) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. 4. Kohus palus 22.12.2017 e-kirjas pooltel täpsustada esitatud avalduse sisu ning selgitas kohtu poolt kinnitatava kompromissi tagajärgi. Kaebaja kinnitas 27.12.2017 e-kirjas ning vastustaja 03.01.2018 e-kirjas, et on nõus kompromissi kinnitamisega. Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega saab kohus
5.
lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, seega ei kuulu riigilõiv tagastamisele. 6.
lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Pooled leppisid kompromissi sõlmides kokku, et kohtukulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.