Obsah (9)

§ 418§ 422§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75§ 83§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2018.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6086 (16230105513) Kohtunik Aulike Salo Sekretär M

§ 418

lg 1 ja § 422 lg 1 järgi RAIVI SAKS (isikukood 37006196010; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; elukoht: xxxx, viibimiskoht Vangla; töökoht: puudub; 1 kehtiv kriminaalkaristus, 1 kehtiv väärteokaristus; Tõkend: vahistatud Harju Maakohtu 04.03.2017.a määrusega) süüdistuses

§ 418lg 2 p 1 järgi RESOLUTSIOON 1.

Tunnistada süüdi Daniel Selmet

§ 422lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Tunnistada süüdi Daniel Selmet

§ 418

lg 1 (periood 05.12.2016.a-08.12.2016.a) järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu. 3.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. 4.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, mis oli määratud Harju Maakohtu 08.12.2016.a otsusega – 4 kuud vangistust – kaetuks raskeima karistusega, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aastat vangistust. 5. Tunnistada süüdi Daniel Selmet

§ 418

lg 1 (periood 09.12.2016.a-03.03.2017.a) järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud. 6.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Daniel Selmetile käesoleva otsuse punktis 4 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 (üks) aasta vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 14.08.2016.a kuni 15.08.2016.a ning 02.03.2017.a kuni 03.03.2017.a, s.o 4 (neli) päeva, kandmisele jääb 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 8.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 566 (viissada kuuskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. 9.

§ 69

lg 4 alusel on Daniel Selmet kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 10. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud ning allutada Daniel Selmet üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 11. Daniel Selmeti suhtes 03.03.2017.a kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 12. Tunnistada süüdi Raivi Saks

§ 418lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

13.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Raivi Saksale Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat, 5 kuud ja 21 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. 2

1. Raivi Saksale mõistetud vangistuse ärakandmist arvestada alates Raivi Saksa kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.03.2017.a.
2. Kohaldada Raivi Saksa suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud
3. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Daniel Selmetilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 288 eurot tulirelva ekspertiisi kulu – 210 eurot lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu – 215 eurot DNA-ekspertiisi kulu – 370,50 eurot isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulud – 252 eurot sõiduki teisaldustasu – 66 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 179,29 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Raivi Saksalt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 432 eurot tulirelva ekspertiisi kulu – 210 eurot lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu – 215 eurot DNA-ekspertiisi kulu – 370,50 eurot kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu – 765 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 228,54 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
5. DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE0305) kulu, summas 3477 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 3 Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara
6. CD- ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.
7. 02.03.2017.a Tallinnas, Koidu 89-7 läbiotsimise käigus leitud kaks piipu ja karp rohelise puruga, CD-plaat fototabeliga ning 03.03.2017 Liiva 3-26, Klooga, Harjumaa läbiotsimise käigus leitud musta tupega torkerelv, 2 suitsugranaati, 39 paukpadrunit ja musta värvi relvataoline ese (tongipüstol) (edastatud Kesklinna politseijaoskonda väärteomenetluse alustamise otsustamiseks) – jätta väärteoasja materjalide juurde.
8. Asitõendi vaatlusprotokollide fototabelites olevate fotode failid, mis on arhiveeritud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikateenistuses – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
9. Signaalrevolver Fenix nr xxxx, mis on antud üle Politsei-ja Piirivalveametile – konfiskeerida

§ 83lg 4 alusel.

23. Tulirelv Zoraki-Mod. 914-S koos 5 padruniga – konfiskeerida

§ 83lg 4 alusel.

1. Mobiiltelefon NOKIA koos SIM-kaardiga on edastatud Vanglasse Raivi Saksa asjade hulka lisamiseks – jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Raivi Saksale kui asjade seaduslikule valdajale, hoiustades need Raivi Saksa kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas.
2. 45 Eesti maksumärkideta sigaretipakki, mis edastati Maksu- ja Tolliametile – jätta Maksu- ja Tolliametile.
3. Mootorsõiduk Chrysler Sebring, reg. märgiga xxxx, mis teisaldati 14.08.2016.a Politsei-ja Piirivalveameti parklasse aadressil Rahumäe 6/1 – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule või sõiduauto tehnilisse passi märgitud vastutavale kasutajale.
4. Daniel Selmetilt kinnipidamisel ära võetud esemed, mis tagastati Daniel Selmetile – jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Daniel Selmetile kui asjade seaduslikule valdajale EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.
5. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU 1.
6. Daniel Selmetit süüdistatakse selles, et tema 14.08.2016 kella 21.17 ajal Harjumaal, Kernu vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l, juhtis mootorsõidukit Chrysler Sebring, reg. märgiga xxxx, olles alkoholi piirmäära ületavas seisundis (alkoholijoove 0,80 mg/l, laiendmääramatusega 0,07 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,73 mg/l) ja liikudes Pärnu poolt Tallinna suunas, teostas TallinnPärnu-Ikla mnt ja Kernu Invakodu tee ristmikul vasakult poolt möödasõitu tema ees liikuvast ja vasakpööret sooritada soovivast mootorsõidukist Ford Mustang, reg. märgiga xxxx, sõites manöövri ajal vastu Kernu Invakodu tee äärekivi ning paiskus sõidukiga teelt välja vastu kivi. 4 Mootorsõidukit juhtides ei olnud Daniel Selmet hoolikas ja ettevaatlik ning ei taganud oma käitumisega liikluse sujuvust, et vältida ohu ja kahju tekkimist; samuti ei arvestanud ta liigeldes teiste liiklejatega ja ei vältinud oma tegevusega asjaolusid, mis võiks ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Daniel Selmet ei oleks tohtinud sõita vastussuunas kahesuunalise liiklusega sõiduteel, millel on kogulaiuses vähemalt neli sõidurada, samuti oleks ta pidanud mööduma eesliikuvast sõidukist, mis pöörab vasakule, paremalt poolt ning enne möödasõitu, oleks ta pidanud hoolikalt veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks. Daniel Selmetil ei olnud täidetud tingimused, mis oleks lubanud sõita vastassuunavööndis. Daniel Selmet jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata ja enda ettevaatamatu tegevusega, mis põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas eluohtlikud tervisekahjustused sõidukis kaasreisijatena viibinud ja turvavöödega kinnitatud kaassõitjatele xxxx, xxxx ja xxxx. Nimelt täpsemalt tuvastati xxxx eluohtlikud kehavigastused: maksa, põrna ning mõlema neeru rebendid, põrutuskolded kaksteistsõrmiksoole, põrna ja neerude piirkonnas, rinnakumurd, paremal XI-XII ja vasemal VIII roiete murrud. Maksim Zotovil tuvastati leukohtlikud kehavigastused: ülemise soolekinnitisarteri ja põrnavärati vigastus, hematoomid ja marrastused rindkerel, kesk- ja alakõhul ning turse paremal põlveliigesel. Vigastuste tüsistustena tekkisid verikõht ja peensoole isheemiline kahjustus, mistõttu vajas Maksim Zotov operatiivset ravi, mille käigus eemaldati osa peensoolest ja põrn. xxxx tuvastati elukohtlikud kehavigastused: peensoolekinnisti ja põrna rebend, rinnaku ja VI kaelalüli ogajätke murd ning marrastus vasakul pool alakõhul, mille tüsistusena tekkis verikõht ja peensoole isheemiline kahjustus. Liiklusõnnetus toimus pilvise ilmaga pimedal ajal, valgustatud, märja teekattega tasasel, sirgel, püsikattega teel, + kujulisel ristmikul. Tallinn-Pärnu-Ikla mnt oli liiklusõnnetuse toimumise kohas kahesuunaline, mõlemal sõidusuunal kaks sõidurada, lubatud suurim kiirus teelõigul 90 km/h. Daniel Selmet rikkus oma käitumisega järgmisi liiklusseadusest tulenevaid kohustusi: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg 11 p 2 - Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; LS § 45 lg 3 - Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis; LS § 51 lg 1 - Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt; LS § 51 lg 3 p 2 - Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks; LS § 52 lg 1 p 1 - Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita kui ei ole täidetud liiklusseaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused. Seega pani Daniel Selmet toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimestele rasked tervisekahjustused, s.o

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, on ebaseaduslikult käidelnud, s.t soetanud, omandanud, hoidnud ja vallanud tulirelva ning laskemoona relvaseaduse § 11 lõike 2 mõttes. Nimelt Daniel Selmet, isikuna, kellel puudus relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba, ostis 05.12.2016 päevasel ajal Harjumaal, Keila vallas, Klooga 5 alevikus xxxx tulirelva ZORAKI-MOD. 914-S koos 5 padruniga ning hoidis relva ja padruneid enda elukohas Tallinnas aadressil Koidu 89 asuva maja keldris seina sisse peidetuna kuni 03.03.2017.a. Seega pani Daniel Selmet toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Raivi Saksa süüdistatakse teda selles, et tema, isikuna, keda on varasemalt karistatud ebaseadusliku tulirelva käitlemise eest (teda karistati Viljandi Maakohtu 18.04.2005 otsusega muuhulgas KrK § 207 lg 1 järgi), on taas ebaseaduslikult käidelnud, s.t omanud, hoidnud ja vallanud ning müünud tulirelva ning laskemoona relvaseaduse § 11 lõike 2 mõttes. Nimelt Raivi Saks, isikuna, kellel puudus relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba, hoidis enda elukohas Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus aadressil Liiva 3 korteris 26 eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 05.12.2016 tulirelva ZORAKI-MOD. 914-S koos 5 padruniga kuni ta müüs nimetatud relva ja laskemoona 05.12.2016 päevasel ajal Harjumaal, Keila vallas, Klooga alevikus Daniel Selmetile. Samuti Raivi Saks isikuna, keda on varasemalt karistatud ebaseadusliku tulirelva käitlemise eest ning omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvasoetamisluba või relvaluba, käitles ebaseaduslikult relvaseaduse § 11 lg 2 mõttes tulirelva. Nimelt täpsemalt omas, valdas ning hoidis Raivi Saks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 03.03.2017 oma elukohas aadressil Liiva 3-26, Klooga alevik, Keila vald, Harjumaa tulirelva Fenix nr xxxx kuni see politseiametnike poolt 03.03.2017 läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega pani Raivi Saks toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o

§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

§ 422

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Daniel Selmeti karistamist vangistusega 1 aasta. Perioodil 05.12.2016 kuni 08.12.2016.a. toime pandud

§ 418

lg 1 kirjeldatud kuriteo eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu pikkuse vangistuse. Daniel Selmeti suhtes tegi Harju Maakohus 08.12.2016.a otsuse nr 1-16-10311, mille alusel mõistis talle 4 kuu pikkuse vangistuse, mis jäi aastase katseajaga

§ 73

alusel tingimisi kohaldamata.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel palub prokurör kohtul mõista liitkaristus selliselt, et kergemad karistused oleksid kaetud raskeima, s.o

§ 422lg 1 alusel mõistetava 1 aasta pikkuse vangistusega.

Perioodil 09.12.2016 kuni 03.03.2017.a. toime pandud

§ 418

lg 1 kirjeldatud kuriteo eest palub prokurör kohtul mõista Daniel Selmetile karistuseks 7 kuu pikkune vangistus. Kuivõrd kuritegu on toime pandud Harju Maakohtu 08.12.2016.a otsuse nr 1-16-10311 alusel mõistetud katseaja jooksul, siis mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, suurendades varasemalt mõistetud karistust, s.o 1 aasta pikkust vangistust 7 kuu võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Kohtueelse menetluse käigus oli Daniel Selmet kahtlustatavana kinni peetud 14.08.2016-15.08.2016 ja 02.03.2017-03.03.2017, s.o kokku 4 päeva. Vastavalt

§ 68

lg 1 ja 2 palub prokurör kohtul arvestada eelvangistuses viibitud aeg Daniel Selmetile mõistetavast karistusajast maha, määrates, et lõplikuks karistuseks on 1 aasta 6 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus. Tulenevalt

§ 73lg 4 ja § 69 taotleb prokurör kohtult vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Daniel Selmetile mõistetav vangistus on 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva, s.o päeva, mis vastab 566 tunnile üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks palub prokurör määrata 24 kuud. 1.4. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

§ 418

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Raivi Saksa karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Tartu Maakohus on 25.11.2014 määrusega nr 1-13-4914 vabastanud Raivi Saksa tingimisi ennetähtaegselt temale Tartu ringkonnakohtu 05.09.2005.a otsusega nr 1-57/2004 mõistetud 15 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt (lõplik ärakantav vangistus oli 12 aastat 2 kuud ja 27 päeva). Raivi Saksal on 6 katseaeg kuni 29.05.2018.a. Ärakandmata karistusaeg on 3 aastat 5 kuud 21 päeva. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas arutatav kuritegu on toime pandud Tartu Maakohtu määratud tingimisi ennetähaegselt vabastamise katseajal, siis tuleb liitkaristus moodustada

§ 65lg 2 kohaselt.

Sellest tulenevalt palub prokurör kohtul mõista liitkaristus selliselt, et käesolevas asjas arutavate kuritegude eest mõistetava karistuse, s.o 1 aasta ja 6 kuud võrra suurendada ärakandmata karistusosa, s.o ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda palun Raivi Saksa kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.03.2017.a. 1.

1. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatavad ja nende kaitsjad jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Daniel Selmet ja Raivi Saks nõustusid Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkulepetega, kaitsjad ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkulepete kinnitamist.
2. KOHTU SEISUKOHT 2.
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, prokuröri ning kaitsjate arvamused kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Daniel Selmet temale esitatud süüdistuses

§ 418

lg 1 ja § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele ning Raivi Saks tuleb temale esitatud süüdistuses

§ 418lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistused vastavad Daniel Selmeti ja Raivi Saksa süü suurustele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 7