← Eesti

1-15-10777/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10777 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. novembri 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Igor Viksi osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Igor Viksi (isikukood 37808170314) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, määruskaebused RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  4. novembri 2017 määrus jätta muutmata.
  5. Määruskaebused jätta rahuldamata.
  6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister Igor Viksile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot (sh käibemaks 15 eurot).
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Igor Viksilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud pangakontole 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Igor Viksi vabastati Tartu Maakohtu
  9. juuni
  10. a määrusega Harju Maakohtu
  11. jaanuari
  12. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Katseajal oli ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 5 sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus
  13. juulil
  16. septembril
  17. a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb I. Viksi karistuse täitmisele pööramist. I. Viksi ei ilmu registreerimisele, ei allu kohustusele mitte tarvitada narkootikume, ta ei ela kindlaksmääratud elukohas ega küsi luba elukohast lahkumiseks Eesti piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Oma elukohast lahkus I. Viksi
  18. augustil 2017, ent selleks ta eelnevalt luba ei küsinud.
  19. Viru Maakohtu
  20. novembri
  21. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja I. Viksile Harju Maakohtu
  22. jaanuari
  23. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 11 kuud ja 29 päeva vangistust, pöörati täitmisele. I. Viksi karistuse kandmise algusajaks loeti tema kinnipidamine, s.o
  24. oktoober
  25. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Maakohus rahuldas taotluse järgmistel põhjustel. 3.1 Süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Rikkumine on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti juhtumiteatega. 3.2 I. Viksi rikkus kohustust ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimisele. Süüdimõistetu ei ole ilmunud registreerimisele
  26. augustil,
  27. ja
  28. septembril
  29. Ka kohtuistungil kinnitas ta, et peale kasutütre matust tuli ta korraks Jõhvi, ent lahkus koheselt. 3.3 I. Viksi rikkus kohustust saada kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks või elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks. Rikkumised on tõendatud ärakirjaga
  30. septembri
  31. a kodukülastuse lehest. Ka maakohtule tagastatud kohtukutsest
  32. septembri
  33. a istungile nähtub korrapidaja teavitus, et süüdimõistetu kohtu poolt määratud aadressil ei ela. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et lahkus Jõhvist. Põhja prefektuuri kinnipidamisprotokollist nähtub, et I. Viksi on kindla elukohata. 3.4 Süüdlane rikkus kohustust otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele, mis on tõendatud töötuna arvele võtmise ja arvel oleku lõpetamise otsustega. Süüdlane küll kinnitas, et peale töötuna arveloleku lõpetamist tal septembris töökoht puudus, ent praegu on ta töötanud umbes 2 nädalat aga töölepingut sõlmitud ei ole. 3.5 Kohus leidis, et I. Viksi on lugupidamatult ja hoolimatult kriminaalhooldusesse suhtunud. Seetõttu on põhjendatud tema ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. I. Viksi ei ole suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Kohtul ei tekkinud veendumust, et I. Viksi suudaks elada edaspidi seaduskuulekalt. MÄÄRUSKAEBUSED
  34. Määruse vaidlustasid I. Viksi ja tema kaitsja, kes taotlevad määruse tühistamist, käitumiskontrolli pikendamist või karistuse üldkasuliku tööga asendamist.
  35. I. Viksi märgib, et käis korralikult kriminaalhooldaja juures. Iga kord tehti ka narkotest, mille tulemus oli negatiivne. Ta ei ole 15 päeva viibinud välismaal või väljaspool Eestit.
  36. augustil
  37. a leiti tema proovist amfetamiini, mille järel nõudis I. Viksi ekspertiisi tegemist haiglas. Narkotest osutus väärteoprotokolli AB 1556362 järgi positiivseks. I. Viksi ei mõista, kuidas amfetamiin tema organismi sattus. Samal päeval teavitas elukaaslane, et surnud on I. Viksi kasutütar. Sellest teavitas I. Viksi ka kriminaalhooldajat, kes aga keelas tal Tallinnasse sõitmise. Kasutütre matusega seonduvalt oli I. Viksil palju asjaajamist ning ta ei saanud minna kriminaalhooldaja juurde tütre kremeerimise päeval. Peale seda kriminaalhooldaja järgneva kahe nädala jooksul I. Viksiga ühendust ei võtnud (kasutütre matus oli
  38. septembril 2017). I. Viksil olid rahalised probleemid. Jõhvis XXX võttis I. Viksi vajaminevad asjad ja ei ole senini teistele asjadele järele läinud. Ka Töötukassasse I. Viksi helistas, ent talle öeldi, et kui ta
  39. augustil
  40. a ei ilmu, võetakse ta arvelt maha. I. Viksi leiab, et tema suhtumine kriminaalhoolduse nõuetesse on igati normaalne – ta on nõus alluma käitumiskontrolli nõuetele ja on teinud elus suured muutused. I. Viksi on nõus esitama töölepingu 10 päeva jooksul. Samuti soovib I. Viksi üleviimist Tallinna kriminaalhoolduse osakonda. 2
  41. Kaitsja märgib, et narkootikumide tarvitamine I. Viksi poolt ei ole tõendamist leidnud. Juhtumiteade ei ole tõend, millega saab tõendada narkootiliste ainete tarvitamist. Materjalide juurde ei ole lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ega ekspertiisiakti, mis narkojoovet kinnitaksid. Uriiniproovi võtmisest on möödas üle kahe kuu. Kuna uriiniproovi tulemust asja materjalide juures ei ole, on ilmne, et ka ekspertiisiga ei tuvastatud narkootiliste ainete tarvitamist.
  42. augustil,
  43. septembril ja
  44. septembril
  45. a registreerimiskohustuse rikkumised olid seotud kasutütre matuse korraldamisega. Kasutütar suri
  46. augustil ja I. Viksi lahkus Jõhvist, et olla elukaaslasele toeks ja aidata korraldada matust.
  47. augustist kuni
  48. septembrini
  49. a oli I. Viksi seotud kasutütre matuse korraldamise ja elukaaslase toetamisega. Matuse korraldamisele kulusid kõik rahalised vahendid ja nii ei olnud I. Viksil võimalik Jõhvi vahet sõita. I. Viksi selgitas, et
  50. septembril
  51. a oli tal küll kriminaalhooldajaga telefonivestlus, ent ta ei leppinud kokku registreerimisele tulemist
  52. septembriks 2017, vaid ütles, et viibib ajutiselt Tallinnas. Seepeale öeldi I. Viksile, et
  53. septembril
  54. a peab ta tulema registreerimisele. Seega olid I. Viksil mõjuvad põhjused seoses kasutütre matuse korraldamise ja elukaaslase toetamisega ning rahaliste vahendite piiratusega mitte ilmuda kriminaalhooldaja vastuvõtule. I. Viksi ei eita, et viibis
  55. augustist kuni
  56. septembrini
  57. a Tallinnas ja see ajavahemik oli pikem kui 15 päeva. Pärast seda aga on I. Viksi korduvalt olnud Jõhvis ja elanud ka määratud elukohas aadressil Jõhvi XX. Kuna ta aga Jõhvis tööd ei leidnud, läks ta Tallinnasse tööle ehitustellingute paigaldajaks. Kuna töölepingut ei sõlmitud ning töökoha kohta kindlus puudus, ei taotlenud I. Viksi ka luba elukoha vahetamiseks ja pidas oma elukohaks endiselt Jõhvi, XX. Pärast
  58. septembrit
  59. a ta aga elukohast kauem kui 15 päeva eemal ei olnud. I. Viksi oli töötuna arvele võetud
  60. juulist
  61. Töötuna arvelolek lõpetati ajal, mil I. Viksi oli Tallinnas ja korraldas kasutütre matust. Töötuskindlustushüvitist ta ei saanud ega leidnud ka töökohta. Sissetulekute puudumise tõttu otsis I. Viksi aktiivselt tööd ja leidis selle Tallinnast. Seetõttu ei saanud ta ennast ka töötukassas uuesti arvele võtta. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et I. Viksi rikkumised on seotud traagilise sündmusega ning tahtlust tal nende toimepanemiseks ei olnud. I. Viksi suhtes ei ole karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  62. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
  63. Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et I. Viksi on talle etteheidetud rikkumised toime pannud. Põhimõtteliselt nõustuvad rikkumise toimepanemise faktiga ka kaitsja ja I. Viksi ise, välja arvatud osas, milles kohus tuvastas, et I. Viksi on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Määruskaebuse esitajad leiavad aga, et I. Viksi rikkumistel on mõjuv põhjus, mistõttu ei tuleks kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet rahuldada ja maakohtu määrus tuleks tühistada. 8.1 Kaitsja märgib, et narkootikumide tarvitamine I. Viksi poolt ei ole tõendamist leidnud. Juhtumiteade ei ole tõend, millega saab tõendada narkootiliste ainete tarvitamist. Kuna uriiniproovi tulemust asja materjalide juures ei ole, on ilmne, et ka ekspertiisiga ei tuvastatud narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et juhtumiteade ei ole tõendiks, mille abil tuvastada I. Viksi narkojoovet. Küll aga ei saa nõustuda kaitsjaga, et narkootiliste ainete tarvitamist ekspertiisiga ei tuvastatud. Juhtumiteates on osundatud sellele, et väärteoasjas nr 2440,17,005974 on
  64. augustil
  65. a alustatud I. Viksi suhtes väärteomenetlus NPALS § 151 lg 1 tunnustel. Selle raames võeti 3 I. Viksilt EKEI osakonnas ekspertiisiks täiendav uriiniproov. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on antud väärteoasjas tõendiks EKEI uuringuakt nr 1545T, millest nähtub, et I. Viksi uriinis tuvastati amfetamiin. 8.2 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 8.3 Eeltoodud sättest nähtub, et kohtule on antud olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi ulatuslik kaalutlusruum. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). 8.4 Määruskaebuse esitajad põhjendavad I. Viksi käitumiskontrolli nõuete rikkumist kasutütre surmaga seotud asjaajamiste ja rahaliste probleemidega. Viimaste tõttu ei olnud I. Viksil võimalik Jõhvi ja Tallinna vahet sõita. Apellatsioonikohus leiab, et ehkki
  66. augustil
  67. a lepiti kriminaalhooldajaga kokku, et registreerimiskohustust tuleb taas täitmata tulla
  68. augustil 2017, on mõjuv põhjus sel päeval kasutütre matusel viibimine ja selles osas ei ole I. Viksile ka registreerimiskohustuse rikkumist ette heidetud. Kaitsja kaebusest ja registreerimislehest nähtub, et I. Viksi järgmine kokkusaamine pidi kriminaalhooldusametnikuga toimuma
  69. augustil 2017, ent sellest ajast alates ei ole I. Viksi enam kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmunud. Samal päeval püüdis kriminaalhooldaja I. Viksiga ühendust saada, ent mobiilile ta ei vastanud. Ka kahel järgneval päeval püüdis kriminaalhooldaja I. Viksit telefoni teel tabada, ent mobiil ei vastanud. I. Viksi elukaaslase mobiiltelefon oli samuti välja lülitatud. Ka korduvad katsed tabada I. Viksit kohtu poolt määratud elukohast ei andnud tulemusi, kuivõrd isik oli keskusest lahkunud ja võis komandandi ütluste kohaselt viibida Tallinnas (lk 5). Ringkonnakohus möönab, et matuse ja asjaajamistega seoses võis I. Viksil olla tegemisi, ent ainuüksi sellega ei saa põhjendada enda kriminaalhooldajale kättesaamatuks tegemist. I. Viksi võinuks vastata kriminaalhooldaja kõnedele või ise ühendust võtta, et olukorda selgitada. Kasutütre kremeerimisest matmiseni oli 2 nädalat, millise aja jooksul ei teinud aga I. Viksi enda poolt midagi, et kohtulahendit täita. Asja materjalidest selgub, et I. Viksi ei võtnud kriminaalhooldajaga ühendust ka matusele järgnenud perioodil. Sellisest käitumisest järeldab ringkonnakohus, et I. Viksi hakkas tahtlikult kohtulahendi täitmisest kõrvale hoidma juba varem. Puudub alus arvata, et I. Viksi oleks naasnud kohtu poolt määratud elukohta. Viru Maakohtu
  70. septembri
  71. a määrusega kuulutati I. Viksi tagaotsitavaks. Kohtukutse on
  72. septembril
  73. a tagastatud märkega, et isik ei vastanud telefonile ning ei ela enam nimetatud aadressil (lk 50). Maakohtu lahendis on viidatud I. Viksi kohtuistungil antud ütlustele, et pärast kasutütre surma naasis ta Jõhvi vaid ühel korral. Seetõttu on ringkonnakohtul igati põhjust arvata, et I. Viksi rikkus kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult ning tegi ennast teadlikult kriminaalhooldajale kättesaamatuks. I. Viksi tabati
  74. oktoobril
  75. a Tallinnas. Kinnipidamisprotokolli kohaselt I. Viksil kinnipidamise hetkel kindel elukoht puudus. Ringkonnakohtu hinnangul on I. Viksile etteheidetavad rikkumised rasked. Ehkki esimesed 7 korda käis ta registreerimisel korralikult, hakkas ta juba pooleteise kuu möödumisel katseaja algusest rikkuma käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid. Seejuures on ta küll rikkumisi hiljem 4 põhjendanud, ent ringkonnakohtu hinnangul ei olnud I. Viksil objektiivselt takistatud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumine, elukohas elamine ega loa küsimine elukohast lahkumiseks Eesti piires kauemaks kui 15 päevaks. Asjaolu, et I. Viksi tegi end alates
  76. augustist
  77. a kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks, annab aluse arvata, et ta asus juba katseaja alguses kohtulahendi täitmisest tahtlikult kõrvale hoidma. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud isikule lisakohustuste panemine. Kuna I. Viksile on määratud katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, ei saa seda ka pikendada. Seega on maakohus valinud ainuõige tee ja pööranud I. Viksi ärakandmata karistuse täitmisele.
  78. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  79. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister I. Viksile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal I. Viksiga konsulteerimiseks 20 minutit, mis on ümardatud üheks pooltunniks. Määruskaebust koostas kaitsja ühe tunni. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist summas 15 eurot (Narva-Jõhvi-Narva).
  80. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  81. juuli
  82. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, § 7 lg-st 1 ja § 12 p-st 6, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kaitsja argumendid on asjakohased ja määruskaebuse kirjutamisele ning kaitsealusega kohtumisele kulutatud aeg põhjendatud.
  83. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt peab I. Viksi käesoleva määruskaebemenetluse kulu – kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 90 eurot – riigile hüvitama. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.