Obsah (13)

§ 145§ 175§ 177§ 178§ 179§ 64§ 68§ 73§ 57§ 133§ 69§ 56§ 1751

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-689 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia K

§ 145

lg 1; § 175 lg 11; § 177 lg 1; § 178 lg 11; § 179 lg 11 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus, lühimenetluses Apellant Kaitsja ja süüdistatav Prokurör Abiprokurör Marika Reintop Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Lausmaa Jaanus Konsa (ik 38509270302); elukoht XXX; kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 4.-
3. aprill 2016 Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
6. Jaanus Konsale esitati süüdistus

§ 145lg 1 järgi selles, et 26.

juulil 2015 pani ta tuvastamata kohas toime muu sugulise iseloomuga teo, mis seisnes selles, et ta masturbeeris alla 14-aastase tuvastamata poisi suguelundit. 1.2.

§ 175

lg 11 järgi esitati talle süüdistus selles, et varem lapsporno valmistamise ja hoidmise toime pannud isikuna mõjutas ta ajavahemikul

1. oktoobrist 2015 kuni
2. märtsini 2016 valenime alt esinedes Skype’i kaudu 17-aastast XX, et ta astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes, mida kannatanu ka tegi, saates korduvalt pilte enda peenisest ja ühel korral pildi enda pärakust ning masturbeeris ühel korral süüdistatavale veebikaamera vahendusel oma sugutit. Samuti mõjutas ta ajavahemikul
3. jaanuarist kuni
4. veebruarini 2016 Skype’i kaudu valenime alt esinedes 13-aastast YY, et ta astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes, mida kannatanu ka tegi, saates J. Konsale korduvalt pilte enda peenisest. Samuti mõjutas ta
5. juulil 2015 tuvastamata kohas alla 14-aastast tuvastamata poissi, et ta astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes, mille tagajärjel valmis 10 pildifaili ja 1 videofail, millel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. 1.3.

§ 177lg 1 järgi esitati J.

Konsale süüdistus selles, et ajavahemikul

1. juulist kuni
2. augustini 2011 suhtles ta internetiportaali www.iha.ee vahendusel 15-aastase CC-ga ning veenis teda saatma endast pornograafilise sisuga pilte, mida viimane ka tegi, saates endast 14 pornograafilise sisuga pilti. Neid pilte hoidis J. Konsa oma mälupulgal Apacer alates
3. aprillist 2012 kuni läbiotsimiseni
4. aprillil
5. Samuti veenis ta ajavahemikul jaanuarist kuni
6. aprillini 2012 kiirsuhtlusprogrammi MSN kaudu korduvalt 17-aastast MM, et ta saadaks endast pornograafilise sisuga pilte ning vähemalt ühel korral poseeriks pornograafilistes situatsioonides veebikaamera vahendusel, mida viimane ka tegi, saates endast 7 pornograafilise sisuga pilti. Pilte hoidis J. Konsa hoidis oma mälupulgal Apacer alates
7. aprillist 2012 kuni läbiotsimiseni
8. aprillil
10. veebruaril 2012 jälgis süüdistatav MSN-i kaudu veebikaamera vahendusel, kuidas 17-aastane MM masturbeeris oma sugutit. 1.
11. Samuti esitati J. Konsale süüdistus

§ 178lg 11 järgi sellest, et alates 25.

oktoobrist 2011 kuni läbiotsimiseni

1. aprillil 2016 laadis ta alla ja hoidis oma elukohas erinevatel andmekandjatel kokku 234 pildi ja 56 videofaili, milledel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis ning nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Samuti pildistas ta
2. augustil 2011 mobiiltelefoniga 16-aastase AA suguelundit, valmistades sellega 7 fotofaili, milledel on kujutatud nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Fotod salvestas ta mälupulgale Apacer
3. aprillil 2012 ja hoidis neid oma elukohas kuni läbiotsimiseni
4. aprillil
5. Samuti pildistas ja filmis ta
6. juulil 2015 mobiiltelefoniga alla 14-aastase tuvastamata poisi suguelundit, valmistades sellega 10 foto- ja 1 videofaili, milledel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. Fotod ja video salvestas süüdistatav mälupulgale Toshiba
7. juulil 2015 ja hoidis neid oma elukohas kuni läbiotsimiseni
8. aprillil
9. 1.
10. Veel esitati talle süüdistus

§ 179

lg 11 järgi selles, et varem

§-s 178 sätestatud kuriteo toime pannud isikuna ahvatles ta ajavahemikul

1. jaanuarist kuni
2. veebruarini 2016 Skype’i kaudu 16-aastase G esinedes seksuaalselt 13-aastast YY, rääkides temaga seksi teemadel ning saates talle pornograafilise sisuga pilte. 2
3. Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega tunnistati J. Konsa süüdi

§ 145

lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta 6 kuu vangistusega; ta tunnistati süüdi

§ 177

lg 1 (kehtivas

-s § 175 lg 11) järgi ja karistati 2 aasta vangistusega; veel tunnistati J. Konsa süüdi

§ 175

lg 11 järgi ja teda karistati 5 aasta vangistusega; samuti tunnistati ta süüdi

§ 178lg 11 järgi ja karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega; viimaks tunnistati J.

Konsa süüdi veel

§ 179

lg 11 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J. Konsale liitkaristuseks kuritegude kogumi eest vangistus 6 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, kaks päeva.

§ 73

lg 2 alusel jäeti karistus osaliselt täitmisele pööramata: määrates koheselt ära kandmisele vangistuse 6 kuud ning jättes ülejäänud vangistuse 3 aastat 9 kuud 28 päeva täitmisele pööramata tingimusel, et J. Konsa ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus tühistas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelu alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Konsalt mõisteti menetluskuludena ositi 12 kuu jooksul riigieelarve tuludesse välja ekspertiisitasu 451 eurot, kaitsjatasu 552 eurot ning sundraha 1175 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 3. Maakohus leidis, et kohtulikul uurimisel kogutud tõendid on lubatavad ja nendest nähtuvalt on J. Konsa süü talle inkrimineeritud kuritegudes täies ulatuses tõendamist leidnud. Konkreetsemalt asus maakohus alljärgnevatele seisukohtadele. 3.1.

§ 178lg 11 järgi esitatud süüdistuse kohta märkis maakohus, et J.

Konsale heidetakse ette nii lapspornot sisaldava teose valmistamist kui ka selle hoidmist. Süüdistatav kasutas pilte alaealiste suguelunditest enda rahuldamiseks, seega sugulise erutuse tekitamiseks, mis vastab pornograafia definitsioonile. Seejuures ei ole oluline, kas valmistamiseks kasutatakse modelli või näitlejana konkreetset alaealist või mitte. Maakohus märkis, et lapsporno hoidmise osas oli tegemist vältava süüteoga – J. Konsa hoidis lapspornot katkematult. Kuna aga süüdistatav tegi alaealiste suguelunditest pilte korduvalt, realiseeris ta selles osas süüteokoosseisu korduvalt ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 178lg 11 järgi.

Kohus tuvastas lapsporno valmistamise ja hoidmise tuginedes esmalt läbiotsimisprotokollidele, millest nähtuvalt võeti süüdistatavalt ära rida andmekandjaid, millel ta hoidis erinevaid foto- ja videofaile. Ekspertiisiaktist nr 16E-IS0012 nähtuvalt sisaldus J. Konsalt ära võetud andmekandjatel suur hulk foto- ja videofaile, millel kujutatakse tõenäoliselt alla 18-aastaseid poisse pornograafilises ja alla 14-aastasi poisse erootilises või pornograafilises situatsioonis. Sama nähtub ka asitõendite vaatlusprotokollist. Kannatanu AA on kinnitanud, et süüdistatav tegi fotosid tema suguelundist. Süüdistatav ise on samuti andnud ütlusi, milles ta kinnitab, et on pildistanud ja filminud talle teada olevalt alaealiste poiste suguelundeid. Ta on süü selle kuriteo toime panemises omaks võtnud. Lapsporno hoidmise ja valmistamise koosseis ei hõlma maakohtu hinnangul endas

§ 175

järgi kvalifitseeritavaid tegusid, kuna tegemist on erinevate süüteoliikidega.

§ 178

lg 1 eesmärgiks on vähendada nõudlust ning demotiveerida lapsporno hoidmist.

§ 175

lg-ga 1 kaitsvaks õigushüveks on alaealise seksuaalne areng ja tervis, mida täisealine isik mõjutab (verbaalselt). Subjektiivsest küljest pani 3 J. Konsa kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokooseisule vastavat asjaolu ja ta tahtis seda. 3.2. Süüdistuses

§ 175lg 11 järgi (kuni 14.

aprilli 2012 episoodide osas – § 177 lg 1) märkis maakohus, et ajavahemikul

1. juulist kuni
2. augustini 2011 veenis J. Konsa 15-aastast CC ja ajavahemikul jaanuarist kuni
3. aprillini 2012 17-aastast MM saatma endast pornograafilisi pilte. Need teod tuleb kvalifitseerida

§ 177lg 1 järgi.

Ajavahemikul

1. oktoobrist 2015 kuni
2. märtsini 2016 veenis ta 17-aastast XX saatma endast pornograafilise sisuga pilte (s.h.
3. veebruaril 2016 poseerima pornograafilistes situatsioonides veebikaamera vahendusel); ajavahemikul
4. jaanuarist kuni
5. veebruarini 2016 veenis ta alla 14-aastast YY saatma endast pornograafilise sisuga pilte. Samuti
6. juulil 2015 mõjutas ta alla 14-aastast tuvastamata poissi poseerima pornograafilises või erootilises etteastes, millest ta tegi 10 pildifaili ja 1 videofaili. Need teod tuleb kvalifitseerida

§ 175

lg 11 järgi.

§ 175

lg 11 (ja § 177 lg 1) järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tõendamist leidnud asjatundjate AA ja ÜE arvamuste põhjal, millest nähtub, et

1. juulil 2015 tehtud fotodel ja videol kujutatud poiss on alla 14-aastane. Samuti on tuvastatud, et XX oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane ning YY 13-aastane. Kannatanu MM on andnud ütlusi selle kohta, et süüdistatav veenis teda saatma endast pilte ja poseerima. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub süüdistatava suhtlus kannatanutega, samuti, milliseid teoseid J. Konsa käitles. Maakohus märkis, et hinnang, kas konkreetsel juhul oleks tegevus hinnatav alaealise kasutamisena pornograafilises või erootilises etteastes või mitte, sõltub eeskätt hinnangust toimepanija eesmärgile. Kuna nii kannatanute kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et süüdistatav mõjutas kannatanuid selleks, et kogeda neist tehtavate piltide ja videode abil seksuaalset elamust, siis on tema käitumises kuriteo koosseis täidetud. Kohus märkis, et J. Konsa teod olid korduvad. Samuti tuvastas maakohus, et J. Konsa pani kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokooseisule vastavat asjaolu ja tahtis seda. 3.
2. Süüdistuses

§ 179

lg 11 järgi märkis maakohus, et 13-aastase YY korduv seksuaalne ahvatlemine valeidentiteeti kasutanud süüdistatava poolt on tõendamist leidnud vaatlusprotokollile tuginevalt, millest nähtub süüdistatava ja kannatanu suhtlus Skype’is. Ka kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatavaga räägiti seksist. Seejuures nähtub vaatlusprotokollist ja kannatanu ütlustest, et kannatanu on korduvalt viidanud enda vanusele. Maakohtu hinnangul pani J. Konsa selle kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ja ta tahtis seda. 3.4.

§ 145lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta märkis maakohus, et J.

Konsale

§ 145

lg 1 järgi etteheidetud tegu on täielikult tõendamist leidnud asjatundjate ütlustega, asitõendite (foto- ja videosalvestis) vaatlusprotokolliga ja süüdistatava enda ütlustega selles osas, et

1. juulil 2015 pani ta tuvastamata kohas toime muu sugulise iseloomuga teo, masturbeerides alla 14-aastase tuvastamata poisi suguelundit. Kohus märkis, et süüdistatava filmitud videol on näha kannatanu väljanägemine ja lapselik olek vastavalt tema vanusele, millest ei saa teha muud järeldust, kui see, et kannatanu lapseealisus oli J. Konsale kindlasti arusaadav. Kohtu arvates J. Konsa, tajudes eesseisva karistuse paratamatust, on asunud kaitsetaktikana enda süüd eitama ja viitama sellele, et poiss oli tema hinnangul 14-15 aastat 4 vana. Arvestades süüdistatava käitumist ja elukogemust – alaealiste otsimine seksportaalides, nende pildistamine ja filmimine, siis lausa kohatud on süüdistatava vihjed, et ta ei saanud aru, et poiss on lapseealine. Seega maakohtu hinnangul ei ole usutav J. Konsa versioon, mille kohaselt pidas ta kannatanut 14-15 aastaseks. Süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud, J. Konsa on süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Subjektiivsest küljest pani ta teo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus märkis, et J. Konsa juriidilise kõrgharidusega ja seega eriteadmistega isik. Pole kahtlust, et ta teadis, et teostab süüteokooseisule vastavat asjaolu ja tahtis seda. 3.
2. Maakohus märkis, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu kannatanuks J. Konsa pedofiilia tõttu. Väidetavalt mõjutas tema psüühikat prokuratuuris töötamise kogemus, kuid see ei saa olla põhjuseks, mis võiks legaliseerida või loogiliselt seletada tema käitumist alaealiste poistega. J. Konsal puudusid probleemid intiimelus. Tunnistaja MM avaldas, et J. Konsal oli samaaegselt päris palju seksuaalpartnereid. Seetõttu maakohtu hinnangul ei saa süüdistatava puhul rääkida patoloogiast, vaid pigem isiku teadlikust valikust, kui ta oma seksuaalelu soovis teha mitmekesisemaks ja hakkas kõrgendatud tähelepanu pöörama just alaealistele. Süüdistatavat ei huvitanud mitte pelgalt alasti poiste keha vaatamine, tema huvi kontsentreerus nende suguelunditel, ta soovis näha neid erinevatest rakurssidest ja füüsilistes seisundites (erekteerunud, spermaga, kõrvalt-alt-ülevalt), tundis huvi masturbeerimise, alaealiste poiste seksuaalse arengu või suguelundite suuruse vastu. J. Konsa Skype’s peetud suhtlused alaealistega olid salvestatud ning nende iseloomuga on võimalik tutvuda. See asjaolu kinnitab alaealiste poiste poolt antud ütluste usaldusväärsust ning lükkab ümber J. Konsa väited, et tema ei ole suhelnud alla 14-aastaste poistega. Internetikeskkonnas süüdistatavat huvitasid alaealiste poiste pildid, mitte nende reaalne vanus – J. Konsat huvitasid nii prepuberteediealiste poiste suguelundid, kuid ka juba arenenud noormeeste omad. Läbiotsimise käigus leitud materjalid ühemõtteliselt viitavad sellele, et isik teadlikult ja eesmärgipäraselt laadis alla, ise produtseeris (pildistas ja filmis) ja hoidis enda kättesaadavuses lapspornot. Poiste poolt saadetud pilte enda peenistest kasutas süüdistatav selleks, et ennast neid vaadates rahuldada. J. Konsa oli teadlik vastutusest, kuivõrd töötas varem prokuratuuri alaealise osakonna referendina ja juriidilise kõrgharidusega isikuna ta pidi teadma, millise vastutuse toob endaga kaasa selline käitumine. Kohtus ta kinnitas, et ta teadis vastutusest, kuid ei saanud sellega midagi teha. Kohtumised alaealistega ei olnud J. Konsa jaoks haruldased. Need kestsid pikka aega ja tema teod peatusid üksnes tänu MM sekkumisele. 3.
3. J. Konsale karistust mõistes märkis maakohus, et süüdistatav pani toime

§ 145

lg 1,

§ 175

lg 11,

§ 177

lg 1,

§ 178

lg 11 ja

§ 179lg 11 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. J. Konsa väljendas kohtuistungil küll kahetsust, kuid tema ütlustest jäi kõlama, nagu süüteod alaealise vastu oleks ta toime pannud toime psüühikahäirete tõttu. Ka kaitsja taotles sundravi kohaldamist. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna Konsa ei saa ise endale haigusi diagnoosida. Meditsiinilised tõendid Konsa psüühikahäirete kohta toimikus puuduvad ning süüdistava elustiil ja töövaldkonna spetsiifika (õigusnõustamine kriminaalõiguse sfääris) viitavad pigem sellele, et süüdistatava intellektuaalne areng on üle keskmise. Mis puudutab 5 seksuaalse enesemääramise vastast süütegu, siis J. Konsa ei ole selle toimepanemises ennast süüdi tunnistanud, mistõttu ei saa kohus aktsepteerida kahetsust ka selle osas.

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt on kergendav asjaolu süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava isikuga. J. Konsa on küll uurimisasutustega koostööd teinud, kuid pidada seda aktiivseks kaasaaitamiseks ei ole võimalik. Süüdistatav lihtsalt ei takistanud asjaolude väljaselgitamist. 3.6.1.

§ 178lg 11 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise osas on J.

Konsa oma süüd täielikult tunnistanud. Kohus ei hinda tema süüd selles kuriteos eriti suureks. Samas tema süü suurust võib iseloomustada kuritegude toimepanemise ajavahemik ligi viis aastat ning läbiotsimise käigus leitud failide arv – tegemist ei ole ühe juhtumiga, isik süstemaatiliselt ning sihikindlalt uuendas oma lapsporno kollektsiooni. Küll aga puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav andis või näitas neid faile teistele isikutele. Seda arvesse võttes, saab J. Konsa süüd pidada pigem väiksemaks ja on võimalik mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mis jääb sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahele. 3.6.2. Hinnates J. Konsa süüd

§ 175lg 11 (kuni 14.

aprillini 2012

§ 177) järgi toimepandud kuritegudes märkis maakohus, et J.

Konsa süü suurust iseloomustab kannatanute ea lai diapasoon (13 kuni 17 aastased) ja nende arv (kokku 5 isikut). Viiest kannatanust üks oli lapseealine ning seega väga haavatavas eas, mis siiski ei takistanud süüdistatavat oma tegevust lõpuni viimast. Süüdistatava süüd suurendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ta tegutses väga eesmärgipäraselt, sihikindlalt ja ettevalmistatult. Ta otsis potentsiaalseid ohvreid erinevates seksitemaatilistes suhtlusportaalides ja kallutas poisse saatma talle pilte suguelunditest ning tegelema Skype suhtlusprogrammis veebiseksiga, esinedes ise 15-16 aastase tüdrukuna. Süüdistatav otsis teadlikult lapseealiste poiste kontakte, kuna teadis, et nemad võtavad end tõenäolisemalt kaamera eest alasti. Selles osas tal oli juba varasem kogemus enda sugulasega (DD), keda ta 13-aastasena ise pildistas. J. Konsa süüd vähendab aga asjaolu, et kannatanud ei pidanud temaga vahetult kokku puutuma, mis tõenäoliselt oleks nendele kuriteo tõttu tekitatud psühholoogilist traumat veelgi suurendanud. Maakohus osutas sellele, et alates 14. aprillist 2012 jõustus karistusseadustiku muutmise seadus, millega asendati mh

§ 177

lg-s 1 ettenähtud kuritegu

§-ga 175, raskendades ühtlasi seni

§ 177

lg 1 järgi karistatava teo sanktsiooni.

§ 175

lg 11 kehtivas redaktsioonis nähakse sanktsioonina ette kolme- kuni kümneaastase vangistus, kuid kuritegude toimepanemise ajal, s.o

1. juulist kuni
2. augustini 2011 ning jaanuarist kuni
3. aprillini 2012 ja
4. veebruaril 2012 nägi

§ 177sanktsioon ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Lähtuvalt J. Konsa süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, on J. Konsa suhtes otstarbekas kohaldada

§ 177

lg 1 (vastab

kehtiva redaktsiooni § 175 lg 11) järgi vangistust keskmisest määrast allapoole ning

§ 175

lg 11 järgi toimepandud kuriteo eest – vangistust alla sanktsiooni (3-10a) keskmäära. 3.6.3.

§ 145

lg 1 osas märkis maakohus, et taolise iseloomuga kuriteo toimepanemise eest peab järgnema rangem karistusõiguslik hinnang ning mõistetav karistus ei tohi jääda minimaalse määra lähedale. Karistus on eesmärgipärane kohaldatuna sanktsiooni keskmääras, sest J. Konsa tegu põhjustas kannatanule valu, laps ei saanud aru, mis toimub ja soovis 6 ebamugavust ja valu põhjustanud tegevust lõpetada. J. Konsa salvestas ise ennast süüstava tõendi. Konsa mõjus lapsele negatiivselt, teostas temaga seksuaalse iseloomuga toimingu ja erinevalt lapsest unustas selle ära. Ilmselgelt

§ 145

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu oli lapseealist kannatanut seksuaalselt riivav ning selline käitumine on ühiskonnas eriti ohtlik. Ühiskonna õiglustunde tagamiseks peab Jaanus Konsale mõistetav karistus panema teda ümber hindama sellise käitumise ja mõtteviisi tagajärgi. Seetõttu karistas maakohus J. Konsat

§ 145lg 1 järgi 2 aastat ja 6 kuu vangistusega.

3.6.4.

§ 179lg 11 järgi inkrimineeritud kuriteo puhul märkis maakohus, et J.

Konsa on oma süüd

§ 179

lg 11 järgi inkrimineeritud süüteos küll tunnistanud, kuid ta leidis, et selle toimepanemise ajal ei ahistanud ta alla 14 aastast isikut. Süü eitamine viitab sellele, et isik ei ole oma käitumisest teinud vastavaid järeldusi, milletõttu teda tuleb karistada teda keskmisele määrale lähedase karistusega ehk 1-aastase ja 6-kuulise vangistusega. 3.

1. Arvestades J. Konsa käitumist ja isikuandmeid, samuti kriminaalasja tehiolusid, kuriteoepisoodide rohkust ning kannatanutele tekitatud moraalse kahju suurust, pidas maakohus vajalikuks karistada süüdistatavat reaalse vangistusega ning leidis, et teda ei ole võimalik vabastada reaalse vangistuse kandmisest täielikult. Arutatavas asjas ei ole tuvastatud selliseid erilisi asjaolusid, mis võimaldaksid teda karistuse kandmisest täilikult vabastada. Kindlasti ei ole tingimisi karistuse mõistmiseks piisav vaid põhjendusest, et isik on varem karistamata. J. Konsa pani toime mitu teise astme kuritegu ja esimese astme kuriteo. Kannatanute suhtes toimepandud kuriteod ning nende saadud negatiivsed kogemused on sellised, mis avaldavad negatiivset mõju nende elule. Ühiskond peab kaitsma lapsi ning reaalne karistus on üheks signaaliks, et laste seksuaalne ärakasutamine on kuritegu, mille toimepanija suhtes ei ole tuvastatavad selliseid erilisi asjaolusid, mis teeks mõistetud karistuse reaalse ära kandmise ebaotstarbekaks. Siiski pidas maakohus võimalikuks määrata karistusest kohesele ära kandmisele üksnes kuus kuud ja jätta ülejäänud osas karistus 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
5. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamist osaliselt, s.o J. Konsa süüdimõistmises

§ 175

lg 11 järgi ja kvalifitseerida tema vastavad teod ümber

§ 178järgi ning mõista talle selle sätte alusel mõistlik karistus.

Samuti taotleb ta maakohtu otsuse muutmist mõistetud liitkaristuse osas ja kergendada liitkaristust. Veel taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist koheselt ärakandmiseks määratud 6 kuu pikkuse reaalse vangistuse osas ja jätta J. Konsale mõistetud liitkaristus kogu ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. 4.1.

1. Kaitsja märgib, et asjas on tuvastamist leidnud see, et J. Konsa on alates
2. a novembrist tegelenud internetis erinevates suhtlusportaalides seksuaalse iseloomuga suhtlusega 7 alaealiste meessoost isikutega ning ta on selle suhtluse kohta enda ebaterve huvi rahuldamiseks kogunud ja säilitanud foto- ning videofaile. Neid faile on ta hoidnud üksnes enda kasutuses olevatel andmekandjatel ega ole neid levitanud. Kuni
3. märtsini 2012 kehtinud

-i redaktsiooni kohaselt kuulusid sellised teod kvalifitseerimisele § 177 lg 1 järgi alaealise kasutamisena pornograafilise teose valmistamisel. Alates sellest ajast on aga § 177

-ist kustutatud ning selle asemel on

-is ümber sõnastatud § 175, mille kohaselt süüteokoosseisu moodustab alaealise mõjutamine, et ta astuks üles pornograafilises etteastes või teoses. 4.1.2. J. Konsa on kogu aeg tegutsenud sama mustri järgi: ta on alustanud internetikeskkonnas suhtlemist talle varem tundmatu alaealise meessoost isikuga, on selleks loonud kas omaenda või siis ebaõigete isikuandmetega suhtlusprofiile ja on suhtluse käigus palunud saata suhtluspartneril enda suguelundist pilte nii erekteerunult kui ka ilma ning on vastu saatnud kas omaenda või väljamõeldud isikute seksuaalse iseloomuga pilte. Kohus on sellised teod, mis leidsid aset kannatanu YY suhtes, kui ta oli veel alla 14-aastane, kvalifitseerinud

§ 179lg 11 järgi lapseealise seksuaalse ahvatlemisena.

Nende kannatanute suhtes, kes olid üle 14aastased, on maakohus aga sellise käitumise kvalifitseerinud

§ 175

lg 11 järgi kannatanute mõjutamisena, et nad astuks üles modellina pornograafilises või erootilises etteastes. Seejuures on kohus viidanud ka Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-146-05 ja leidnud, et Riigikohtu juhiste kohaselt piisab, kui alaealist mõjutatakse tegema endast seksuaalse iseloomuga pilte, mida siis on võimalik hinnata pornograafilise etteastena. Samas ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et osutatud lahend käsitleb mitte

-i praegu kehtivat redaktsiooni, vaid varem kehtinud

§ 177lg-t 1.

4.1.3. Kaitsja leiab, et maakohus on J. Konsa käitumise kvalifitseerinud ebaõigesti.

§ 175

lg 1 süüteokoosseisu kirjelduses sisaldub viide

§ 133järgi kvalifitseeritavale inimkaubandusele, mistõttu kaitsja hinnangul J.

Konsa süütegude kvalifitseerimiseks

§ 175

lg 11 järgi peaks olema tuvastatud, et alaealist mõjutati vastu tema tegelikku tahet ning et pornograafilise iseloomuga etteastet kasutatakse või kavatsetakse kasutada kommertseesmärkidel. Ainult sellisel puhul on õigustatud seadusandja soov sellist tegevust praktiseerivaid isikuid eriti rangelt karistada. J. Konsa ei ole aga ühtki kannatanut mingil moel seksuaalse sisuga suhtlusele ja piltide saatmisele sundinud. Üle 14-aastasel isikul esineb juba arusaamine seksuaalsest enesemääramisest ning nii MM, XX kui ka 14-aastaseks saanud YY ilmutasid ise huvi seksuaalsete teemade vastu, sisenedes internetikeskkonnas olemasolevatele vastava suunitlusega lehekülgedele. J. Konsa ei levitanud kannatanute saadetud pilte, vaid hoidis neid vaid enda kasutuses olevatel andmekandjatel. Seetõttu tuleks tema tegevus kõigi nende kannatanute suhtes kvalifitseerida

§ 178järgi kui lapsporno valmistamine ja hoidmine.

4.1.

1. Kuna J. Konsa käitumine tuleb ümber kvalifitseerida kergema süütekoosseisu järgi, siis tuleb kergendada ka talle mõistetud karistust. Kaitsja arvates on ebaõige ning võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olev maakohtu seisukoht, nagu tuleks J. Konsat karmimalt karistada põhjusel, et ta on õigusteadmistega isik. J. Konsa on varem kohtu poolt karistamata. Kaitsja osutab ka sellele, et teaduslike uuringute tulemustest nähtuvalt ei ole inimene oma seksuaalse sättumuse suhtes päris autonoomselt vaba ning see võib olla mõjutatud erinevatest füüsilistest 8 või sotsiaalsetest põhjustest, mis suunab isiku seksuaalhuvi mitte vastassugupoole, vaid samast soost isikute vastu. J. Konsa on kinnitanud soovi pöörduda abi saamiseks vastavate spetsialistide poole. Juba eeluurimisel on ta avaldanud, et tal on tegelikult hea meel, et kogu tema tegevus uurimisorganite sekkumise tõttu lõppes, kuna tal endal ei piisanud kodanikujulgust tegevuse lõpetamiseks. Seisukoht, nagu oleks J. Konsa suhtes eripreventiivsetel kaalutlustel vajalik kohaldada n.ö šokivangistust, ei ole põhjendatud ja karistuse eesmärkide saavutamiseks piisaks tema suhtes maksimaalse võimaliku katseaja rakendamisest. Kaitsja osutab veel sellele, et juriidilise kõrghariduse tõttu on kriminaalkaristusel J. Konsa jaoks iseenesest teistest inimestest karmim tähendus, kuna karistatus piirab oluliselt tema võimalusi oma õpitud oskusi enda elatamiseks kasutada. 4.
2. Süüdistatav oma apellatsioonis taotleb maakohtu otsuse tühistamist enda süüdimõistmises

§ 175

lg 11 järgi ja selles osas tema tegude ümber kvalifitseerimist

§ 178järgi ning talle selle sätte alusel mõistliku karistuse mõistmist.

Samuti taotleb ta maakohtu otsuse muutmist liitkaristuse osas, määrates selle vastavalt kergemana ning jätta mõistetud liitkaristus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. 4.2.

1. Apellant leiab, et reaalse vangistuse mõistmine kõnealusel juhul kujutab endast ülemäära karmi karistust ning ei ole kooskõlas eripreventiivsete aspektide saavutamise prognoosiga. Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik apellatsioonialuses kohtuasjas saavutada ka üksnes tingimisi vanglakaristusega, sest süüdistatav on varasemalt karistamata ning puudub alus väita, nagu oleks eripreventiivsed eesmärgid saavutatavad vaid läbi reaalse vangistuse. Karistusseadustiku kohaselt ei ole reaalse vangistuse rakendamine varem karistamata isiku puhul proportsionaalne. Kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. 4.2.
2. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta kergendavaid asjaolusid ning muid isikut iseloomustavaid üksikasju preventsiooni mõttes. Kõnealusel juhul on süüdistatav väljendanud nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtumenetluses enda puhtsüdamlikku kahetsust. Muuhulgas on süüdistatav alates esimesest menetlustoimingust osutanud igakülgset kaasabi kriminaalmenetluses. Selline käitumine peegeldab süüdistatava arusaamist süüdistuse sisuks olevatest tegudest ning tema valmisolekust kanda vastutust ja resotsialiseeruda. Teisisõnu võimaldab süüdistava käitumine ja meelestatus menetluse käigus uskuda, et süüdistatava suhtes on võimalik karisutse eesmärke saavutada ka ilma reaalset vangistust kohaldamata. 4.2.
3. Reaalne vangistus takistaks karistuse eesmärkide saavutamist, sest praegu on süüdistataval töökoht ja elukoht, mille ta vangistuses viibides kaotaks ja mistõttu muutuks tema toimetulek ühiskonnas keeruliseks. Vanglas viibimine katkestaks ka süüdistatava positiivsed sotsiaalsed kontaktid. 9 4.2.
4. J. Konsa märgib, et tema hoiakut etteheidetavatesse tegudesse ja karistuse eesmärkide saavutamisse iseloomustab eelnevale lisaks ka asjaolu, et ta on asunud otsima meditsiinilist abi. See näitab, et ta teeb kõik endast oleneva, et karistamise eesmärk realiseeruks ilma reaalse vangistuseta. Ta on
5. märtsil 2017 pöördunud erakorralisse vastuvõttu Pärnu Haigla psühhiaatriaosakonnas ning saanud retsepti ravimitele. Samuti on Pärnu Haiglas süüdistatavale määratud psühhiaatri vastuvõtt
6. maiks
7. Veelgi varasemat erialase abi otsimist on takistanud ravijärjekorrad, mis Tallinnas ulatuvad mõne tervishoiutöötaja puhul ca 6 kuuni, kuid sellest hoolimata on süüdistatav aktiivselt otsinud väljapääse antud olukorrale ja asunud ravile elukohast kaugemal linnas. 4.2.
8. Süüdistatav märgib, et ka raskete kuritegude puhul ei ole välistatud mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, kui süüdlase isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud kogumis teevad karistuse reaalse ära kandmise ebaotstarbekaks. 4.2.
9. J. Konsa märgib, et kuna ta on varasemalt töötanud õiguskaitseorganites, sh prokuratuuris ning tegelenud kinnipeetavate isikute kaebustega, siis tema ametialane taust võib tuua vanglakeskkonnas kaasa tema õiguste rikkumisi, mida ei pruugi vanglateenistus suuta vältida. Šokivangistus peaks otsesemalt andma süüdistatavale teadmise tema tegudest, kuid J. Konsani on see arusaam jõudnud juba menetluse käigus ning kinnistub ka tingimisi vangistusega. Apellant on teinud juba praegu oma elus muudatusi.
10. Prokurör esitas apellatsioonidele vastuväited, milles ta leiab, et maakohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub alus. Prokurör ei nõustu süüdistatava ja kaitsja seisukohaga, et kuna

§ 175

lg 1 sisalduvas süüteokoosseisu kirjelduses viidatakse

§ 133järgi kvalifitseeritavale inimkaubandusele, peaks J.

Konsa süütegude kvalifitseerimiseks

§ 175

lg 11 järgi olema tuvastatud, et alaealist mõjutati vastu tema tegelikku tahet ning et pornograafilise iseloomuga etteastet kasutatakse või kavatsetakse kasutada kommertseesmärkidel.

§ 133

lg 1, milles sisustatakse inimkaubanduse mõiste, ei sisalda koosseisutunnusena varalise kasu saamist või selle eesmärki. Sisuliselt käsitatakse karistusõiguse kontekstis inimkaubandusena igasugust inimese asetamist olukorda, kus on võimalik teda seaduses loetletud viisil ära kasutada, või sellises olukorras hoidmist. Sellel inimkaubanduse mõistel rajaneb ka

§ 175

. Viimast eristab

§-st 133 eelkõige see, et

§ 175

loeb alaealise puhul inimkaubanduseks ka alaealise n.ö heaga (nt raha või muid hüvesid pakkudes) mõjutamise sättes loetletud tegusid toime panema. Seda, et

§ 175

lg-s 1 toodud kuriteokoosseis ei eelda varalise kasu saamist või vähemalt selle eesmärki, kinnitab ka

§ 175

kehtiva redaktsiooni juurde koostatud seletuskiri, mille kohaselt koondab

§ 175

kokku kõik kuriteod, mille sisuks on alaealise kallutamine mingile ühiskonnas taunitud ja alaealise arengule kahjulikult mõjuda võivale tegevusele, samuti sellisele tegevusele kaasaaitamine. Eelnõus märgitakse, et üldjuhul pannakse vastavaid kuritegusid toime selleks, et alaealise tegevuse pealt teenida. Samas ei ole niisuguse sõnastuse pinnalt välistatud, et kõnealusele kuriteokoosseisule vastavaid tegusid toime ka muudel põhjustel kui varalise kasu saamiseks. Prokurör märgib veel, et alaealise mõjutamine modellina või näitlejana osalemiseks kvalifitseeritakse eraldi

§ 175

järgi ning see tegu on ideaalkonkurentsis

§-ga 178. Kuigi esmapilgul võiks lapsporno valmistaja poolt alaealise mõjutamist lapsporno loomisel 10 modelli või näitlejana osalema pidada pornograafilise teose valmistamise osaks, siis selle vastu räägib tõik, et

§ 175

lg-s 1 sätestatud sanktsiooniraamid (kaks kuni kümme aastat vangistust) on oluliselt karmimad

§ 178lg 1 sanktsiooniraamidest (rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus).

Seadusandja poolt kergemaks hinnatud tegu ei saa hõlmata tegu, mida seadusandja on pidanud raskemaks. Prokurör nõustub maakohtu põhjendustega J. Konsale karistuse määramisel ja kohtu moodustatud liitkaristusega.

1. Kannatanu MM esitas samuti apellatsioonile vastuväited, leides, et kaitsja apellatsioonis esinevad ebaõiged faktiväited. Kannatanu hinnangul ei tunnistanud J. Konsa end kohtuistungil täielikult süüdi. Kuigi süüdistatav ei sundinud kannatanuid endaga seksuaalsetel teemadel vestlema ja pornograafilise iseloomuga pilte saatma, veenis ta neis selleks, kasutades ära kannatanute haavatavust ja heausksust. Süüdistatav väitis MM-le korduvalt, et ta ei talleta saadetud pilte. Kannatanu hinnangul oli süüdistatav teadlik, et suhtles internetikeskkonnas alaealistega. Tal oligi kindel eesmärk kuritarvitada noori, veendes neid saatma endast erootilise sisuga pilte. Kuigi seadusandja on lähtunud eeldusest, et üle 14-aastasel isikul on juba arusaamine seksuaalsest enesemääramisest, ei õigusta see täiskasvanu poolt üle 14-aastaste alaealiste pahatahtlikku ärakasutamist. Selline alaealine ei ole automaatselt teadlik kõigist ohtudest, mille ohvriks nad võivad sattuda. Kaitsja seisukoht, nagu viitaks vähemalt 14-aastane vanus ja teadlikkus oma seksuaalsest enesemääramisest kannatanute mingilgi määral oma süüle ohvriks sattumisel, on MM arvates ebasünnis ja väär. Kannatanu hinnangul on paljasõnaline ja väära kaitsja väide, nagu peaks maakohus J. Konsa õigusharidust ja õigusteadmisi asjaoludeks, mille tõttu tuleb teda rangemalt kohelda. Samuti osutab kannatanu sellele, et erinevalt apellatsioonis viidatule, ei ole J. Konsat süüdistatud homoseksuaalsuses ega üle 14-aastaste meestega seksuaalvahekorda astumises. Ta märgib, et pedofiil võib olla nii mees- kui ka naissoost isik, kellel on seksuaalne huvi alla 14-aastaste laste vastu. Kohtuotsuses on ka välja toodud, et puuduvad tõendid J. Konsal psüühikahäirete esinemise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsiooni, prokuröri vastuväidetega, maakohtu vaidlustatud otsuse ja maakohtus uuritud tõenditega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonide rahuldamiseks puudub alus.
3. Nii kaitsja kui süüdistatav leiavad, et J. Konsale süüks arvatud

§ 175

lg 11 järgi kvalifitseeritud tegudele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ning tegelikult peaks nimetatud teod olema kvalifitseeritud üksnes

§ 178sätete alusel.

Kaitsja avaldab oma apellatsioonis arvamust, et

§ 175

objektiivse koosseisu täitmise jaoks peaks olema tuvastatud, et alaealist mõjutati vastu tema tegelikku tahet ning et pornograafilise iseloomuga etteastet kasutatakse või kavatsetakse kasutada kommerts-eesmärkidel. Kuna J. Konsa ei ole ühtki kannatanut sundinud ning on kannatanute pilte ja videoid kasutanud vaid isiklikuks otstarbeks, siis vastavatki tema teod üksnes

§ 178koosseisule.

Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu ja selgitab alljärgnevat. 11 8.1. Kaitsja apellatsioonis toodud tõlgendusest ilmneb, et kaitsja arusaama kohaselt eeldab inimkaubandus varalise kasu saamist või vähemalt varalise kasu saamise eesmärki. Kolleegium märgib, et kaitsja on sisustanud inimkaubanduse mõistet ebaõigesti. Üldkeelelisest tähendusest lähtudes peaks inimkaubandus tõesti hõlmama varalise kasu saamise eesmärki. Õiguskeeles on inimkaubanduse tähendus siiski laiem. Karistusõiguse kontekstis määratletakse inimkaubanduse mõiste

§ 133lg-s 1.

Nimetatud säte ei sisalda koosseisutunnusena varalise kasu saamist või selle eesmärki. Sisuliselt käsitatakse karistusõiguse kontekstis inimkaubandusena igasugust inimese asetamist olukorda, kus on võimalik teda seaduses loetletud viisil ära kasutada, või sellises olukorras hoidmist. Sellel inimkaubanduse mõistel rajaneb ka

§ 175

. Viimast eristab

§-st 133 eelkõige see, et

§ 175

loeb alaealise puhul inimkaubanduseks ka alaealise n.ö heaga (nt raha või muid hüvesid pakkudes) mõjutamise sättes loetletud tegusid toime panema (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas 1-16-8386, p 4.1.). Siit nähtuvalt on ebaõige ka kaitsja teine argument, millele tuginevalt ta leiab, et J. Konsale

§ 175

alusel inkrimineeritud teod peaks kvalifitseerima ainult

§ 178alusel.

Nimelt ei eelda

§ 175

objektiivne koosseis, et süüdlane kannatanut keelatud tegudele sunniks, vaid see võib aset leida ükskõik millise teoga, millega üritatakse tekitada alaealises soovi või valmisolekut alustada või jätkata mõne koosseisus kirjeldatud tegevusega (vt Sootak/Pikamäe.

. Kommenteeritud väljaanne. 4. v.a. Tallinn 2015 – M. Kurm: § 175, komm 3.2.1). Kui mõjutamine sisaldab endas sundi, siis pole tegemist enam

§ 175

koosseisule vastava teoga, vaid inimkaubanduse kvalifitseeritud koosseisu,

§ 133lg 2 p 2 järgi karistatava käitumisega.

8.2. Kolleegium märgib veel, et lapsporno teose valmistamine

§ 178tähenduses ei eelda modelli või näitlejana konkreetse alaealise kasutamist.

Ainult

§ 178

järgi kvalifitseeritakse juhud, kus valmistamine on puhtalt kujutlusvõime vili (joonistamine, jutu kirjutamine jmt) või kus kasutatakse teisi teoseid. Seega ei ole alaealise mõjutamine modellina või näitlejana osalema

§ 178koosseisuga hõlmatud.

Alaealise mõjutamine modellina või näitlejana osalemiseks kvalifitseeritakse eraldi

§ 175

järgi ning see tegu on ideaalkonkurentsis

§-ga 178 (Sootak/Pikamäe.

. Kommenteeritud väljaanne. 4. v.a. Tallinn 2015 – M. Kurm: § 178 komm. 3.3; 5). Kaitsja arvates on alaealise mõjutamine lapsporno loomisel modelli või näitlejana osalema hõlmatud

§ 178koosseisuga.

See ei ole aga nii, vaid § 178 objektiivse koosseisuga hõlmatakse üksnes lapsporno teose loomine ja käitlemine.

§ 175

sisaldab aga sellest erinevat ebaõigust – alaealise isiku mõjutamist koosseisus kirjeldatud kahjuliku tegevuse alustamiseks või sellega jätkamiseks. Kaitsja pakutud tõlgenduse vastu räägib kolleegiumi hinnangul ka tõik, et

§ 175

lg-s 1 sätestatud sanktsiooniraamid (kaks kuni kümme aastat vangistust) on oluliselt karmimad

§ 178lg 1 sanktsiooniraamidest (rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus).

Seadusandja poolt kergemaks hinnatud tegu ei saa hõlmata tegu, mida seadusandja on pidanud raskemaks.

1. Seoses apellantide väidetega karistuse mõistmise kohta märgib kolleegium alljärgnevat. 9.
2. Kuna J. Konsa teod on õigesti kvalifitseeritud muu hulgas ka

§ 175

lg 11 järgi, siis puudub alus rahuldada kaitsja apellatsioonis sisalduv taotlus kergendada talle mõistetud karistust. 12 9.

1. Kolleegiumi hinnangul on paljasõnaline ja vastuolus maakohtu otsuses tegelikult väljendatud seisukohtadega ka kaitsja väide, nagu oleks J. Konsale mõistetud karmim karistus põhjusel, et ta on õigusteadmistega isik. Maakohtu otsuses on karistust mõistes käsitletud isiku süü suurust, samuti tõdetud süüd kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Edasiselt on maakohus märkinud järgmist: „Meditsiinilised tõendid Konsa psüühikahäirete kohta toimikus puuduvad ning süüdistava elustiil ja töövaldkonna spetsiifika (õigusnõustamine kriminaalõiguse sfääris) viitavad pigem sellele, et süüdistatava intellektuaalne areng on üle keskmise.“ See on ka ainus koht karistuse mõistmisel, kus kohus on viidanud süüdistatava töövaldkonnale. On ilmne, et eelnevast lausest ei saa teha järeldust, nagu tuleks süüdistatavat tema õigusalaste teadmiste tõttu karmimalt karistada. 9.
2. J. Konsa on apellatsioonis asunud seisukohale, et talle mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramine kujutab endast ebaproportsionaalselt karmi karistamist, see seab ohtu tema resotsialiseerumise. Ta märgib, et on asunud otsima psühhiaatrilist abi. Samuti leiab süüdistatav, et arvestades tema varasemat töötamist õiguskaitseasutustes, ei oleks vanglas tagatud tema turvalisus. Kolleegium ühegi eelnimetatud väitega ei nõustu ja märgib esmalt, et süüdistatav on ebaõigesti käsitlenud tingimuslikku vangistust iseseisva karistusliigina. Seda see ei ole. Kohtu mõistetud vangistus kuulub üldreeglina täitmisele pööramisele. Erandjuhtudel – kui esinevad eeskätt süüdlase isikut (või ka tema tegu) iseloomustavad erilised asjaolud, võib kõne alla tulla karistuse osaliselt või täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine. Tingimuslikult täitmisele pööramata jätmise puhul on seega tegemist on seega karistuse täitmise erandvõimaluse, mitte aga iseseisva karistusliigiga. Selles osas võtab kolleegium seisukoha p-des 10 ja
3. Puutuvalt süüdistatava väitesse, et ta on asunud otsima psühhiaatrilist abi märgib kolleegium, et see on tänuväärne, aga ei mõjuta isiku süüd toimepandud kuritegudes ega too kaasa talle mõistetud karistuse kergendamist. Süüdistatava hirm, et eelneva töökogemuse tõttu ei ole vanglas tagatud tema turvalisus, on paljasõnaline ja põhjendamata. Vangistuse täideviimisel on kinnipidamisasutusel kohustus tagada kinnipeetavate isikute julgeolek. See nähtub juba VangS § 41 lg-st 1, mille kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. 9.
4. J. Konsa arvates on maakohus jätnud põhjendamatult karistust kergendava asjaoluna arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kahetsuse arvesse võtmata jätnud aga põhjendatult. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja märgib, et süüdistatava apellatsioonist ei nähtu argumente, mis sunniks maakohtu seisukohta selles küsimuses ümber hindama. Süüdistatava väidetav igakülgne kaasabi kriminaalasja uurimisele seisnes üksnes selles, et ta ei takistanud menetlust. Seda ei ole põhjust lugeda aktiivseks kaasaaitamiseks süüteo avastamisele.
5. Arutataval juhul on maakohus hinnanud eraldi ka seda, kas jätta J. Konsale mõistetud karistus osaliselt või täies ulatuses täitmisele pööramata ja leidnud, et selle täies ulatuses täitmisele pööramata jätmine ei ole põhjendatud. Kolleegium märgib, et maakohtu selline käsitlus on seadusevastane ja kergendab vastuolus karistusõigusdogmaatika ning 13 kohtupraktikas juurdunud põhimõtetega õigustamatult süüdlase olukorda. Sel põhjusel ei pea kolleegium otstarbekaks sisuliselt vastata apellantide väidetele selle kohta, miks ei peaks J. Konsale mõistetud karistust osaliselt täitmisele pöörama.
6. Ebaseaduslikult täitmisele pööramata jäetud karistuse kohta märgib kolleegium obiter dictum korras alljärgnevat. J. Konsale mõisteti kuritegude kogumi eest

§ 64lg 1 alusel karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel kergendati seda karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu ühe kolmandiku võrra, mõistes J. Konsale ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust, mille hulka arvati ka 2 päeva eelvangistuses viibitud aega. Sellest karistusest määras maakohus kohesele ära kandmisele 6 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistuse

§ 73lg-te 2 ja 3 alusel tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Kohus on niisugusel viisil karistuse täitmise viisi individualiseerides tähelepanuta jätnud selle, et J. Konsale mõistetud karistuse pikkus on 6 aastat ja 6 kuud. Kohtupraktikas on juurdunud arusaam, et tingimisi saab täitmisele pööramata jätta üksnes sellise karistuse, mille puhul kohtu määratav katseaeg ületab mõistetud karistust (vt nt RKKKo 3-1-1-99-06, p 20; 3-1-1-59-07, p 13; RKKKo 3-1-1-96-11, p 7.4). Kohtupraktikas on samuti juurdunud käsitlusviis, mille kohaselt lühimenetluse kohaldamisel tuleb karistusena mõista ikkagi isikule algselt, enne KrMS § 238 lg-ga 2 korrigeeritud karistust. Karistuse kergendamine nimetatud sätte järgi kujutab endast aga ainuüksi menetlusõiguslikku vastukaalu mitmetest menetlusõigustest loobumisele. Riigikohus on

§ 69sätete rakendamisel lühimenetluses märkinud järgmist.

„Karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse

§ 69

sätteid just

§ 56lg 1 alusel mõistetud, mitte Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Seega näiteks, kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga

§ 69alusel“ (vt RKKKo 3-1-1-83-12, p 10).

Kolleegiumi hinnangul tuleb eelkäsitletud põhimõtete kohaselt ka

§ 73

ja § 74 rakendamisel lähtuda just süüdlasele

§ 56lg 1 alusel mõistetud karistusest. 12. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes Kr

MS § 337 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a vaidlustatud kohtuotsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.12.2017 otsusega 14 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a otsus osas, millega 1.
8. Jaanus Konsa mõisteti süüdi ja teda karistati

§ 175

lg 11 ja

§ 177

lg 1 (kehtivas redaktsioonis

§ 175lg 11) järgi; 1.2.

Jaanus Konsat karistati

§ 179lg 11 järgi; 1.3.

Jaanus Konsale mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus.

2. Tunnistada Jaanus Konsa süüdi

§ 179lg 11 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.

3. Tunnistada Jaanus Konsa süüdi

§ 1751lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud.

4. Mõista Jaanus Konsale

§ 145lg 1, § 1751 lg 2, § 178 lg 11 (enne 23.

detsembrit 2013 kehtinud

§ 178

lg 1) ja § 179 lg 11 järgi liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kohaldada Jaanus Konsale lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4.

aprillist kuni 5. aprillini 2016, s.o 2 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Jaanus Konsal tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa, 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Konsa ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Mõista Jaanus Konsalt välja sundraha 705 eurot.
2. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kassatsioonimenetluses Jaanus Konsale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. 15