KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3303 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlust

§ 20lg 3 ning Kr

MS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel võib KrMS § 344 lg-s 3 nimetatud isik esitada Riigikohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega tunnistati Juri Kolesnikov süüdi KarS § 114 p-de 1,4 järgi ja teda karistati 18 aasta pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 121 järgi ja karistati 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest karistati teda vangistustega 6 kuud. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning J. Kolesnikovile mõisteti liitkaristuseks 18 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
5. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 18 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise aluseks loeti
6. november
7. Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohus kassatsiooni menetlusse ei võtnud ning otsus jõustus
10. mail
11. J. Kolesnikov pöördus halduskohtusse kahju hüvitamise taotlusega. Tartu Halduskohtu lahendiga nr 3-15-1949 tagastati kaebus, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus märkis, et kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja talle kriminaalmenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
12. mail 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18 lg 1 näeb ette kahju hüvitamise taotluse esitamise maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui taotlus jäi
16. maakohtule esitamata mõjuval põhjusel, tuleb see esitada vastavalt kas apellatsioonimenetluses või kassatsioonimenetluses. Sama seaduse § 21 lg 4 järgi, kui taotlus jäi kohtumenetluses esitamata mõjuval põhjusel, tuleb taotlus esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Isikul on õigus vaidlustada prokuratuuri keeldumise kahju hüvitamisest kaebuse esitamisega Riigiprokuratuurile ja Riigiprokuratuuri keeldumine kaebuse esitamisega maakohtule. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 23 lg 1 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse taotlus samas seaduses sätestatud alusel ja korras. J. Kolesnikov esitas kaebuse Lõuna ringkonnaprokuratuurile. Prokuratuur jättis taotluse
17. oktoobri
18. a määrusega rahuldamata. Prokuratuur leidis, et taotlus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Tõenduslikku tähendust omavate asitõendite mittetagastamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni on vajalik ja seaduslik ning otseselt maakohtu otsusest tulenev. Kohtuotsuse jõustumisel pöörati otsus, sh selle asitõendeid puudutav osa täitmisele ja vähem kui kuuajaline aeg otsuse jõustumisest esemete üleandmiseni on mõistlik ja aktsepteeritav. Riigiprokuröri määrusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus Lõuna ringkonnaprokuratuuri määruse peale rahuldamata. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröri seisukohaga. J. Kolesnikov taotles riigi õigusabi. Tartu Maakohtu
19. aprilli
20. a määrusega riigi õigusabi taotlus rahuldati. Advokaat A. Veski esitas taotluse hüvitada J. Kolesnikovile 300 eurot kahjutasu, mis tekitati süüteomenetluses. MAAKOHTU SEISUKOHT
23. Maakohus jättis oma
24. oktoobri
25. a määrusega kaebuse rahuldamata. Kohus märkis, et

§ 4

kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamisest süüteomenetluses

-i alustel, ulatuses ja korras. Kriminaalasjas nr 1-14-3303 mõisteti J. Kolesnikov Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega süüdi mh KarS § 114 p-de 1,4 järgi. Süüdistuse asitõenditeks olnud esemed: saapad, sokid, teksapüksid, jalatsid New Balance, musta värvi jope Nike, mustad meeste püksid, valge kootud müts, laigulised püksid, vannis vees olnud jope taskust leitud dokumendid tagastati otsuse p 2.2 järgi J. Kolesnikovile. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlustasid otsuse nii apellatsiooni kui ka kassatsioonikorras ning otsus jõustus
3. mail
4. Politsei- ja Piirivalveameti
5. novembri
6. a kirja nr 3.2-6/3104-3 järgi asitõendid: jalatsid New Balance, saapad, sokid, teksad saadeti Tartu Vanglasse
7. juunil 2015 J. Kolesnikovile tagastamiseks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamise ja temale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise. Menetleja poolt ei ole rikutud menetlusnorme ja asitõendite tagastamisel on järgitud menetlusseadustikust tulenevaid norme. Tõenduslikku tähendust omavate asitõendite mittetagastamine kuni otsuse jõustumiseni oli vajalik ja seaduslik. Asitõendite hoidmist menetleja hoidlas nõudis kriminaalmenetluslik vajadus. Kohtuotsus, sh asitõendeid puudutavas osas pöörati täitmisele ning asitõendite üleandmist kuu aja pärast tuleb pidada mõistlikuks. Materjalidest nähtuvalt on J. Kolesnikovilt asitõendina äravõetud esemeid hoitud asitõendite hoidlas, millega on tagatud nende puutumatus ja säilimine. Menetleja süül ei ole J. Kolesnikovile kahju tekkinud. Äravõetud esemed on J. Kolesnikovile tagastatud põhjendamatute viivitusteta. Lisaks märkis kohus, et ka esemete väärtus 300 eurot on J. Kolesinkovi poolt jäetud usaldusväärselt tõendamata. 2 MÄÄRUSKAEBUSED
13. J. Kolesnikov ei ole maakohtu seisukohaga nõus ja palub see tühistada ning hagi rahuldada. Ta leiab, et riiete eest, mis muutusid kasutuskõlbmatuks, vastutab riik. J. Kolesnikov ei andnud neid politseile, vaid nad ise võtsid. Neil oli võimalus tagastada riided peale seda, kui neist oli tehtud pilt ja DNA testid. Kohus kirjutab määruses, et tagastati asitõendid jalatsid New Balance, saapad, sokid ja teksapüksid. J. Kolesnikov küsib, kus on tema sulejope Nike, pesu, müts ja laigulised püksid. See, et esemete väärtuseks on 300 eurot on arusaadav, sest tegemist oli originaaltoodetega. Asitõendeid kohus ei kasutanud vaid vaatas nendest tehtud pilte ja DNA ekspertiisi tulemusi. J. Kolesnikovi esindaja taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega hüvitada J. Kolesnikovile süüteomenetluses tekitatud kahju summas 300 eurot. KrMS § 126 lg-st 3 tuleneb, et kuriteojälgedega asja asitõendite hoidlas säilitamine ei ole obligatoorne, vaid seda võidakse teha lähtudes menetluse vajadusest. Kohtumäärusest ei nähtu, et esemete mittetagastamine oli tingimata vajalik ja et tagastamine oleks häirinud kriminaalmenetluse kulgu. Tagastatud esemed, mida J. Kolesnikov enam kasutada ei saanud, olid dressipluus „Nike“, kaitsevärvi püksid, müts „Nike“ ja spordijalatsid New Balance. Kuna nimetatud esemed fotografeeriti, oleks pidanud need pärast toimingute tegemist tagastama, mitte aga ladustama. Tagastamisest keeldumiseks puudus igasugune vajadus. Vanglas viibides on väga keeruline (kui mitte võimatu) leida usaldusväärset teavet esemete maksumuse kohta. Samas ei ole J. Kolesnikov esemete väärtust üle hinnanud, vaid see on mõistlik ja arvestab soetamismaksumust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt. Seadus näeb kahju hüvitamise ette kahe suure juhtumite grupi korral (seletuskiri

-i juurde, lk 4). Esimese grupi moodustavad

§-des 5 ja 6 reguleeritud juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas mõnda tema põhiõigust ja mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades õigusriive osas proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Teise gruppi kuuluvad

§ 7

järgi juhtumid, mil menetleja on süüliselt rikkunud menetlusõigust ja sellega põhjustanud isikule kahju. Süüline menetlusõiguse rikkumine on kahju hüvitamise aluseks sõltumata sellest, milline on süüasja menetluse lõpptulemus.

§ 7

lg 1 ei täpsusta, milliseid menetluslikke meetmeid silmas peetakse – seega tulevad kõne alla igasugused süüteomenetluses rakendatavad meetmed. Ainuüksi

§-des 5, 6 või 7 sätestatud meetme kohaldamisest menetleja poolt kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei piisa. On vaja, et meetmega oleks tekitatud isikule kahju. Kahju on meetmega tekitatud siis, kui meetme ja kahju vahel on põhjuslik seos. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et menetleja ei ole rikkunud menetlusnorme ja ka asitõendite tagastamisel on järgitud menetlusseadustikust tulenevaid norme. Asjaolu, et J. Kolesnikov ise ei tahtnud riideid politseile asitõenditena üle anda, ei muuda menetlejate tegevust õigusvastaseks. Antud asjas väidavad J. Kolesnikov ja tema esindaja, et menetlejapoolne rikkumine seisnes selles, et riideid ei tagastatud koheselt peale fotografeerimist ja DNA proovi võtmist ja seeläbi põhjustati J. Kolesnikovile kahju, kuna riided muutusid kasutuskõlbmatuks (need olid verega määrdunud ning kogu kriminaalmenetluse ajal paigutatud lattu. Tagastamisel ei olnud kuivanud vere riidekiududest väljasaamine võimalik). 3 21. 22. 23. 24.

§ 7

alusel on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. Praegusel juhul ei ole kumbki määruskaebuse esitaja välja toonud, milles seisnes menetlusõiguse süüline rikkumine menetleja poolt. Ka maakohus sellist rikkumist ei tuvastanud. Maakohus ei tuvastanud, et rikutud oleks asitõendi suhtes ettenähtud meetmeid ning asjaolu, et määruskaebuse esitajad ei nõustu sellega, et J. Kolesnikovi riideid koheselt pärast fotografeerimist ja DNA võtmist ei tagastatud, ei tähenda, et menetleja oleks süüliselt menetlusõigust rikkunud. Asitõendite suhtes nähakse ette erinevaid meetmeid, sh nende säilitamine asitõendite hoidlas. Tegemist on menetleja otsustusega, kus lähtutakse asitõendisse kätketud tõendusteabe olulisusest. Mida olulisem on asitõendi tõenduslik tähtsus, seda ulatuslikumaid asitõendi hoidmisega kaasnevaid põhiõiguste riiveid see õigustab. Maakohus tuvastaski, et menetleja tegutses kriminaalmenetluslikust vajadusest lähtuvalt. J. Kolesnikovilt asitõenditena ära võetud esemed olid kogu kriminaalmenetluse vältel asitõendite hoidlas ning tagatud oli nende puutumatus ja säilimine. Riided tagastati J. Kolesnikovile vastavalt maakohtu otsusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kahju tekkimine menetleja süül ei ole tõendamist leidnud. Kuna täitmata on nõude esimene eeldus: s.o menetleja süüline käitumine, siis ei hakka ringkonnakohus analüüsima määruskaebuste edasisi väiteid kahju suuruse ja meetme ning kahju vahel esineva põhjusliku seose osas. J. Kolesnikovile on tagastatud kõik asitõendiks olnud esemed, mh ka määruskaebuses märgitud sulejope, pesu, müts ja laigulised püksid. Asitõendi üleandmise akti kohaselt ta need allkirja vastu kätte saanud 15. juunil 2015 (III kd lk 193). Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas