1-10-12769/203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12769 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus, millega kinnipeetav S.B. (isikukood XXX) vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. oktoobri 2017 määrus tühistada. Kinnipeetav S.B. (isikukood XXX) jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitseni määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. S.B. kannab Viru Vanglas temale Viru Maakohtu
8. märtsi 2011 otsusega KarS § 114 p 5, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi mõistetud 11 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg algas
9. aprillil 2010 ja lõpeb
10. aprillil
12. Viru Vangla esitas
13. augustil 2017 Viru Maakohtule materjalid S.B. tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.
14. Prokuratuur ei toeta S.B. ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Maakohtu määrus
15. Viru Maakohus
16. oktoobri 2017 määrusega vabastas S.B. vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldas talle elektroonilist valvet 6 kuuks, nägi ette katseaja kuni
17. aprillini 2021 ja allutas ta käitumiskontrollile
18. kuuks. Samuti kohustas maakohus teda täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 3, 7, 8, 9 toodud kohustusi. Taolist otsustust põhistas maakohus järgmiselt. 4.
19. Tähelepanuta ei saa jätta, et praegune on S.B. esimene kriminaalkaristus ja ka vangistus, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav end hästi ülal pidanud, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on olnud hõivatud majandustöödel koristajana, osalenud riigikeele õppes, läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud keevitaja eriala. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. 4.
20. S.B. vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on elukoht vanemate juures, see on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning kinnipeetava vanemad ja õde on selleks nõusoleku andnud. Perekonna omavahelised suhted on head ja toetavad. Garanteeritud töökoht S.B. l puudub, ta on 70% ulatuses töövõimetu, kuid tal on võimalik taastada töövõimetuspension. Samuti on vanemad valmis poega materiaalselt toetama. S.B. on väljendanud valmisolekut asuda tööle, kui on taastusravi läbinud. Alkoholi või narkootikumide tarvitamisega tal probleeme ei ole. Järelikult on tal olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Kinnipeetava iseloomustusest selguvalt on S.B. nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Ta on aru saanud kuriteo tõsidusest ja tagajärgedest. S.B. le tuleks anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuse jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ka Riigikohus on
21. aprilli 2017 määruses nr 3-1-1-12-17 toonud välja, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni kandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. Käesoleval juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
22. Määruse peale esitas määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen. Ta taotleb lahendi tühistamist ja uue tegemist, millega jätta S.B. talle mõistetud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata. Ta märgib järgmist. 5.
23. Asjaolu, et S.B. on end karistuse kandmisel hästi ülal pidanud, näitab eelkõige, et kontrollitud süsteemis viibides on ta võimeline elama õiguskuulekalt. Vanglas õiguskuulekas käitumine ei tähenda aga seda, et ta suudab vabaduses jätkata samasugust elustiili. 5.
24. Vangla on oma arvamuses välja toonud, et kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on konkreetsed isikud, kelle peale tuleb „tellimus.“ Samuti isikud, kes usaldavad S.B. le oma vara. Oht seisneb relva ebaseaduslikus kasutamises, tapmises, valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikus omastamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 17%, vägivaldse puhul 14%. Kohus on vangla sellise hinnangu ekslikult kõrvale jätnud ega ole arvestanud isiku kõrgohtlikkust avalikkusele. 5.
25. Süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata, sest vastasel juhul saaks kannatanute, nende lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole 2 tolereeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 5.
26. Tartu Ringkonnakohtu
27. oktoobri 2011 otsusest nähtub, et S.B. ja A. Dzjuba sõitsid kuu ajal jooksul kaks korda nädalas A. Dzjuba sõiduautoga Narva, peatusid ühes ja samas kohas. Nad käisid A. Tsvetkovi maja juures, valmistumas tema tapmiseks. Sellest nähtub, et tegemist oli hoolikalt ette planeeritud ja läbi mõeldud tegevusplaaniga mõrvaga. Karistuse põhistused, mille ringkonnakohus selles lahendis välja tõi, näitavad samuti, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole võrdeline kuriteo raskusega ning tema vabastamine ei oleks põhjendatud ega õiglane. Karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) ei ole S.B. puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende elu ja vara kaitseks, põhjendatud jätta ta vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 5.
28. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et S.B. paigutatakse avavanglasse alles
29. oktoobril
30. Alles selleks ajaks on läbi viidud kõik sellised tegevused, mille eduka läbimise tagajärjel saab isikut usaldada vähem kontrollitavasse keskkonda. S.B. täitmiskavast nähtub, et aastal 2018 on planeeritud tegevused, mis on seotud tema isikuga, st vestlused psühholoogiga, et analüüsida isiku õigusvastase käitumise põhjustajaid ja tagajärgi. Aastaks 2019 on planeeritud individuaalvestlused väärtushinnangute muutmiseks. Karistusaja lõpul on ette nähtud ka vabanemiseelne nõustamine. Kohus ei ole üldse peatunud isiku individuaalse täitmiskava tegevustel, st ei ole hinnanud seda, mis on isiku suhtes juba ära tehtud ja mida on veel vaja teha. S.B. kirjalik seisukoht
31. S.B. oma seisukohas palub jätta maakohtu määruse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Prokurörile vastu vaieldes märgib ta järgmist. 6.
32. Prokuröri väide, et S.B. vabastamisel saaks tugevalt riivatud ühiskonna õiglustunne ja vabanemiseks on vaja erandlikke asjaolusid, ei ole kooskõlas seaduse teksti ega seadusandja eesmärgiga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17). Arusaadav ei ole, kuidas sisustada ühiskonna õiglustunnet ja mõõta selle riive ulatust. Ka on prokurör läbi kaebuse toonitanud, et S. B on kõrgohtlik ja seega ei saa teda vabastada. Selline arvamus ei ole tõsiselt võetav. 6.
33. Prokurör on märkinud, et S.B. karistuse eesmärk ei ole saavutatud. S.B. nimetab, et ta on vanglas olnud juba üle seitsme ja poole aasta ning puudub alus väita, nagu tema käitumine ei oleks muutunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toimepanijale pikaajaline vangistus. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et kinnipidamisasutuses hästi käitunud kinnipeetavad saaksid näidata suutlikkust elada õiguskuulekalt. 6.
34. Prokuröri kaebusest ei selgu põhjendused, miks uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Vabastades säilib süüdimõistetu üle kontroll, mis teda distsiplineerib ja aitab kaasa ühiskonda sulandumisele. 6.
35. S.B. arvates tuleks tähelepanu pöörata ka tema pidevalt halvenevale tervisele, mille tagajärjel tuvastati tal kaks ja pool aastat tagasi töövõimetus 70%, praeguselt on tervis veelgi halvenenud. Kohtusse olid saadetud paberid, mis tõendavad, et tugevate valude tõttu ta tihtipeale kukkus ja kaotas teadvuse. Ta vajab taastusravi ja füsioteraapiat, aga vangla tingimustes puudub tal neiks võimalus. Vanglas ta invaliidistub ja vabanedes oleks ratastoolis. 3 6.
36. S.B. leiab, et prokuröri A. Aitsen esitas kaebuse tingituna isiklikust vimmast, kuna ta keeldus ütluste andmisest 2016 kevadel teise isiku vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas S.B. vabastamiseks esinevad KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud sisulised eeldused. Määruskaebuse kohaselt on maakohus nende eelduste hindamisel eksinud ja vabastanud kinnipeetava ekslikult vangistusest enne tähtaega.
38. Ringkonnakohus, määruskaebuse väiteid kaalunud, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja kaebus rahuldada. Kohus on KarS § 76 lg 4 kohaldamisel teinud kaalutlusvea, mille tagajärjel on S.B. ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud. 8.
39. Nimelt selgub kohtumäärusest, et maakohus, pidades S.B. ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja põhjendatuks, tugines tema karistusaega ja vabanemisjärgseid elutingimusi näitavatele andmetele, samuti süüdimõistetu karistuse esmakordsusele. Kahtlemata on tegemist positiivsete näitajatega. Samas leiab kolleegium, et esimene kohtuaste ei ole S.B. karistuse eesmärkide täidetust hinnates piisavat tähelepanu pööranud tema kuriteo asjaoludele ja isikule. 8.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
41. aprilli 2017 määruse nr 3-1-1-12-17 p-s 21 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohtud mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. 8.
42. Ringkonnakohus leiabki, et taoline ohuprognoos S.B. osas selgub kuriteo asjaolusid ja tema isikut näitavatest andmetest. Nimelt nähtub siin, et süüdimõistetu tappis teise inimese omakasu motiivil, s.o eluvastase kuriteo toimepanemiseks piisas väljavaatest saada raha. Seda arvestades esineb arvestatav risk, et näiteks majanduslike raskuste ilmnemisel võib S.B. toime panna uue kuriteo. 8.
43. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida sedagi, et toona, s.o
44. a S.B. süüküsimuse üle otsustades, pidasid kohtud temale sellise kuriteo eest kohaseks karistuseks 11 aasta pikkust vangistust. Ehk see tähendab, et kohtute hinnangul oli just märgitud karistusmäär sobiv mõjutamaks süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kriminaalkolleegium, arvestades S. B kuriteo asjaolusid, ei pea võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. 8.
45. Eelmärgitud positsiooni ei väära asjaolu, et S.B. riskikäitumisega on vanglas tegeletud, s.o ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“ ning psühholoog on temaga viinud läbi vestlusi. Vaatamata nimetatule on ka vangla praegusel ajal kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist mittetoetaval seisukohal. Lisaks ei saa mainimata jätta sedagi, et vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga on planeeritud ka aastatesse 2018 ja 2019, s.o vangistusasutus peab võimalikuks ja vajalikuks jätkata tööd kinnipeetavaga tema väärtushinnangute muutmiseks. 8.
46. Ringkonnakohus ei omista määravat tähendust ka sellele, et maakohus allutas S.B. vabanemisel käitumiskontrollile 24 kuuks ja ka elektroonilisele valvele 6 kuuks. Tegemist ei ole 4 meetmetega, mis välistaksid kuritegude toimepanemise. Samuti peab märkima, et elektroonilise valve alt vabaneks kinnipeetav juba 6 kuu möödumisel, mis vähendab tema üle kontrolli teostamist veelgi. 8.
47. Eelmärgitut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et eeltoodud asjaolud kogumis S.B. t käesoleval ajal vanglast vabastamist ei võimalda. Süüdimõistetu peab jätkama karistuse kandmist kinnipidamisasutuse tingimustes.
48. Kriminaalkolleegium märgib veel, et ei hakka pikalt käsitlema määruskaebuse väiteid, millele S.B. oma vastuses on osutanud tulist vastukaja. Ringkonnakohus oma põhjendustes neile argumentidele (riskiprotsentide suurused võrreldes aasta taguse ajaga, ühiskonna õiglustunde arvestamise vajadus, erandlike asjaolude nõutavus) nimelt ei tugine. Samuti ei pööra kolleegium tähelepanu S.B. arvamusele, et prokurör A. Aitsenil on isiklik vimm tema vastu. Nagu käesolevas määruses leitud, on õige prokuröri seisukoht, et S.B. t ei saa ennetähtaegselt vanglast vabastada.
49. Mingitki määravat tähendust ei omista kriminaalkolleegium ka S.B. väitele, milles ta rõhutab oma halba tervislikku seisundit. Vangistusseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vajalik ravi vanglas ööpäevaringselt, sh on arst kohustatud vajadusel suunama abivajaja asjakohase eriarstiabi osutaja juurde väljaspool vangistusasutust. Asjaolu, et Viru Vanglas S.B. le arstiabi võimaldatakse, selgub kohtutoimikus sisalduvast raviloost.
50. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
51. oktoobri 2017 määruse ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau