ettevõtte vara ja kasutanud võltsitud dokumenti enam kui 5 aasta vältel ning omastatu väärtus ületab

§ 201lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnuse (suures ulatuses) määra enam kui kümnekordselt.

R. Vaino ostis OÜ V arvelt sööke, kogu perekonnale riideid, mööblit, nõusid ning reise ja hankis endale sularaha teiste isikute arvete tasumise näol (JP ehitusmaterjalid). Samuti kandis ta rahasummasid enda kontrolli all olevasse ettevõttesse H, mida avalikkusele näidatava informatsiooni kohaselt juhtis AT (mistahes varasema ärikogemuseta vanem mees, kes igapäevatööna tegeles veemõõtjate vahetamisega ning ei osanud kasutada ei arvutit ega pangateenuseid). R. Vaino teo ebaõiglusele vastab ainult sanktsiooni maksimumi lähedane vabaduskaotuslik karistus, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. M. Aron-Vaino kaasaaitamistegu on jätkuva teona toime pandud enam kui 5 aasta jooksul ja tema kaasabil omastatu väärtus on arvestatavalt suur. Jätkuvale kuriteole kaasaaitamisteo toimepanemine pika ajavahemiku kestel koosmõjus tema kaasabil omastatud vara väärtusega võimaldab tema teosüüd hinnata keskmise lähedaseks. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. M. Aron-Vaino ei ole oma teo olemusest aru saanud, ta käsitleb end ohvrina ja tema suhtumine toime pandud teosse on R. Aroniga võrreldes üleolevam. M. Aron-Vaino teo ebaõiglusele vastab üksnes vabaduskaotuslik karistus. Samas asus kohus seisukohale, et süüdistatavate süü suurus ei võimalda neid tingimuslikult karistusest täielikult vabastada, kuid mõlema süüdistatava osas on kohane eripreventiivset prognoosi silmas pidades karistuse osaline ärakandmine, mis aitab vältida võimalikku karistamatuse tunnet. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad

1. Süüdistatava R. Vaino kaitsja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse osaliselt, apellant ei vaidlusta kohtuotsuse resolutiivosa p-d 1.6 ja 1.7, millega R. Vaino mõisteti vastavates episoodides õigeks. Apellatsioonis esitatud argumendid on järgmised. - kohus, jättes alusetult R. Vaino taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus ei ole kaalutlenud, kas kohtu kui menetleja priviligeerimine kahju tekitamise korral on kooskõlas põhiseadusega. Esitatud taotlus tugines asjaoludel, et kohus kui menetleja on rikkunud süüliselt menetlusõigust, sest kriminaalasja arutamine on toimunud ebamõistlikult pikalt ja ebamõistlik menetlusaeg ei ole tingitud süüdistatavast või kaitsjast. R. Vaino on esitanud nii kohtueelses-, kui kohtumenetluses taotluse asja läbivaatamiseks lühimenetluses. Enne kohtulikku uurimist üldmenetluses ei olnud 15 ühtegi seadusest tulenevat takistust lühimenetluse kohaldamiseks, kuid prokuratuur keeldus lühimenetluse kohaldamisest ilma seadusliku aluseta. Prokurör on menetluses küll sõltumatu, kuid kohus menetlejana oleks pidanud prokuröri allutama seadusele. Kohus ei tuvastanud lühimenetluse läbiviimiseks seadusest tulenevat keeldu ja menetlejana pidanuks ta kõrvaldama takistused lühimenetluse läbiviimiseks. Sellega rikkus kohus kui menetleja süüliselt menetlusõigust ja põhjustas kriminaalasja arutamise ebamõistlikult pika aja jooksul. Apellant taotleb, et otsustus, millega jäeti R. Vaino taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, tuleb tühistada ja saata taotlus uuesti lahendamiseks maakohtule. Apellant on esitanud taotluse (kohtuistungi protokoll 12.04.2016) algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et tunnistada põhiseaduse vastaseks regulatsioon, mis võimaldab prokuratuuril manipulatiivselt otsustada, millist menetlusvormi kasutada. Kui põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ilmneb, et sätestatud õiguslik regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega ja prokuratuur on vaba menetlusvormi valikul, siis tuleb ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitada ja vähendada süüdimõistmisel kohustuslikult karistust 1/3 võrra. Apellant taotleb ringkonnakohtult, et juhul kui ringkonnakohus ei näe antud regulatsiooni suhtes vajadust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, siis hüvitada ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju ja vähendada kohustuslikult 1/3 võrra karistust. Kui ilmneb, et prokuratuur võib kohtumenetluses vabalt kujundada enda nõustumisi või keeldumisi, siis tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks regulatsiooni puudumine, mis determineeriks selged alused, millistel asjaoludel võib prokuratuur keelduda lühimenetlusest ning prokuratuuri keeldumise põhjendatuse kontrolli mehhanismi kohta. Käesoleval juhul ei ole kohus otsuses antud taotluse osas seiskohta võtnud. Apellant taotleb ringkonnakohtult algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, millega tunnistada põhiseaduse vastaseks regulatsioon või selle puudumine, mis võimaldab KrMS § 233 lg 2 sätestatud aluste puudumisel lühimenetluse taotluse esitamata jätmist, kui süüdistatavad taotlevad lühimenetlust; - Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhistamise kohustust. Kohtuotsuses esitatakse deklaratsioon, et kaitsjad jätsid täitmata tõendamise koormise. Juhul, kui kohus nõupidamistoas jõuab järeldusele, et kaitsjad peaksid midagi täiendavalt tõendama, pidi kohus menetluse uuendama, et tagada süüdistatavale menetlusõigused. Apellant taotleb ringkonnakohtult tunnistada eelpool toodud rikkumine KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks rikkumiseks või KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumiseks, s.o et kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Olukorras, kus süüdistatavad on andnud nõusoleku lühimenetluseks, ei saa kohus panna tõendamise koormist süüdistatavale ega tema kaitsjale. Kohtul puudub sellises olukorras võimalus teha etteheiteid kaitsjale tõendite esitamata jätmisele; - Kohus hindas TE ütlused ebaõigesti usaldusväärseks ja jättis kõik tõenditest tuvastatud asjaolud hindamata. Kohtuotsuses puuduvad analüüsid kogutud asjaolude suhtes, mis selgitasid TE erinevaid rolle, huve ja tema ütluste mittehaakuvust muude tõenditega, sh elulist usutavust. TE siiruses kaasa aidata uurimisele kahtles ka tunnistaja RF, kelle ütluste usaldus/või ebausaldusväärsust ei ole kohus hinnanud; - Tõendite hindamisel on kasutatud vastuolulisi metoodikaid. Kohtulikul uurimisel ei tuvastatud 99% soetatud asjade asukohta. Otsuses on läbivalt määratletud omastamise süüdistusi põhjendustega, et OÜ V ja AS VV ruumides soetatud asju ei ole, mõningate asjade osas on kohus tuvastanud, et mingid asjad asuvad süüdistatavate kodus või mujal, mis võiks süüdistatavatega olla seotud. Prokuröri väitel ei ole see ka omastamise koosseisu suhtes oluline. 16 Apellant on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et R. Vaino sai omastada süüdistuses näidatud mahus soetatud kaupu, teenuseid ning sularaha - eluliselt on usutav, et kaubad, teenused ning sularaha saadi TE teadmisel ja juhendamisel. Kohtuotsuses ei ole käsitletud R. Vaino ütlusi (kohtueelses menetluses), kus ta selgitas nt, et AS-ist A soetatud fotoaparaat Nikon pole tema valduses olnud kunagi, B OÜ-st ostetud aknaid ei ole tal olnud kuhugi paigaldada, E OÜ-st ostetud kööginõud ja -seadmed olid pikal perioodil kontoris, soojak ja ehitusmaterjal oli reaalne ja see omandati TE korraldusel, ATV ja mootorsaan, sh niiduk ja rippsüsteem oli TE juures jne. Aastal 2014 kasutas AS VV kontorina aadressil XXX erinevaid ruume kui aastal 2013, kuid menetleja ei soovinud tuvastada, et 2013 oli AS VV kontorina kasutusel terve projekteerijate tiib aadressil XXX (kardinaid selles majatiivas ei otsitud, kuna ruumid olid antud vallavalitsuse rendile). Eriti ilmekalt nähtus kohtulikul uurimisel kulutuste mitteseostatavus seonduvalt OÜ K episoodiga. Kohus tuvastas, et R. Vaino elukohas asub kütteseade Nibe 1110, samas tunnistajate ütlustega tuvastati, et antud kütteseade on 2003 mudel, kuid R. Vaino elukohas ei tuvastatud 300 l boilerit, ventilatsioonimoodulit FLM jm. Kohus tuvastas nt, et ventilatsioonimoodul FLM on lisamoodul, milline on mõeldud paigaldamiseks Nibe maasoojuspumpadele F1145, F1245 või F
2. Arusaamatuks jääb kohtu tuvastus, et R. Vaino on oma ütlustes välja käinud versiooni, et SF OÜ-st soetatud riiulitega premeeriti AS VV töötajat JJ (kes on surnud). Kohtule oli teada, et juba kohtueelses menetluses võimaldas R. Vaino kontrollida asjaolusid miks ja kellele asju soetati ning nende soetamine toimus TE teadmisel ja heakskiidul. OÜ M episoodis süüdistatakse R. Vainot, et ta tasus 32 OÜ M arvet. R. Vaino kodus oli Sony brändi tehnikaseadmeid: 3 televiisorit ja 1 playstation. Eluliselt ei ole usutav, et R. Vaino omastas 152 735,53 euro maksumuses Sony brändi tehnikaseadmeid. Tegelikult peaks nende eest vastutust kandma TE, kelle teadmisel ja heakskiidul need soetati; - Kohtuotsuses analüüsitakse vaid asjaolusid, läbi mille on otsitud põhjendusi isiku süüdimõistmiseks, puudub tasakaalustatud analüüs kõikide asjaolude osas. Puuduvad kohtu hinnangud tõenditele, et need, millele rajaneb kohtu otsus, oleksid usaldusväärsed. Kohus on asendanud põhjendamise kohustuse menetlusökonoomiliselt kärbitud otsuse põhjendustega (otsuse p 3.6 teine lõik), jättes osa isikulisi tõendeid käsitlemata (tunnistajate JJ, KA, RE, RT, RS ja IS ütlused); - Kohtuotsuses on enamus kohtu poolt vastuvõetud tõendeid uurimata. Kohus on kasutanud otsuse põhjendamisel üldistamist ja viitamist võimalikele toimiku lehekülgedele, ilma et oleks konkreetseid tõendeid uurinud, tuvastanud asjaolusid ja nende alusel kontrollinud esitatud süüdistusi. Näitena toob apellant kohtuotsuse p 3.2.10, milles väidetakse: R. Vainole on esitatud süüdistus selles, et ta tasus 34 P OÜ arvet naiste riiete, jalanõude ja aksessuaaride eest OÜ V vara arvelt. M. Aron-Vainole on esitatud süüdistus selles, et ta valis P OÜ-st kaubad välja ning palus nende eest väljastada arved OÜ-le V. Süüdistusakti lõpposas (episood 22) on süüdistus, koos süüks pandavate arvete loeteluga üle 3 lehekülje pikk. Kohtuotsuses ei ole viidatud aga ühelegi arvele, mis on kajastatud süüdistuse lõpposas. Kohtuotsuse p-s 3.2.10 toodud süüdistuse ja asjaolude kirjeldus hõlmab mahuliselt veidi üle ühe lehekülje. Apellant taotleb kohtuotsuse põhjenduste puudulikkuse ja ülesehituse ebakohasuse tunnistada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS 339 lg 2 tähenduses; - Kohus on loonud uue süüdistuse. Kohtuotsuses ei ole esitatud ega tuvastatud süüdistuse lõpposas esitatud asjaolusid ja selles on meelevaldselt muudetud süüdistuse sõnastust, seda kord lühendades, kord esitades täiendavaid asjaolusid. Apellant toob alljärgnevad näited: YYY AS episoodi süüdistuse lõpposa - süüdistusaktis: Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt AS-ist YYY eelpool nimetatud arvete alusel OÜ V tegevusega mitteseotud ehitusmaterjali, pööras 17 kolmandate isikute kasuks OÜ V vara kokku summas 3029,97 eurot; - kohtuotsuses: Eeltooduga pööras R. Vaino V OÜ vara kokku summas 3029,97 eurot kolmanda isiku, s.o JP, kasuks. OÜ CCC episoodi süüdistuse lõpposa - süüdistusaktis: Seega R. Vaino, soetades OÜ V arvelt OÜ-st CCC eelpool nimetatud arvete alusel OÜ V tegevusega mitteseotud kaupa ja teenust, pööras ebaseaduslikult enda kasuks OÜ V vara kokku summas 4404,54 eurot; kohtuotsuses: Seega on R. Vaino V arvelt maksnud M. Aron-Vainole kuuluval kinnistul asuvale enda ja Marge Aron-Vaino elukohaks olevale hoonele katusekattematerjali summas 4404,54 eurot. Kohtuotsus ei kajasta süüdistuse lõpposa, sh kõiki arveid ja makseid, mida süüdistusakti lõpposas R. Vainole ette heidetakse. Kui kohtuotsuses ei kajastata süüdistuse lõpposa, siis ei ole võimalik kindlaks teha, milliste faktide osas otsus langetati. Eeltoodu on menetluslikult oluline, et vajadusel kindlaks teha nn korduvmenetlemise keeldu jms. Apellant taotleb tunnistada kohtuotsuses süüdistuse lõpposa mittekajastamine oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses; - Kohtumenetluses ei tagatud elektroonilise toimiku pidamist ja kättesaadavust menetlusosalistele, millega rikuti ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Prokurör esitas omapoolseid tõendeid järjekorras, mis ei kattunud süüdistusakti ülesehituse ja loogikaga. Esines olukordi, kus ka süüdistusakti loetelus ühe tõendi nimetuse all olevaid dokumente grupeeriti ümber, mõned jäeti esitamata jne. 26.04.2016 esitatud taotlusele kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemiseks, vastas kohus, et: kohtuistungil moodustub kohtutoimik ning tõendite esitamise järjekord on istungil viibivale tõendite nimekirja omavale isikule jälgitav. Kõik vastuvõetud tõendid sisalduvad pabertoimikus. Juhul kui menetlusosalisel tekib kahtlus vastupidises, on menetlusosalisel võimalik tutvuda kohtutoimikuga ning kohtuistungi salvestisega. Teie olete õigust protokolliga tutvuda realiseerinud ning sekretäri kinnitusel fikseerinud tõendite esitamise järjekorra toimikute sisukorra pildistamise teel. Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 57 on kehtestatud täpsustavad nõuded toimiku pidamise ja kättesaadavaks tegemise kohta, mille rakendussätetes (§ 772) on toodud, et kriminaalasja kohtumenetluses on kohtumenetluse menetlusosalistele menetlusdokumentide infosüsteemis viivitamata kättesaadavaks tegemine kohustuslik hiljemalt
3. juulil
4. Tehnilise võimaluse korral võib kohus menetlusdokumente infosüsteemi vahendusel menetlusosalistele kättesaadavaks teha ka varem. Antud nõude asjakohasus ja kõrgendatud tähtsus oli ilmnenud ka käesolevas menetluses. Apellant viitab siinjuures nt olukorrale, mis nähtub 26.05.2016 protokolli allkirjastamata variandis (kaitsjale ei ole tehtud teatavaks allkirjastatud elektrooniliselt edastatavat protokolli) lk 22 lõpp: Kaitsja Jüri Leppik: lugupeetud kohus! Mul oleks vastuväide sellisel viisil nende esitamiseks nagu praegu esitatakse. Ei ole võimalik jälgida ka järjest, et millistel toimiku lehekülgedel esitatud tõendid asuvad. Need on nii-öelda mitte toimiku koopiast vaadeldavad failid, vaid iseseisvad uurimise jaoks loodud, millele süstematiseeritud lähenemine on äärmiselt keeruline, muidu ma paluksin iga tõendi järel pausi, et ma suudaksin ära fikseerida maal nad tegelikult toimikus asuvad ja kas nad on üldse avaldatud. Kohus: kas teil on võimalik öelda lehekülje number ette või me peame hakkama paberkujul neid vaatama? Prokurör: loomulikult on võimalik lehekülje numbrid öelda ja ma skanneerisin nad ükshaaval sisse eile nende arvete kohta, mis ma kohtule esitasin, selleks, et see esitamine oleks siin sujuvam. PDF-i keerutamine on teatavasti väga aeganõudev protsess, seda enam kui need arved asuvad toimikus erinevates kohtades. Iga arve pealt on näha lehekülje number, kus ta toimikus asub. Sellepärast ma praegu neid eraldi ei nimetanud, sest ma arvasin, et härra Leppik näeb siit. Ei ole kahtlust, et prokurör võib, olenemata süüdistusakti tõendite loetelust ja seal märgitud 18 lehekülgede järjestusest, esitada tõendeid enda nägemuse järgi. Sellega luuakse täiesti uus unikaalne toimik koos menetlusosaliste avalduste, selgituste ja taotlustega. KrMS § 1561 lg 1 sätte eesmärk on, et kõik, mis luuakse kohtus, on menetlusosalistele tajutav sarnaselt, nagu see materialiseerub kohtutoimikusse. 26.04.2016 taotluses juhtis apellant tähelepanu, et temani ei ole jõudnud prokuröri poolt kohtule esitatud tõendite uurimise ajakava. Tutvudes 30.06.2016 kriminaalasja materjalidega (9 köidet + numereerimata köide) ei leidnud apellant prokuröri poolt kohtule esitatud tõendite uurimise ajakava, samuti ei kajastu selle esitamise fakt kohtuistungi protokollides. Juhul, kui ilmneb, et kohtule edastatakse menetlusväliselt dokumente (e-kirju vms), mis ei kajastu kohtutoimikutes, võib see olla oluline menetlusnormi rikkumine. Apellant taotleb tunnistada eeltoodud rikkumine ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumiseks (KrMS § 339 lg 1 p 12). Et kohtuvaidluste alguseks oli planeeritud 20.03.2017 ja 16.03.2017 teatati apellandile tõendeid sisalduvatest toimikutest, mida oli kokku 3788 lehekülge, ei olnud kaitsjal ka parima tahtmise juures võimalik saada kohtutoimiku koopiat. 20.03.2017 kohtuistungil esitatud taotlust kohtuvaidluste edasilükkamiseks kuni koopiate tegemiseni, ei rahuldatud. Kohus seadis kaitsja kunstlikult olukorda, kus kaitsjal puudus ülevaade, millised tõendid on kohtutoimikus ja kus need asetsevad, kuigi kohus enda protokollilise määrusega lubas tagada koopia toimikust. Kui kohus korraldab enda töö viisil, et kohtutoimikud köidetakse 2 tööpäeva enne kohtuvaidlusi, siis on see näiline menetlusõiguste tagamine. Apellant taotleb tunnistada eeltoodud rikkumine ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumiseks (KrMS § 339 lg 1 p 12); - Kohtuotsuse põhiosa ülesehitus ei vasta süüdistusakti järjekorrale ega kohtuistungil uuritud episoodide järjekorrale. Antud kriminaalasja mahtu arvestades on sellisel viisil menetluses osalemine ebamõistlikult raske ja rikub selgelt kaitseõigust. Apellant leiab, et kohus takistas sihilikult kaitseõiguse teostamist, sh ähvardusega menetlusest kõrvaldada (07.09.2016 protokolliline määrus). Apellant taotleb 07.09.2016 protokollilise määruse tühistamist; - Kohus tunnistas jälitustegevuse lubatavaks ja õiguspäraseks põhjendamatult. Kohtuotsusest ilmneb, et jälitustegevusega saadud tõendid on olnud kasutud. Tõsiselt võetav ei ole ultima ratio põhimõtte järgimine, kui jälitustoimingu protokolle on tõenduslikult vaja kasutada vaid selleks, et kindlaks teha, millist telefoni numbrit süüdistatavad kasutasid. Apellant taotleb jälitustegevuse õigusvastaseks tunnistamist; - Kohtuotsuse teatavaks tegemisel peab kohus tagama kaitseõiguse. 21.03.2017 lõppes asja kohtulik arutelu ja kohus selgitas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 08.06.
5. Kaitsja teavitusele enda hõivatusest 08.06.2017, soovitati määrata asenduskaitsja. Taotlusele kohtuotsuse teatavaks tegemise aja muutmiseks kohus ei vastanud. 08.06.2017, pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist, tehti nähtavaks e-toimiku süsteemis kohtu 31.03.2017 määrus, millega jäeti taotlus rahuldamata. Apellant taotleb 31.03.2017 määruse tühistamist; - Kohtuotsuse põhjendused karistuse mõistmisel on puudulikud. Kohus asus seisukohale, et tegemist on

§ 201

ja § 345 ideaalkogumiga seetõttu, et võltsitud dokumentide kasutamine pandi toime vara omastamiseks. Ideaalkogumi korral tuleb kohtuotsuses analüüsida iga süüteo koosseisu eraldi, kuid kohus ei ole süüdistuse piiridest lähtunud. Süüdistus

§ 345alusel on R.

Vainole esitatud vaid 2-s episoodis. Kohtuotsusest nähtub võltsitud dokumentide kasutamise süüdistuse osa arutamine ainult OÜ M episoodi osas, süüdistuse osa, mis peaks puudutama võltsitud dokumentide kasutamist OÜ H episoodi kohta, kohtuotsuses puudub. Karistuse määramisel näib, et kohus on arvestanud kogu süüdistuse mahtu

§ 201ja § 345 ideaalkogumina, seega ka mõistnud karistuse ebaõigesti.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et 19 mõistetud karistuse ühe osa kohene täitmisele pööramine aitab vältida ka võimalikku karistamatuse tunnet, mis süüdlasel karistusest tingimisi vabastamisel on üldiselt kerge tekkima. Kohtu põhjendusega, et karistuse osaline ära kandmine on kohane eripreventiivset prognoosi silmas pidades, kaitsja ei nõustu. Kaitsja on seisukohal, et võimalikku mõistetavat karistust tuleb kohustuslikult vähendada 1/3 võrra, sest puudub igasugune põhjendus rakendada mõistetud karistuse ühe osa kohest täitmist. Kohus ei ole esile toonud, miks R. Vaino tingimisi vabastamisel ei oleks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Apellant taotleb R. Vainole kohtu poolt mõistetud karistuse tühistamist; - Kohtuotsuse põhjendused ei võimalda tsiviilhagi rahuldamist. Kriminaalasjas kirjeldatud maksed on tehtud OÜ V ainuosaniku AS-i VV poolt antud vahendite arvel ja OÜ V heakskiidul. Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata vastunõuded OÜ V vastu, mis andsid talle õigusliku võimaluse tasaarvestuse avalduse tegemiseks juhul, kui kohus mingis osas tuvastab R. Vaino hüvitamiskohustuse. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis annaks alust väita, et OÜ V majanduslik olukord oleks saanud kahjustada ja rikutud oleksid võlausaldajate huvid. Apellant palub maakohtu otsus, millega R. Vaino tunnistati süüdi

§ 201

lg 2 p 2 ja

§ 345

lg 1 järgi, mõisteti temalt välja menetluskulud ning rahuldati osaliselt OÜ V hagi, tühistada ja teha uus otsus, millega mõista R. Vaino õigeks. OÜ V hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja apellatsioonis esitatud taotlused rahuldada. 11. Süüdistatava M. Aron -Vaino kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (

§ 338

p 2), rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 338

p 3) ning et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (

§ 338p 4).

Kaitsja argumendid on alljärgnevad. - M. Aronile inkrimineeritud käitumisaktid on paigutatavad väidetava kuriteo (

§ 201) ettevalmistamise staadiumi alla ning tema vastutus on välistatud.

Hetkeni, mil OÜ V nimele väljastatud arve n-ö lebas R. Vaino töölaual, oli R. Vainol alus ja võimalus arve tasuda. Süüteo objektiivse koosseisu vahetu realiseerimine algas R. Vainol lõpliku otsuse vastuvõtmisest arve tasuda ning päädis tegeliku rahaülekande tegemisega ehk R. Vainol oli peale M. Aroni poolt talle arve esitamist vaja süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks veel vähemalt ühte käitumisakti, so arve tasumine. Maakohtu järeldus, et M. Aroni suhtes on

§ 201objektiivne koosseis täidetud, on väär.

Apellant palub nimetatud olukord tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks; - M. Aroni käitumises puudus tahtlus käituda kuritegelikult. M. Aron on avaldanud, et arvete väljastamine V OÜ nimele oli R. Vaino otsus ja/või temaga kooskõlastatud, R. Vaino aga, et temal on selleks kokkulepe omanikettevõtte juhtkonnaga ja sellisena ta seda ka M. Aronile selgitas. Isegi kui R. Vainol kokkulepet omanikettevõtte juhtkonnaga arvete selliseks väljastamiseks/tasumiseks tegelikult ei olnud, ei ole millegagi ümber lükatud M. Aroni subjektiivne teadmine sellise kokkulepe olemasolust. Kohtu järeldus, et M. Aroni suhtes on

§ 201subjektiivne koosseis täidetud, on väär; - Maakohus käsitles M.

Aronile inkrimineeritud tegusid jätkuvate kuritegudena, mistõttu jäeti rahuldamata kaitsja taotlus aegumise kohaldamiseks mitmetes M. Aronile inkrimineeritud süüdistuse episoodides: M OÜ (süüdistusakt lk 118)- 27.04.2008 summas 626,33 eurot ja ning 25.06.2008 summas 464,70 eurot, kokku 1091,03 eurot; OÜ M (süüdistusakt lk 119)14.05.2008 summas 735,30 eurot, 28.05.2009 summas 717,41 eurot, 07.07.2008 summas 671,07 eurot, 05.08.2008 summas 1209,72 eurot, kokku 3333,50 eurot; P OÜ (süüdistusakt lk 121)- 16.01.2008 summas 616,62 eurot, 15.02.2008 summas 480,78 eurot, 29.02.2008 summas 20 1352,82 eurot, 26.03.2008 summas 635,60 eurot, 27.06.2008 summas 559,04 eurot, 16.07.2008 summas 487,84 eurot, kokku summas 4132,70 eurot - kokku summas 8557,23 eurot. Ei ole leidnud tõendamist, et ühe süüdistuses inkrimineeritud episoodi toimepanemisel R. Vainol (M. Vainol väidetava kaasaaitajana) oli tahtlus toime panna järgmist omastamise episoodi, mistõttu jätkuvast kuriteost rääkida ei saa. Rääkida saab vaid (koosseisu täidetuse korral) korduvatest kuriteoepisoodidest, mistõttu episoodid, mis on toime pandud enam kui 5 aastat enne M. Aroni vara arestimist (enne 01.08.2008), on aegunud; - Puutuvalt süüdistuse erinevatesse episoodidesse rõhutab kaitsja järgmist: AS A episood - M. Aron on läbivalt avaldanud, et ei tea fotoaparaadist midagi ning ta ei ole kordagi Ülemiste Euronicsi kaupluses käinud. Fotoaparaat Nikon COOLPIXP510RED ei ole mitte peegel- vaid kompaktkaamera, mistõttu otsuse see argument ei ole asjakohane. Kuigi M. Aroni e-posti aadress ning telefoninumber olid Euronicsi kaupluses pandud kontaktiks, ei anna see alust M. Aronit selles episoodis kaasaaitajana süüdi mõista. AS F episood - otsuses on sõnaselgelt leitud, et arved OÜ V nimele palus väljastada R. Vaino. M. Aronile süüks arvatud tegevus antud episoodis on ... toiduvaliku kooskõlastamine, kalkulatsioonide kooskõlastamine ..., milline ei täida

§ 201objektiivset koosseisu ühelgi juhul.

Järeldus, et M. Aron tellis cateringi oma sünnipäevale, on meelevaldne ja oletuslik. PK OÜ - episood. Tööandja V OÜ käsitles seda erisoodustusena ning tasus sellelt ka erisoodustusmaksu. Miks vaatamata sellele on tegemist episoodiga, millele tuleb anda karistusõiguslik hinnang, otsusest ei nähtu; - Tsiviilhagi käsitlus on raskesti jälgitav. Otsuse lk-l 64 on öeldud, et kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et kohane kannatanu on AS VV. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et kohane kannatanu on V OÜ, kelle nõue süüdistatavte vastu on juba rahuldatud AS VV rahaliste vahendite arvelt. Otsuse lk-l 76 on öeldud, et 25.01.2017 esitas hageja lõpliku nõude, kus vähendas M. Aroni vastu mittevaralise kahju nõuet summani 185 532,93 eurot. Menetluse vältel ei ole M. Aroni vastu aga ühtegi mittevaralise kahju nõuet esitatud. Otsuse p-s 6.4.9.1 loetletud episoodides jättis maakohus V OÜ hagi aegumise tõttu R. Vaino suhtes rahuldamata, kohaldades 5 aastast aegumistähtaega (M OÜ kaks episoodi, kokku summas 1090,97 eurot; M OÜ kolm episoodi kokku summas 2123,78 eurot ja P OÜ viis episoodi kokku summas 3644,86 eurot). Samades episoodides on aga kohus VÕS § 1045 lg 4 alusel hagi M. Aroni suhtes rahuldanud. Kaitsja leiab, et VÕS § 1045 lg 4 redaktsioonist lähtuvalt on samad nõuded aegunud ka M. Aroni suhtes; - Tsiviilhagi käsitlev osa otsuses ei ole seaduslik ega põhjendatud, selles puudub tsiviilhagi rahuldamist võimaldavate faktide analüüs ning nende subsumptsioon õigusnormide alla. Esitatud on üksnes rida õigusnorme ning näidatud võimalusi, milliseid materiaalõiguslikke järelmeid saab erinevate normide, erinevate kogumite kaudu teha, kuid fakti- ja tõendianalüüs, mis üldse looks võimaluse viidatud normidele tuginemise ja järelduste tegemise, otsuses puudub. Kohtuotsuses ei ole vähimalgi määral kajastatud seda, millist M. Aroni tegu ja miks saaks iga episoodi puhul lugeda kaasaaitamisteoks VÕS § 1045 lg 4 järgi; samuti miks see tegu on õigusvastane tsiviilõiguslikus mõttes ja kuidas konkreetselt avaldub selle teo kausaalne mõju hagis väidetud tagajärjele. Ka alusetu rikastumise nõude puhul ei ole märgitud, milles ja kuidas avaldus M. Aroni rikastumine tsiviilhageja vara arvelt, kuivõrd kohtuotsus sisaldab rikastumise küsimuses ainult etteheidetava teo kirjeldust, mitte rikastumise analüüsi, s.o tsiviilhageja vara liikumist M. Aroni omandisse, mille tagajärjel toimus M. Aroni varalise positsiooni alusetu suurenemine. Nii ei ole näiteks arusaadav, milles ja kuidas avaldus M. Aroni rikastumine selles, kui tasuti tema kinnistul asunud kompressori hoolduse eest; - Ekslik on seisukoht, et M. Aroni suhtes saab läbi vaadata alusetu rikastumise nõudeid nendes episoodides, kus M. Aronile süüdistust esitatud ei ole (otsuse p 6.4.2). Asjakohane on kohtu 21 viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-106-12, mille kohaselt saab kriminaalmenetluses esitada haginõude juhul, kui hagi aluseks olevad asjaolud on olulises ulatuses kattuvad süüdistuse aluseks olevate asjaoludega, kuid arusaamatuks muutub kohtu mõttekäik sealt, kus kohus tuletab M. Aroni vastu esitatud alusetu rikastumise nõuete lubatavuse viitega R. Vaino süüdistusele. Tsiviilnõude lubatavust tuleb kontrollida sama isiku pinnalt, s.o kas konkreetse tsiviilkostja vastu esitatud haginõude alus kattub olulises ulatuses tema vastu esitatud süüdistuse alusfaktidega. Nendes episoodides, milles M. Aronile alusetul rikastumisel põhinev nõue esitati, ei ole talle süüdistust esitatud ning sel põhjusel tulnuks hagi alusetu rikastumise nõuete osas jätta läbi vaatamata; - Aegumise osas asus kohus (otsuse p 6.4.4) seisukohale, et kannatanu sai kahjust teada 2013 aastal, mil hagi esitati ning seetõttu ei ole nõue aegunud. Samas ei nähtu kohtuotsusest kontrollitavat ega jälgitavat käsitlust selle kohta, millal kannatanu kahjust teada sai või vähemalt oleks pidanud teada saama ning millise tõendi alusel on kohus järeldanud, et kahjust saadi teada just 2013 aastal. See, kui kannatanu esitas tsiviilhagi 2013 aastal, ei tähenda, et ta ka samal aastal oma kahjust teada sai; - Kohus jättis igasuguse käsitluseta kaitsja kohtukõnes esitatud argumendid, et tulenevalt TsÜS § 31 lg 5 järgsest omastamisteooriast (juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks) sai kannatanu oma nõuetest teada kulutuste tegemise ajal. Ainus isik, kelle kontrolli all oli ülekannete tegemine erinevate kaupade ja teenuste eest, oli R. Vaino. Eeltoodud põhjusel pidi tsiviilhagejale, kelle juhatuse liige R. Vaino oli, olema ülekannete alusetus ja seeläbi tagasinõude tekkimine teada juba ülekande tegemise ajal. Arvestades hagiavalduse esitamise aega 15.07.2013 ning TsÜS § 31 lg 5 järgset omastamisteooriat, olid enne 15.07.2010 tekkinud nõuded aegunud; - Õiguslikult põhjendamata on seisukoht, et M. Aron vastutab solidaarselt R. Vainoga ka nõuete osas, milles R. Vainol on vastutus ÄS-i sätete ning M. Aronil alusetu rikastumise sätete alusel (otsuse p 6.4.8). Oma seisukohta on kohus põhistanud üksnes viitega õiguskirjandusele, nimetamata ühtegi õigusnormi, mis sellist seisukohta toetaks. Ükski KrMS-i ega TsMS-i säte ei võimalda teha järeldust, et otsuse põhjendatuseks piisab õigusnormide asemel üksnes viitest õiguskirjandusele; - Arusaamatu on kohtu seisukoht, et solidaarkohustus tuleneb ka PerekS-st, kuivõrd „käesoleval juhul on tegemist (osaliselt) perekonna huvides toime pandud kuriteoga.“. Millisel asjaolul ja tõendil kohtu järeldus baseerub, jääb otsuse pinnalt vastuseta. PerekS ei tunne sellist mõistet, nagu „perekonna huvides toime pandud kuritegu“. Samavõrra küsitava väärusega on väide, et „kuriteo läbi ühisvara suurendamise puhul sai nõude esitada mõlema abikaasa vastu ka varem kehtinud perekonnaseaduse § 20 lg 3 järgi.“ Millist redaktsiooni kohus silmas pidas, seda otsusest ei tulene; - Igasuguse käsitluseta on jäetud kaitsja seisukohad selles, et kannatanul ei olnud tänaseks enam kahju ning tsiviilhagi rahuldamine viiski rahuldatud osas OÜ V alusetu rikastumiseni. Tuvastatud on, et kannatanu tollane juhatuse ainuliige R. Vaino küll faktiliselt tasus OÜ V nimele väljastatud arved, kuid edasiselt on sellisel moel tasutud arvete summad lülitatud omakorda arvetesse, mis V OÜ edastas tehtud tööde ja osutatud teenuste eest AS-le VV, kes arved täies mahus tasus; - Menetluse kestel ei ole esile toodud asjaolu, et AS VV nõuaks kannatanult tagasi raha ulatuses, mille võrra AS VV hüvitas OÜ-le V kahju, mis tekitati R. Vaino poolt esitatud arvete tasumisega. Hüvitist, mille kannatanu oma emaettevõttelt tagasi sai, ei ole temalt tagasi nõutud. Vastupidist ei ole kannatanu väitnud, sellele tuginenud ega ka tõendanud ja tsiviilhagi tulnuks jätta rahuldamata. Kohus on loonud aga olukorra, kus kannatanu, juhul kui tsiviilhagi 22 käesolevas asjas kasvõi mingis osas jätkuvalt jääb rahuldatuks, rikastub alusetult; - M. Aronile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Otsuses on leitud, et kuivõrd M. Aron on jätkuva teona pannud kuriteo toime 5 aasta jooksul ja tema kaasabil omastatu väärtus on arvestatavalt suur, vastab tema poolt toimepandud teo ebaõiglusele üksnes vabaduskaotuslik karistus. Põhistus, miks tuleb esmakordselt kohtu all olevale isikule valida II astme kuriteo puhul koheselt raskem karistusliik, otsuses sisuliselt puudub. Kaitsja hinnangul tuleks M. Aronile karistuse mõistmisel arvestada ajaperioodi, mil väidetavad esimesed kuriteoepisoodid toime pandi, s.o enam kui 9,5 aastat tagasi, süüdistatava seaduskuulekat käitumist kuni käesoleva ajani ning M. Aroni menetluslikku käitumist maakohtus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada isikute võrdse kohtlemise põhimõtte riivet, mida kohus ei ole käsitlenud. Käesolevas asjas esineb isikute võrdse kohtlemise põhimõtte riive, mis on arvestatav karistust kergendava asjaoluna juhul, kui on alust isikute süüdimõistmiseks. Ebavõrdselt on koheldud OÜ V juhatuse liiget R. Vainot ja M. Vainot ühelt poolt ning emaettevõtte AS VV juhtkonda (näiteks tunnistaja TE) teiselt poolt. Ei ole usutav, et kui aastate jooksul toimusid arvete tasumised samamoodi, nagu on kirjeldatud süüdistuses, ei teadnud AS-is VV (juhatuse liige käsitletaval perioodil tunnistaja TE ) mitte keegi midagi sellistest OÜ V tasutud maksetest ja nende maksete paisutatud osade (n.ö õhk) lisamisest AS-le VV esitatavatele arvetele. Maakohtus leidis tuvastamist, et tunnistaja MS keelas RF-l, kellega sõlmiti leping selgitamaks OÜ V ja AS VV tegevust, AS VV dokumentidega tutvumise sõnadega: „ sinna ei ole sul asja “. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus sedastaks, et M. Aroni (ka R. Vaino) suhtes esineb võrdse kohtlemise põhimõtte riive võrreldes AS VV juhtkonna karistusõigusliku kohtlemisega, misläbi kohaldaks M. Aroni suhtes karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täies mahus (va OÜ P episoodis 30.03.2011 arve nr 300311 osas summas 154 eurot) ja mõista M. Aron süüdistuse ülejäänud mahus õigeks. Kannatanu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Sekundaarsena palub kaitsja tühistada kaevatav otsus M. Aronile mõistetud karistuse osas ja mõista karistus, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Kannatanu tsiviilhagi palub jätta rahuldamata. Kannatanu seisukohad apellatsioonidele

1. Kannatanu lepinguline esindaja K. Orm leiab, et apellantide kaebused ei anna alust seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. Palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt apellantide kanda. Maakohus on kriminaalasja arutanud igakülgselt ja menetlusnorme järgides ning teinud selle pinnalt õiglase ja põhjendatud otsuse, seda nii karistusõiguslikust aspektist kui ka tsiviilõigusliku nõude osas. Tsiviilhagi rahuldamise osas rõhutab kannatanu alljärgnevat. - R. Vaino väited, et OÜ V vara arvelt tehtud maksed on toimunud OÜ V ainuosaniku AS VV poolt antud vahendite arvel ja heakskiidul, on paljasõnalised, ei vasta tegelikkusele ja nendega püütakse jätkuvalt kohut eksitada. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et AS VV aktsepteeris või kiitis heaks OÜ V juhatuse liikme R. Vaino poolt OÜ V vara kasutamise enda ja oma abikaasa huvides; - Kõik maksed on tehtud eranditult OÜ V, mitte AS VV arveldusarvel oleva raha arvelt. R. Vaino kaitsja ajab kas tahtlikult või tahtmatult segamine tütarettevõtte ja emaettevõtte vara, asudes neid meelevaldselt samastama. Asjaolu, et OÜ V teenib müügitulu emaettevõttele AS VV erinevaid teenuseid müües, ei tähenda, et kahju kannatanuks oleks temale osutatud teenuste eest tasunud emaettevõte. OÜ V vara on apellantide poolt toime pandud õigusvastaste tegudega 23 vähenenud mistahes vastusooritust saamata, vastusoorituse on aga omastanud apellandid; - Täiesti paljasõnaline ja sisustamata on R. Vaino seisukoht, justkui oleksid OÜ V maksed kuidagi kasulikud kontsernile kui tervikule. Äriühingu vara omastamine ei ole ega saagi olla kasulik ei tütar- ega emaettevõttele ega ka kogu kontsernile; - Kannatanu ei nõustu M. Aroni seisukohaga, et OÜ V tsiviilhagis esitatud nõue süüdistatavate vastu on AS VV rahaliste vahendite arvelt rahuldatud. AS VV ei ole OÜ-le V hüvitanud R. Vaino ja M. Aroni poolt tekitatud kahju ega M. Aroni poolset rikastumist. Tegemist on täiesti arusaamatu ja paljasõnalise väitega, millega M. Aroni esindaja püüab teadlikult kohut eksitada; - Otsuse lk-l 76 sisalduv kirjaviga ei puuduta mistahes osas M. Aroni õigusi, kuna tegemist on riigilõivu tagastamist puudutava osaga. Tegemist on ilmse kirjaveaga, millele tähelepanu juhtimine on asjakohatu ja ebavajalik, kuid kinnitab M. Aroni sisuliste vastuväidete puudumist; - M. Aron-Vaino seisukoht, et kohtuotsus ei ole tsiviilhagi osas põhjendatud ega seaduslik, ei vasta tõele. Maakohus on piisava detailsusega põhjendanud kohtu poolt tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohus on tuginenud ja samuti on otsuses viidatud õigusnormidele, mida kohus tsiviilhagi rahuldamisel kohaldab. Maakohus on analüüsinud kõiki apellantide vastuväiteid tsiviilhagile ja on iga väite osas esitanud oma põhjendused. Maakohus on kajastanud kõiki tsiviilhagi lahendamisel tähtsust omavaid aspekte eraldi alapunktides, mis muudab otsuse kergesti jälgitavaks. M. Aroni õigusvastased teod on piisava detailsusega ja viidetega tõenditele kajastatud kohtuotsuse osas, milles lahendati kriminaalmenetluslikke küsimusi ning nende ülekordamine tsiviilõigusliku nõude juures ei ole johtuvalt senisest kohtupraktikast vajalik ning muudaks kohtuotsuse raskesti jälgitavaks. Tsiviilhagi aluseks on samad teod, mida lahendati kriminaalõiguslikust aspektist ning kohus on iga episoodi juures märkinud ära selle, milles süüdistavatele etteheidetav tegu väljendus ja kuidas tegu on tõendatud. Tsiviilhagi puudutava kohtuotsuse osas nimetatud asjaolude ülekordamine ei ole vajalik ega menetluslikult mõistlik; - VÕS § 1045 lg 4 ei reguleeri nõude aegumist nagu R. Vaino kaitsja ekslikult leiab. M. Aron Vaino suhtes rahuldati hagi OÜ M, OÜ M ja OÜ P episoodides m.h. VÕS § 1043 alusel (otsuse lk 62 alapunkt 6.4.2.). Tegemist on õigusvastase kahju tekitamise sättega, mille alusel esitatavate nõuete aegumist reguleerib TsÜS § 150 lg
2. M. Aron - Vaino ei vastuta kahju eest ÄS § 187 lg 2 alusel, mille aegumist reguleeritakse aga ÄS § 187 lg
3. Maakohus on õigesti M. Aron-Vaino puhul arvestanud aegumist alates ajast, mil OÜ V kahjust teada sai (TsÜS § 150 lg 1). Asjaolust, et juhatuse liige koos abikaasaga on rikkunud temal lasuvaid kohustusi, sai kannatanu teadlikuks 2013 ning samal aastal esitati ka hagi M. Aroni vastu. Episoodide osas, kus kohus leiab, et M. Aroni osas on kahju hüvitamise nõue TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud, palub tsiviilhageja selliselt tekitatud kahju osas kohaldada TsÜS § 150 lg 2, mis tulenevalt Riigikohtu (otsus nr 3-2-1-45-10) praktikast on iseseisev seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Kriminaalasja materjalidega on leidnud kinnitust, et vara omastamisega (õigusvastase tegevusega) on ka M. Aron rikastunud; - Otsuses on viidatud õigusnormile, millest solidaarvastutus tuleneb. Otsuse lk 65 p-s 6.4.
4. on kohus viidanud nii VÕS § 65 lg 2 kui ka § 137 lg 1, mis mõlemad reguleerivad solidaarvastutust. Kaitsja väited otsuses sellise aluse puudumisele on eksitavad ja ebaõiged; - Tsiviilhagi rahuldamisel kannatanu ei rikastu, vaid taastab olukorra, milline oli enne apellantide poolt toimepandud süütegusid. M. Aroni kaitsja esitab järjekindlalt tegelikkusele mittevastavat väidet, et „OÜ V on nõutava rahasumma ulatuses juba hüvitise saanud ja siin ei ole vaidlust“. Süüdistatavad ei ole OÜ-le V tekitatud kahju hüvitanud ja sellekohased tõendid puuduvad. AS VV on tasunud temale väljastatud teenusarved, mille tasumise kohustus tulenes AS VV ja OÜ V vahelisest töövõtusuhtest, mitte aga ei ole hüvitatud R. Vaino ja M. Aroni 24 poolt tekitatud kahju või M. Aroni poolset alusetut rikastumist. M. Aroni kaitsja arusaam, et AS VV sooritusega on OÜ V vara vähenemine taastatud, on asjatundmatu. Tsiviilhagi alusetu rikastumise osa on piisavas ja olulises puutumuses süüdistusega, selle ühine läbivaatamine on menetluslikult põhjendatud ja lubatud Riigikohtu lahendi 3-1-106-12 kohaselt. Tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega, omavad piisavat ühisosa ning tsiviilhagi on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus
5. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatavate kaitsjad apellatsioone ja palusid need rahuldada. Kannatanu esindaja palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata. Prokurör leidis, et vaatamata maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohatisele lakoonilisusele, on need jälgitavad ja ammendavad ning otsuse tühistamiseks alus puudub. Maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõigust rikkunud. Süüdistatavatele mõistetud karistused lähtuvad nende süü suurusest ning arvestavad karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonide sisuga, kannatanu esindaja kirjalike vastuväidetega ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on kaevatavas osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonides esitatud argumendid ei lükka ümber maakohtu järeldusi ega anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
7. Esitatud apellatsioonides taotlevad kaitsjad ringkonnakohtult esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist neile esitatud süüdistustes, välja arvatud osas, milles maakohus mõistis R. Vaino süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 järgi U OÜ ja OÜ P episoodides ning M.

Aron-Vaino süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi OÜ P episoodis õigeks.

Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1107-12 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead vaidlustatud maakohtu otsuses tuvastatavad ja apellatsioonides esitatud argumendid maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks alust ei anna. 16. Maakohtu otsusest nähtub, et R. Vaino ja M. Aron-Vaino süüditunnistamisel tuvastas maakohus, et teod, mille toimepanemises süüdistatavaid süüdistati, on toime pandud, need teod panid toime just süüdistatavad ja need teod sisaldavad kuriteokoosseise, mis on ette nähtud

§ 201

lg 2 p-s 2 ja § 345 lg-s 1 ning

§ 201lg 2 p 2 - § 22 lg-s 3.

Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatavad on nende kuritegude 25 toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on süüdistatavate süüditunnistamiseni viinud kohtu mõttekäigu kujunemine kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse pinnalt jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud.

1. Apellatsioonides korratakse valdavas osas samu väiteid, mida kaitsjad esitasid juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses ning millele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-113-13, otsus nr 3-11-23-11 ja otsus nr 3-1-1-92-11). Kohtukolleegium ei pea vajalikuks esitada uuesti maakohtu otsuses kajastatud kõikide tõendite analüüsi, vaid piirdub alljärgnevalt hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.
2. Kohtumenetluses uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et R. Vaino, kellel oli OÜ V juhatuse ainuliikmena äriühingu vara käsutamise õigus, tegi ajavahemikul 14.01.2008 07.04.2013 OÜ V vara arvelt kulutusi, millised ei olnud OÜ-le V vajalikud ning pööras sellega talle usaldatud OÜ V vara suures ulatuses ebaseaduslikult enda ning kolmandate isikute kasuks ja kasutas teadvalt võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi. Kohtukolleegiumi arvates tuvastas maakohus õigesti ka selle, R. Vainole osutas tahtlikult vaimset ja füüsilist kaasabi omastamise toimepanemisele suures ulatuses M. Aron-Vaino. Apellandid leiavad jätkuvalt, et R. Vaino poolt OÜ V nimele esitatud arvete tasumised OÜ V vara arvelt toimusid OÜ V ainuosaniku AS VV poolt antud vahendite arvel ja heakskiidul ning et OÜ V tsiviilhagis esitatud kahju hüvitamise nõue on AS VV rahaliste vahendite arvelt rahuldatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellantide selline käsitlus õiguslikult arvestatav. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu, mistõttu saab juriidilisele isikule omistada vaid inimeste tegusid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-15-14). Seega saanuks R. Vainole anda nõusoleku OÜ V nimele esitatud arvete tasumiseks üksnes AS VV juhataja TE. Maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud TE ütlustest ei nähtu, et ta oleks pidanud aktsepteeritavaks kõigi võimalike kulutuste kandmist ettevõtte arvelt, sest töötajatele oma kodus pööripäevapidusid korraldas ta ise, kandes ka nendega seotud kulutused (kd 26, lk 82) ja n.n „VV viina“ tarbeks ostist alkoholi isikuliku raha eest (kd 26, lk 81) ning Fist tellitud teenuse maksumuse tasus ta R. Vainole sularahas. Ka kohtukolleegiumil ei tekkinud kahtlust tunnistaja TE ütluste ebausaldusväärsuses, kuivõrd ka tunnistaja JP ütluste kohaselt maksis ka tema saadud ehitusmaterjalide eest R. Vainole sularahas. Eluliselt ei ole seega usutav, nagu maakohus õigesti leidis, et TE nõustus ja kiitis heaks R. Vaino kui tütarettevõtte juhi poolt isiklike kulutuste kandmise OÜ V vara arvelt. AS VV aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Viimsi vallale ning ettevõte on asutatud valla territooriumil vee ja kanalisatsiooniteenuse osutamise 26 tagamiseks. Ka ei nähtu ühestki kohtule esitatud muudest tõendiallikatest, et TE omaniku seadusjärgse esindajana oleks andnud R. Vainole nõusoleku AS V vara pööramiseks R. Vaino ja kolmandate isikute kasuks. Seega on R. Vaino poolt isiklike kulutuste kandmine (söökide, riiete, mööbli, nõude ja reiside ostmine enda perekonnale, endale sularaha hankimine teiste isikute arvete eest tasumine ja raha kandmine enda kontrolli all olevasse OÜ-sse H) enam kui 5 aasta jooksul OÜ V vara arvelt omastamiskoosseisu mõttes ebaseaduslik.
3. Ka kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad mistahes tõendid OÜ V 25.01.2017 tsiviilhagis esitatud nõuete rahuldamisest AS VV rahaliste vahendite arvelt. AS VV ei ole OÜ-le V R. Vaino ja M. Aron-Vaino poolt tekitatud kahju ega M. Aron-Vaino poolset alusetut rikastumist hüvitanud. Kõik maksed on tehtud eranditult OÜ V, mitte AS VV arveldusarvel oleva raha arvelt, kellele OÜ V teenib müügitulu erinevaid teenuseid müües. Seega on kannatanuks OÜ V, kelle vara on R. Vaino ja M. Aron-Vaino poolt toime pandud õigusvastaste tegudega vähenenud mistahes vastusooritust saamata. R. Vaino kaitsja ajab kas tahtlikult või tahtmatult segamine tütar- ja emaettevõtte vara, asudes neid meelevaldselt samastama. Äriühingu vara omastamine ei ole ega saagi olla kasulik ei tütar- ega emaettevõttele ega ka kogu kontsernile, mistõttu R. Vaino seisukoht, justkui oleksid OÜ V maksed kuidagi kasulikud kontsernile kui tervikule, paljasõnaline ja sisustamata. Kuigi M. Aron-Vaino kaitsja möönab, et AS VV poolt ei ole OÜ-le V kahju hüvitamist toimunud nö eraldi ülekandega ja koos selgitusega „Hüvitis Vainode poolt tekitatud kahju eest“, ei nähtu apellatsioonist, milliste summade ulatuses OÜ V enda poolt esitatud arveid AS-le VV tasumiseks suurendas. Puuduvad seega tõendid, et AS-le VV tasumiseks esitatud arved sisaldasid lisaks osutatud teenustele ka hüvitist nendele summadele, mille võrra OÜ V vara oli süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu vähenenud.
4. Maakohus tuvastas õigesti, et M. Aron-Vaino on pannud toime kaasaaitamisteo. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-97-09 p-s 7.4 selgitanud järgmist: „subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab, et tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes“. M. AronVainol oli kavatsetus nii kaasaaitamisteo kui ka R. Vaino poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes, ta oli teadlik ka sellest, et OÜ V vara käsutamise õigus oli R. Vainol. M. M. AronVaino tahtlust R. Vaino poolt õigusvastaste tegude toimepanemise suhtes kinnitab usaldusväärselt asjaolu, et tema valdusest leiti mitmeid moonutatud sisuga arveid (M OÜ, OÜ M, OÜ NG, P OÜ jpt episoodid), mille läbi sooviti luua kulutuste näiline seos OÜ V majandustegevusega.
5. R. Vaino kaitsja on seadnud kahtluse alla rea menetlusõiguslikke aspekte, millega maakohus on apellandi arvates rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 või § 339 lg 2 tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud taotlused ei ole asjakohased ega põhjendatud, samuti ei anna need alust R. Vaino suhtes tehtud süüdimõistva otsuse tühistamiseks, R. Vaino õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses ega OÜ V tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Enda seisukohti põhjendab kohtukolleegium järgnevalt. 21.
6. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole R. Vaino taotluse 27 süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata jätmisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Süüdistatava taotluse kohaselt oli kahju tekitanud menetleja kohus, kes ei lahendanud asja lühimenetluse sätete järgi, mistõttu toimus kriminaalasja arutamine pikalt. Kaitsja viitab apellatsioonis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) seletuskirjale ja leiab, et olenemata SKHS § 7 lg-s 3 sätestatust, toimub ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine SKHS alusel. On õige, et SKHS seletuskirjast tulenevalt toimub ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine SKHS alusel sõltumata sellest, kas menetluse venimise põhjustab kohtueelne menetleja või kohus, kuid siinjuures on oluline juhtida tähelepanu seletuskirja vastava lause juures viidatud SKHS § 5 lg 1 p-le 6 ja lg-le
7. Nimelt sätestab SKHS § 5 kahju hüvitamise alused sõltuvalt menetluse lõpptulemusest ja viidatud säte kohaldub vaid juhul, kui isik mõistetakse õigeks või lõpetatakse tema suhtes menetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel. Maakohus on vaidlustatud otsusega R. Vaino süüdi tunnistanud, mistõttu ei ole kaitsja vastuväide ja viide seletuskirjas justkui sisalduvale maakohtu seisukohast erinevale arusaamale, asjakohased. SKHS § 7 lg-st 3 tuleneb ühemõtteliselt, et kahju hüvitamise korral sõltumata süüasja lõpptulemusest (ka siis, kui isik tunnistatakse süüdi), kui väidetava kahju tekitajaks on kohus, tuleb kohaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) regulatsiooni. RVastS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist aga üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Käesoleva süüdistusasja materjalidest ega apellatsioonist ei nähtu, et kriminaalasja menetlenud maakohtu kohtunik oleks kohtumenetluse käigus kuriteo toime pannud. Seega leidis maakohus kohtukolleegiumi arvates õigesti, et R. Vaino 17.02.2017 esitatud taotlus kuulub SKHS § 13 lg 3 alusel läbi vaatamata jätmisele, kuivõrd tal puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist. Alus kaitsja taotluse rahuldamiseks ja süüdistatava taotluse saatmiseks maakohtule uuesti lahendamiseks puudub. 21.
8. Kaitsja on kohtumenetluse vältel läbivalt rõhutanud, et kui tema kaitsealune on taotlenud enda asja lahendamist lühimenetluses, peab kohus lühimenetluse kohaldamisega nõustuma. KrMS § 234 lg 2 sätestab, et kui prokuratuur keeldub lühimenetluse kohaldamisest, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras. Kohtukolleegium nõustub siinjuures täielikult prokuratuuri seisukohaga, et KrMS § 233 lg 1 sätestatu koosmõjus KrMS § 234 lg-s 2 sätestatuga, väljendavad ühemõtteliselt seadusandja tahet, mille kohaselt jääb prokuratuurile õigus otsustada, kas süüdistatava taotlust lühimenetluse kohaldamiseks aktsepteerida või mitte. Ka Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-16-07 p-s 11 leidnud, et süüdistataval puudub (põhi)õigus lihtmenetlusele. Kuivõrd selline (põhi)õigus süüdistataval puudub, siis ei ole põhiseadusega vastuolus ka prokuratuuri võimalus keelduda lühimenetluse kohaldamisest juhtudel, kui prokuratuur hindab selle menetlusliigi mistahes põhjusel konkreetse asja lahendamiseks ebasobivaks. Otsuse nr 3-1-1-79-10 p-s 9 on Riigikohus veelkordselt rõhutanud, et lühimenetlus on võimalik vaid siis, kui seda on taotlenud süüdistatav ning prokuratuur on sellega nõustunud. Millistel kaalutlusel ei nõustu prokuratuur lühimenetluse kohaldamisega, ei avalda mõju selle otsustuse õiguspärasusele. KrMS-i Kommenteeritud väljaanne, § 234 kommentaaris 2 on leitud, et prokuratuur võib lühimenetlusest keelduda siis, kui prokuratuuri arvates ei ole kriminaaltoimiku materjalide alusel võimalik kriminaalasja lahendada. Tulenevalt käesoleva kriminaalasja materjalidest, on prokuratuur lähtunud lühimenetlusest keeldumisel eelkõige vajadusest säilitada edasikaebeõigus ka süüdimõistva otsuse korral, sest KrMS § 318 lg 3 p 2 järgi ei saa prokuratuur lühi- ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seega ei olnud prokuratuuri eesmärgiks mitte alluda seadusele ja ise menetlust kujundada, vaid tegemist oli prokuratuurile seatud legitiimsete eesmärkide täitmise ühe instrumendiga, millest prokuratuur, käesoleva kriminaalasja spetsiifikat arvestades, ei pidanud võimalikuks loobuda. 28 Et tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest puudub süüdistataval (põhi)õigus nõuda enda asja lahendamist lühimenetluses, puudub tal ka prokuratuuri lühimenetlusega mittenõustumise korral õigus nõuda karistuse vähendamist vastavalt KrMS § 238 lg-s 2 ettenähtule, s.o 1/3 võrra. KrMS § 234 lg 2 kohaselt jätkatakse juhul kui prokuratuur keeldub lühimenetluse kohaldamisest, kriminaalmenetlust üldkorras. Seega käesoleva kriminaalasja lahendamisega üldmenetluses ei rikkunud maakohus süüliselt menetlusõigust. Kaitsja taotlused põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks seonduvalt ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamisega ja regulatsiooni või selle puudumisega, mis võimaldab KrMS § 233 lg-s 2 sätestatud aluste puudumisel lühimenetluse taotluse esitamata jätmist, kui süüdistatavad taotlevad lühimenetlust, ei ole kohtukolleegiumi arvates käesoleva kriminaalasja asjaolusid silmas pidades asjakohased, mistõttu tuleb need jätta rahuldamata. 21.
9. Asjakohane ei ole apellandi etteheide maakohtule kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumisest. Maakohus on põhjendatult leidnud, et alibi tõendamiskohustus on süüdistatavatel ja nende kaitsjatel ning selle kohustuse täitmata jätmise tagajärgi piisavalt põhjendanud. Kohtu tõdemus, et süüdistatavad isegi ei üritanud enda esitatud kaitseversioone tõendada, tuleneb otseselt asja materjalidest. Maakohus on otsuse p-s 3.
10. (lk.-l 52-53) jälgitavalt ning piisava põhjalikkusega analüüsinud, miks ta leiab, et R. Vaino peamine kaitseargument - TE nõusoleku olemasolu AS V vara enda ja kolmandate isikute kasuks pööramiseks - ei ole tõendamist leidnud. Edasi viitab kohus otsuse ps 3.6 (lk. 53 ja pöördel) kaitsjate poolt esitatud erinevatele kaitseversioonidele, mida tõendama ei asutud, osundades samas asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga paljude süüdistuse episoodide osas süüdistatavate kaitseversioonid kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustes või kohtuistungil läbi kaitsjate küsimuste ja muude menetluslike taotluste esitatud enda nägemus ühe või teise kulutuse vajalikkuse kohta OÜ V ettevõtluses, prokuratuuri poolt esitatud tõenditega ümber lükatud. Just esitatud ebakonkreetsete kaitseversioonide kontrollimise võimatuse tõttu, tõdes maakohus põhjendatult Riigikohtu praktikale tuginedes, et alibi esitamisel peab süüdistatav tegema pingutusi, et seda tõendada või vähemalt looma menetlejale piisava võimaluse alibi kontrollimiseks. Kui süüdistatavad kohtueelsel uurimisel antud ütlustes väidavad, et R. Vaino soetas terve Viimsi valla juhtkonna tarbeks OÜ-st M erinevaid koduelektroonika seadmeid, pidanuks ta nimetama ka isikud, kelle tarbeks ta neid seadmed soetas ning milliseid seadmeid ta ühele või teisele isikule üle andis. Ainult sellisel juhul olnuks menetlejal võimalik allutada süüdistatava nimetatud isikud menetlustoimingutele, kontrollimaks R. Vaino kaitseversioone. Samas oli süüdistataval endal õigus kutsuda kohtusse tunnistajad, kes kinnitavad, et nemad on kas palga lisana, palga asemel, kingitusena või muul põhjusel saanud R. Vainolt Sony koduelektroonikaseadmeid vms. Ainult nii oleks süüdistatav saanud enda ebakonkreetseid kaitseversioone tõendada või kontrollitavaks muuta. Käesolevas kriminaalasjas jätsid nii süüdistatavad kui nende kaitsjad kaitseversioonide kontrollimise esitamata. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatavad ise loobusid enda õigusest kaitseversiooni tõendada. 21.
11. Võistlevas kohtumenetluses peab iga osapool ise tõendama neid argumente, millele ta tugineb. Apellandi väide, nagu pidanuks maakohus juhtima kaitsjate tähelepanu vajadusele tõendada kaitseversioone, on kohtukolleegiumi arvates asjakohatu. Kohtul on võistlevas menetluses passiivne roll ning kohus ei pea ega saagi võistlevuse põhimõttest kõrvale kaldumata asuda ise juhtima poolte tähelepanu nende versioonide puudustele või vajadusele esitada tõendamiseks lisatõendeid. 29 Kaitseakti vastavuse hindamisel KrMS § 277 nõuetele on kohtul olemas üksnes süüdistusakt ja kaitseakt(id). Ilma tõenditele sisulist hinnangut andmata ja nende sisu uurimata, ei ole kohtul ka teoreetiliselt võimalik asuda seisukohale, kas kohtule esitatud tõendid isiku süüditunnistamiseks või õigeksmõistmiseks on piisavad. Seega puudus maakohtul kohustus kaitseakti tagastamiseks või kaitsjale täiendava tähtaja andmiseks selles puuduste kõrvaldamiseks või kaitseakti täiendamiseks. 21.
12. Iseenesest leiab kaitsja õigesti (apellatsiooni p-s 1.3.2.), et kohtulikul uurimisel lühimenetluses võivad kohtuistungist osavõtjad KrMS § 237 lg 4 kohaselt tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele ja kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid. Lühimenetluses ei saa kohus seega menetlusosalistelt täiendavate asjaolude tõendamist nõuda. Kohtukolleegium juhib siinjuures aga kaitsja tähelepanu asjaolule, et käesoleva asja arutamine maakohus toimus üldmenetluses, mistõttu seisukoht nagu puuduks kohtul sellises olukorras võimalus heita kaitsjale ette tõendite esitamata jätmist, ei ole asjakohane. 21.
13. Kohtukolleegiumil puudub sarnaselt maakohtuga kahtlus tunnistaja TE ütluste ebausaldusväärsuses. Maakohus on hinnanud piisavalt põhjalikult kõiki tõendeid KrMS § 61 kohaselt, s.h ka tunnistaja TE ütlusi süüdistatavatele etteheidetavate episoodide osas, seonduvalt kaitseversioonidega. Kuigi otsuses on tunnistaja TE ütlusi analüüsitud koos teiste tõenditega üksnes osades süüdistatavatele etteheidetavates kuriteoepisoodides - OÜ M (otsuse p 3.1.16., lk 36-37), D OÜ (otsuse p 3.2.3., lk 39-40), E OÜ (otsuse p 3.2.4., lk 41), AS F (otsuse p 3.2.5., lk 41-42) ja PK OÜ (otsuse p 3.2.9., lk 46-47), ei anna see alust kahelda tunnistaja TE ütluste ebausaldusväärsuses. Hinnang TE ütluste usaldusväärsusele on piisavalt põhjalik, samas ei väära TE ütluste lakooniline analüüs maakohtu tõdemust selles, et ükski kohtus uuritud tõenditest, peale süüdistatavate endi ütluste, ei kinnita, et TE oleks andnud R. Vainole nõusoleku OÜ V vara R. Vaino enda ja kolmandate isikute kasuks pööramiseks. Tunnistaja TE ütlustest nähtub, et ta ei pidanud aktsepteeritavaks kõigi võimalike kulutuste kandmist ettevõtte arvelt (kd 26, lk 81 pöördel, 82). Maakohtu hinnang tunnistaja TE ütluste usaldusväärsusele ülekuulamise järgselt on eluliselt usutav. Kohtu järeldus, et isegi kui TE oleks andnud R. Vainole nõusoleku nende kulutuste tegemiseks, ei oleks tegemist õiguspärase otsusega, on õige. Mitte õiguspärase loa andmisega OÜ V vara kasutamiseks R. Vaino isiklikeks vajadusteks, oleks TE omakorda rikkunud lojaalsuskohustust, mis aga ei oleks vabastanud ei R. Vainot ega M. Aron-Vainot vastutusest. 21.
14. Erisoodustusena kajastatud arvetest leidis kohtus uuritud tõenditega tõendamist üksnes PK OÜ 19.03.2013 arve nr 1003 M. Aron-Vainole tehtud alalaugude korrigeerimise operatsiooni eest (kd 12, lk 144). Kõiki teisi R. Vaino poolt OÜ V vara arvelt tasutud kulutusi ei kajastatud mitte erisoodustusena, vaid nende mitteseotust OÜ V ettevõtlusega püüti vastupidiselt igati varjata. Tuvastatud on, et R. Vaino palvel vormistati arveid võimalikult üldsõnaliselt (näiteks H OÜ arved „remonttööde“ eest, kd 5, lk 42, 44, 46, 48, 50 ja 52), mille alusel tasuti 14424 eurot M. Aron-Vainole kuuluval kinnistul Jõelähtme vallas Harjumaal R. Vaino ja M. Aron-Vaino elukohaks oleva hoone katuseehitustööde eest. Lisaks muudeti arvetele märgitavate kaupade või teenuste nimetusi M. Aron-Vaino soovi järgi (näiteks OÜ D arved transpordi eest, milleks tegelikult olid erinevad reisiteenused M. Aron-Vainole ja tema perele) ja võltsiti (näiteks OÜ M arved coretex kombinesoonide eest), kuigi OÜ M kaupluse sortimenti kuulusid üksnes naiste kõrgmoodi esindavate brändide (Zanotti, Isabel Marand, Lavin, Celine, Chloe, Malizon ja 30 Valmont) kaubad – rõivad, jalatsid, aksessuaarid ja ehted, millised valis välja M. Aron-Vaino. 21.
15. Hinnatud tõenditest ei tulene ja ebaõige on apellandi seisukoht, et kohtueelne menetleja justkui vältis teadlikult tõendite kogumist, mis oleksid võinud kinnitada TE seotust süüdistatavatele etteheidetud omastamiste episoodidega. R. Vaino ja M. Aron-Vaino kasutasid toimiku materjalidest nähtuvalt alates 2013 juunist kuni 2015 sügiseni oma õigust ütluste andmisest keelduda, andes ütlusi esmakordselt 2015 sügisel, milles nad ka esmakordselt viitavad TE väidetavale heakskiidule ja osalusele OÜ V vara omastamises. Arusaadavalt ei olnud sellise menetlusliku käitumise tõttu väidetava nõusoleku olemasolu kontrollimiseks aga enam kui kahe aasta möödudes, võimalik koguda muid tõendeid kui tunnistaja TE teadaoleva elukoha vaatlus, tema ülekuulamine ja ülekuulamisel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimine. Kõik need eelnevad menetlustoimingud menetleja poolt ka tehti ning nende tulemus ei andnud alust tunnistaja TE ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kohtuistungil ei ole kaitsjad leidnud TE poolt kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel ühtegi vastuolu, mida nad oleksid suutnud teisesküsitluses välja tuua, et seeläbi tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Tunnistaja RF ütlused TE selgitustele ei ole aga tõendina kasutatavad, kuivõrd need ei ole faktiteadmised, vaid tunnistaja subjektiivne arvamuse toimunust. Tunnistaja TE ütluste usaldusväärust ei väära ka asjaolu, et tema kasutuses on olnud ATV Yamaha Grizzly 660, mida tunnistaja eitanud ei ole. Küll aga on ta eitanud ATV Yamaha Grizzly 660 hooldamist Yamaha keskuses (L OÜ), selle parendamist rippsüsteemi ja niiduki soetamise kaudu. Maakohtus uuritud tõenditega on tõendatud, et nii L OÜ teenuste, kui ka FK OÜ kaupade soetamisega tegeles R. Vaino, mitte TE. Tuvastatud on, et R. Vaino kodust võeti läbiotsimisel ära väike ATV Yamaha Grizzly 125 ning et R. Vainole kuuluval OÜ-l NG oli samuti ATV Yamaha Grizzly
16. Samuti ei mõjuta TE ütluste usaldusväärsust AS VV ja OÜ H vahelised tehingud 2008 aastal. Maakohtus uuritud tõenditest selgus, et TE allkiri oli vaid ühel OÜ H poolt AS-le VV esitatud arvetest. Kõik tööde vastuvõtuaktid ja ülejäänud arved olid allkirjastatud PE poolt, kelle ütlustest nähtub, et tegelikkuses tema aktides kajastatud töid ise vastu ei võtnud ega kontrollinud, eeldades, et need on üle vaadanud R. Vaino, TE või veel keegi. Seega täitis maakohus tõenditele hinnangut andes kõiki apellatsioonis viidatud Riigikohtu praktikast tulenevaid nõudeid ega rajanud süüdimõistvat otsust sugugi mitte ühele tõendile ega täitnud süüstavate tõendite vähesust oma siseveendumusega. R. Vaino kaitsja sellekohased argumendid on seega asjakohatud, ei tulene hinnatud tõenditest ega lükka ümber kohtu veendumust tunnistaja TE ütluste usaldusväärsusest. 21.
17. Kaitsja seisukohaga tõendite hindamisel kasutatud vastuolulisest metoodikast kohtukolleegium nõustuda ei saa. Vaidlustatud otsuses esitatud kõikide omastamise episoodide analüüsist tuleneb, et maakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks osade kaupade või teenuste pööramist R. Vaino ja tema lähikondsete, osade kaupade või teenuste pööramist tuvastatud kolmandate isikute (JP) ning osade kaupade või teenuste pööramist tuvastamata kolmandate isikute kasuks. Asjaolu, et mõningate OÜ V arvelt soetatud kaupade asukoht ei ole leidnud kohtus uuritud tõenditega tuvastamist, ei lükka ümber kohtu poolt tuvastamist leidnud fakti, et ainsaks isikuks, kes sai OÜ V vara arvelt kauba või teenuse eest tasuda ja seda ka tegi, oli R. Vaino. R. Vaino oli ainuke isik, kellele OÜ V vara usaldatud oli ja kes sai lõplikult otsustada, kas vastav kulutus teha või tegemata jätta. Seega olenemata sellest, kelle kasuks konkreetne kaup või teenus pöörati, vastutab OÜ V vara omastamise eest R. Vaino. Apellant juhib õigesti tähelepanu sellele, et süüdistatav on kohtueelses menetluses antud ja 31 kohtuistungil avaldatud ütlustes möönnud OÜ V vara (fotoaparaat Nikon, B OÜ-st soetatud aknad) pööramist kolmandate isikute kasuks, mis tõendab aga seda, et ta tasus teadlikult kaupade eest, mis ei olnud OÜ V majandustegevusega seotud. 21.
18. Kohtus uuritud tõenditega ei leidnud kinnitust R. Vaino väited, et E OÜ-st soetatud kööginõud olid kasutusel OÜ V ja AS VV kontoris ning et F OÜ-lt soetatud soojakut kasutati OÜ V ettevõtluses. Et kohtueelses menetluses viitas R. Vaino ainsana tolleks hetkeks juba ligi kaks aastat surnud JJ-le, kui väidetavale kasusaajale, kuid mitte ühelegi teisele konkreetsele isikule, keda oleks saanud menetlustoimingutele allutada, ilmestab R. Vaino tahtlust muuta enda kaitseversioonid menetlejale mitte kontrollitavateks. 21.
19. Ebaõigesti heidab apellant kohtule ette kohtumenetluse käigus tõendite usaldusväärsuse küsimuse lahendamata jätmist. Kaitsja selline rõhuasetus on põhjustatud eelkõige seonduvalt mitmete kirjalike tõenditega, milleks on pangakontode vaatlusprotokollid ja tunnistajate poolt ülekuulamiste käigus välja antud dokumendid. Maakohus on nende tõendite usaldusväärsuse küsimuse lahendanud kohtuotsuse p-s 2.
20. (otsuse lk 19). On õige, et kohus peab KrMS § 312 pde 1 ja 2 järgi välja tooma tõendid, mida ta ei pea usaldusväärseks ning seda ka põhjendama, kuid maakohus ongi seda puutuvalt süüdistatavate ütlustesse iga üksiku süüdistuse episoodi juures teinud. Arvestades käesoleva kriminaalasja mahukust, ei ole maakohus kohtuotsuse tegemisel küll eranditult kõikidele isikulistele tõenditele tuginenud, mis aga kohtukolleegiumi arvates ei tähenda seda, et need tõendid olid kohtu hinnangul ebausaldusväärsed. Küll võib sellest teha aga järelduse, et käsitlemata jäänud tõendid luges maakohus tõenduslikult usaldusväärseteks kui ka seda, et kohus luges kuriteokoosseisu tunnustele vastavaid kõiki asjaolusid tuvastatuks teiste, kaalukamate tõenditega. Kohus peab küll otsustuse aluseks olevaid tõendeid analüüsima, kuid kohustus analüüsida võrdväärselt põhjalikult kõiki kohtumenetluse käigus uuritud tõendeid, kohtul puudub. Nii on kohus tuginenud tunnistaja RE ütlusele, nimetamata tunnistaja nime, kasutades üldistust „töötajad". Tunnistaja JJ ei pidanudki kohus isikulise tõendina käsitlema, sest JJ kohtus üle ei kuulatudki. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt asub kohtukolleegium seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus uuriti kõiki süüdistuses sisalduvaid arveid ükshaaval, ühtegi tõendit maakohus uurimata ei jätnud. Kohustust loetleda otsuses kõiki süüdistuses sisalduvaid arveid ükshaaval ja nende alusel tuvastatud üksikasju (nt arve koostamise kuupäevi, müüdud esemete nimetusi, hinda jne) ei tulene kohtule ei seadusest ega ka kohtupraktikast. Samuti puudub keeld esitada otsuses ühe või teise episoodi tõendatuks lugemisel üldistusi stiilis „OÜ P müügiarvete ning tunnistajate ütlustega leiab tõendamist, et OÜ P müüs OÜ V nimele koostatud arvete alusel eranditult naiste kaupu: riideid, jalanõusid, aksessuaare" (otsuse p 3.2.10.). Sellisel viisil ühe või teise episoodi tõendatuks lugemine ei ole hinnatav ei kohtuliku uurimise vahetu põhimõtte ega ka kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumisena. Kohtuotsuses süüdistuse tõendatuse seisukohalt esitatud relevantsete asjaolude analüüs on kokkuvõtlik ja ammendav. 21.
21. Erinevalt apellandist nõustub kohtukolleegium prokuratuuri seisukohaga, et süüdistuse täies ulatuses kohtuotsusesse ülekandmata jätmine ei kujuta endast menetlusõiguse olulist rikkumist. Nõuded kohtuotsusele on sätestatud KrMS §-des 311-314, millest ühestki ei tulene kohtule kohustust kajastada kohtuotsuses süüdistust täies ulatuses. Kohustuslikult tuleb kohtuotsuses kajastada vaid KrMS § 311 p-s 6 märgitu, ülevaade süüdistuse üksikasjadest kajastub süüdistatavale süüdistusaktist. 32 Va