lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kohus on jätnud hagiavalduse korduvalt käiguta ja andnud hagejale võimaluse esitada selge ja nõuetekohane hagiavaldus. Esmase hinnangu põhjal oli tegemist enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega, mistõttu selgitati hagejale nõude eelduseid ning paluti hagi täpsustada, märkides, millistel asjaoludel hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamist taotleb. Järgnevas määruses, millega avaldus käiguta jäeti, juhiti hageja tähelepanu eelmisele määrusele, kui hageja nõue on enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Kuna hageja tasus riigilõivu 15 eurot, selgitas kohus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise võimalusi. Kuivõrd hageja oli palunud varalise ja moraalse kahju hüvitamist, selgitas kohus, et kohtutäituri vastutust reguleerib kohtutäituri seadus. Kohus leiab, et hagejale on antud piisavalt võimalusi nõuetekohase avalduse esitamiseks ning selgitatud erinevaid nõudeliike. Samuti märkis kohus, et kui hagejal puuduvad piisavad teadmised, tuleks pöörduda advokaadi poole. Hageja ei ole ka esitanud taotlust riigi õigusabi saamiseks. Selle asemel on hageja iga avalduse esitamisega muutnud nõuet. Esialgu tulenes avaldusest, et hageja soovib enampakkumise kehtetuks tunnistamist; seejärel tasus riigilõivu summas, mis vastab kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise avaldusele ning viimasel korral on hageja esitanud nõude kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks, “sest kinnistu tagastamisel oleksid kulutused suuremad, kuna kinnistu otstarvet ja seal asuvaid hooneid on muudetud, samuti soovib hageja saada kohtutäituri poolt väikse hinnaga müügi korral tekitatud kahju hüvitamist… Moraalse kahju hüvitamist soovib hageja 28 000 euro ulatuses, mis tuleb kinnistu üleandmisel tekkinud hageja ja tema pere vara hävinemisest (PS § 25).“ Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1,3 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse § 7 lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. 2 Kohus leiab, et ei ole mõttekas anda hagejale veel täiendavaid võimalusi nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kinnistu arestimine oli hageja hinnangul tühine, mis tingiks ilmselt hagi esitamist enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samas 14.12.2017 avalduses on hageja leidnud, et ei ole mõistlik tekitada lisa kannatajaid oksjoni kehtetuks tunnistamisega. Hageja on leidnud, et kinnistu tagastamisel oleksid kulutused suuremad, kuna kinnistu otstarvet on muudetud. Hageja ei ole selgitanud, millised suuremad kulutused kinnistu tagastamisega kaasnevad ning kuidas ja millest oleksid need kulukamad ning milline seos on neil kohtutäiturilt hüvitise taotlemisega. Hagiavaldus ei ole esitatud kujul jätkuvalt arusaadav ja mõistetav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu on sellisel kujul õiguslikult perspektiivitu.
lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Lõike 2 järgi menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kuna kohus leidis, et hagi on perspektiivitu, jätab kohus rahuldamata hageja menetlusabi taotluse 5.
lg 4 teise lause alusel, kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, tagastab kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lõige 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 1 p 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna avaldust ei võeta menetlusse, on hagejal õigus
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.