1-16-2469/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2469 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega kinnipeetav Artur Kaljuvee (isikukood 38904295234) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata Kinnipeetav Artur Kaljuvee kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu
6. novembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artur Kaljuveele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Artur Kaljuveelt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohus
8. jaanuari 2017 otsusega tunnistas Artur Kaljuvee süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõistis talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistusaeg algas
9. mail 2017 ja lõpeb
10. juulil
12. Tartu Vangla esitas
13. oktoobril 2017 Tartu Maakohtule materjalid A. Kaljuvee tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus ei toeta kinnipeetava vabastamist.
14. Prokuratuur ei toeta A. Kaljuvee ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
15. Tartu Maakohus
16. novembri 2017 määrusega jättis A. Kaljuvee tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis järgmist. 4.
17. Formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi A. Kaljuvee vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Tartu Maakohtu määruse ajaks on A. Kaljuvee ära kandnud 6 kuud vangistust. Samuti on A. Kaljuvee andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on A. Kaljuvee vabanemisjärgne elukoht sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteri omanik ja seal elav kinnipeetava elukaaslane on andnud nõusolekud valveseadme paigaldamiseks. 4.
18. A. Kaljuveed on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud isikuvastaste ja varavastaste kuritegude eest. Varasemalt mõistetud eriliigilised karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud A. Kaljuveed oma käitumist muutma. 4.
19. A. Kaljuveel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ning kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on tema suhtes kahel korral peetud vajalikuks täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetav suutnud oma käitumisega karistuse kandmise ajal kinnitada, et ta on teinud karistusest vajalikud järeldused ja on võimeline edaspidi õiguskuulekalt käituma. 4.
20. A. Kaljuvee tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kuigi A. Kaljuvee puhul esineb positiivseid asjaolusid (sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine, elukoht, elukaaslase toetus), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. Kohtul puudub veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks kinnipeetav oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Määruskaebus
21. Määruse peale esitas määruskaebuse A. Kaljuvee kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja argumendid on järgmised. 5.
22. A. Kaljuvee käitumise üle vanglas ei saa otsustada üksnes kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse põhjal. Karistuse kandmise aegse käitumise all tuleb mõista ennekõike kinnipeetava individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist. A. Kaljuvee on läbinud talle täitmiskavas määratud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Rohkem programme ei ole talle vanglas ette nähtud. 5.
23. A. Kaljuvee on kinnitanud, et ta on vangistusest õppinud ja mõistnud, mida ta on elus valesti teinud. Vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Ta soovib minna tööle, et tasuda võlgnevused. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole A. Kaljuvee väljendanud vestlusel vaenulikku suhtumist ühiskonda ega ametiisikutesse. Samuti vastavad tema sotsiaalsed oskused eale ja sotsiaalsele taustale. Need tegurid vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski ja näitavad vangistuse positiivset mõju tema käitumisele. 5.
24. A. Kaljuvee ennetähtaegset vabastamist tuleks kaaluda, et tal oleks võimalik taastada oma pere- ja tööelu ning kriminaalhooldaja järelevalve all ning toel sulanduda turvaliselt ühiskonda, nagu ennetähtaegse vabanemise mõte ette näeb. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
26. Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
27. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi vaadelnud A. Kaljuvee puhul kogumis ning oma otsustust ka piisavalt ja jälgitavalt põhistanud.
28. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et A. Kaljuvee varasemat elukäiku näitavad andmed annavad aluse karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid uusi kuritegusid need karistused ja karistushirm ära hoidnud ei ole. See asjaolu annab aluse järelduseks, et vangistus, mida ta kannab, ei ole oma eesmärki täitnud juba sellest vaid poole ärakandmise järel. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. detsembri 2006 määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15).
30. Ringkonnakohtu hinnangut, et A. Kaljuvee ei ole praeguseks veel karistuselt oodatud järeldusi teinud, kinnitab ka teave tema kahest distsipliinirikkumisest (keelatud esemete – sigarettide – enda juures hoidmine ja vanglaametniku ähvardamine). Kinnipeetava taoline korda eirav käitumine välistab võimaluse vaadata tema karistusaega positiivsena. Sellist järeldust ei muuda asjaolu, et A. Kaljuvee osaleb alates augustikuust programmis „Eluviisitreening.“
31. Veel vajab ära nimetamist, et A. Kaljuvee osas on vangla täheldanud uue kuriteo riskiteguritena tema alkoholi tarvitamise harjumust, kriitika talumatust ja liigset ärrituvust. Ohunäitajatena arvestab neid ka ringkonnakohus. A. Kaljuvee on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja olnud seejuures vägivaldne. Kinnipeetav on ka ise tunnistanud alkoholiprobleemi ja seda, et alkoholi tarvitades muutub tema käitumine agressiivseks.
32. Määruskaebuse väited ringkonnakohut A. Kaljuveed ennetähtaegselt vabastama ei veena. Nagu juba märgitud, näitavad kinnipeetava distsipliinirikkumised tema korrale allumatust ja annavad alust järelduseks, et ta ei ole karistusest vajalikku õppetundi saanud. Elu- ja töökoht ning lähedaste toetus oli A. Kaljuveel olemas aga ka kuritegude toimepanemise ajal. Ehk siis need hüved tema kuritegelikku käitumist ära ei hoia. Ka ei omista kriminaalkolleegium määravat tähendust võimalusele allutada süüdimõistetu käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Nimelt on A. Kaljuvee varasemalt rikkunud katseaja nõudeid ja pannud kriminaalhoolduse perioodil toime uue kuriteo.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3
34. Kaitsja M. Valge on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. Kriminaalkolleegium arvestab määruskaebuse mahtu ja sisu ning hindab mõlema toimingu ajakulu põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
35. juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6, 10 ja § 7 lg-st 1 tuleb kaitsja taotlus rahuldada täielikult. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Kaljuvee kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau