4-17-4570/17

4-17-4570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4570 (2330,17,003995) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja German Korunos Elukoht Rahu tn 28a-53, Narva, isikukood 37403182219, töökoht puudub Kaebuse esitaja kaitsja Ljudmila Tšeussova, xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi German Korunose kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 18.08.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,
2. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: German Korunos Kaebuse esitaja kaitsja: Ljudmila Tšeussova Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistajad: xx ja xx Kohtuistungite toimumise ajad 23.11.2017, 28.11.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Narva Jätta German Korunose kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 18.08.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 1 4-17-4570 2330,17,003995 German Korunose karistamise kohta liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 25 (kahekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber
3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 21.12.
4. MAAKOHUS TUVASTAS German Korunos esitas 01.09.2017 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 18.08.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2330,17,003995 peale, millega karistati Korunosit Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot. Kaebus on motiveeritud sellega, et tema süü ei ole tõendamist leidnud. Ta oli kinnitatud turvavööga sõidu ajal, on olemas ka vastav foto. Politseinike omavaheline vestlus, mis toimus enne tema kinnipidamist, viitab tema arvamusel sellele, et tema auto omanik (endine politseinik) oli politseinike tuttav ja politseinikel oli soov tekitada sellele isikule „ebameeldivusi“. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 21.07.2017 kell 11:45 Hariduse tn 30 maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. I Kohtuistung Kohtuistungil palus politsei esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus German Korunose suhtes muutmata. Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja German Korunos ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et ülalkirjeldatud õigusrikkumist ta toime ei pannud ning luges ta politseitöötajate tegevust ebaõiguspäraseks. German Korunos selgitas, et 21.07.2017 sõitis ta umbes 20-25 km/h kiirusega Hariduse tänaval Fama keskuse juurest Astri keskuse poole, et lõunatada. Sõiduki juhipoolse ukse aken oli lahti. Kangelaste ja Hariduse ristmiku piirkonnas peatas 2 4-17-4570 teda politsei, ta sõitis pisut ettepoole ja jäi sinna seisma. Kohe pärast seda kui politsei selgitas talle peatamise põhjust, tegi ta selle foto, mis on lisatud asja materjalidele. Pärast pildi tegemist politseitöötaja selgitas, et teda peatati just kinnitamata jäetud turvavöö tõttu. German Korunos jäi esitatud kaebuse juurde täielikult ja leidis, et politsei ei suutnud kohtuistungil tõendada tema süüd. Seega palus ta kohtult õiglase otsuse tegemist ja enda õigeks mõistmist. Tunnistaja politseitöötaja xx selgitas kohtus, et 21.07.2017 Narva linnas Hariduse tänaval teostasid nad koos paarimehe xx riikliku järelevalvet. Sõiduki juhtimise ajal vastassuunas teerajal sõitsid nad valge mikrobussi kõrvale, sõidukiirus oli piisavalt väike ja oli näha, et valge mikrobussi juht on turvavööga kinnitamata. Nad keerasid ringi ja hakkasid seda sõidukit jälgima. Ta ise näinud seda valget bussi ja turvavööga kinnitamata jäetud juhti. Ta ei märganud sõiduauto numbrit ega marki, politseis aga nimetas ta nii auto numbri kui ka margi kuna ta andis ütlusi pärast kõikide asjaolude väljaselgitamist. Samuti ta kinnitas, et rõhus ta sõiduki juhile mitte aga tema poolt juhitava sõiduki margile. Tunnistaja politseitöötaja xx selgitas kohtus, et 21.07.2017 teostas ta Narva linnas Hariduse tänaval oma paarilise xx liiklusjärelevalvet ning politseiauto suunas liikus kaubik ja mäletab ta täpselt, et see oli valget värvi. Täpset sellise pika aja möödudes ta ei mäletanud, mis marki sõidukiga tegu oli aga istus seal sees sõiduki juht ning oli hästi näha, kuna tal oli juhipoolne aken täiesti alla lastud, ilmastikuolud olid head, vihmasadu ei olnud, kiirused olid väiksed, kuna tegemist oli ülekäigurajaga ja seal ei ole lihtsalt võimalik kiiremini sõita. Ta nägi, et see sõiduki juht sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kiirused olid väiksed ja nende vahemaa oli poolteist meetrit või vähem. Nad keerasid ringi ja peatusid auto aadressil Kangelaste 2 ja Kangelaste 4 vahel teelõigul, kus juba vestlesid selle sõiduki juhiga. Ta on kindel oma nägemises ning ei kahtle oma silmanägemises selles vahemikus, mis on poolteist meetri ning lisas, et kui ta seda juhti nägi sellisel väiksel kiirusel, oli hästi näha ka seda metallkinnitust, mis seal turvavöö küljes ripus, mis heade ilmastikuolude tõttu, et päike paistis ja metallosa peegeldus ja läikis vastu ning seda oli hästi näha väiksel kiirusel. Kohus avaldas ka asja materjalid: lk 11 - väärteoprotokoll; lk 15-18 - kaebuse esitaja poolt 25.07.2017 esitatud taotlus; lk 21-26 – 18.08.2017 üldmenetluse otsus; lk 30 – videosalvestis. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, tunnistajad, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et German Korunose tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-s 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. German Korunos süü on tõendatud väärteoprotokolliga, videosalvestisega ning tunnistajate Vladimir Kirillovi ja Martin Lohki ütlustega. Väärteoprotokolli (tl 11) kohaselt, 21.07.2017 kell 11:45 Hariduse tn 30 maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt 3 4-17-4570 kinnitatud turvavööga. Nagu nähtub videosalvestisest (lk 30), German Korunose auto ja politseisõiduki vahemaa oli piisavalt lühike, et politseinikel oleks olnud hea võimalus näha auto juhti. Samal ajal videosalvestise kvaliteedi ja kaamera vaatenurga tõttu ei ole võimalik kindlalt tuvastada salvestise põhjal, kas Korunos oli sel hetkel kinnitatud turvavööga või mitte. Seetõttu antud küsimuse lahendades lähtub kohus teistest asjas kogutud tõenditest, nimelt tunnistajate xx ja xx ütlustest. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus seda, et nad olid veendunud, et German Korunos juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kiirused olid väiksed ja autode vahemaa oli poolteist meetrit või vähem. Korunose autos oli juhipoolne aken täiesti alla lastud, ilmaolustikud olid head. Ülalnimetatud tõenditega on German Korunose väide selle kohta, et ta oli sõidu ajal turvavööga kinnitatud, ümber lükatud. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et tunnistajad Kirillov ja Lohk eksisid või andsid kohtus valeütlusi kuna pole tuvastatud, et nendel oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et tunnistajad on politseinikud, iseenesest ei anna alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kohus asub seisukohale, et German Korunose ütlused ei ole usaldusväärsed kuna nad ei ole kooskõlas kohtuistungil tuvastatud asjaoludega. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil uuritud foto (lk 17), kus on näha, et pärast auto peatumist politsei poolt on Korunos kinnitatud turvavööga, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks kuna tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et Korunos sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kohus on seisukohal, et pärast seda, kui kaebuse esitaja märkis politseiautot, tal oli olnud piisavalt aega turvavöö kinnitamiseks. Kaebuse esitaja on arvamusel, et enne tema kinnipidamist politseiautos xxi xx vahel toimunud vestlus viitab sellele, et tema auto omanik (endine politseinik) oli politseinike tuttav ja politseinikel oli soov tekitada sellele isikule „ebameeldivusi“. Antud väide on paljasõnaline kuna ei ole kinnitatud objektiivsete tõenditega. Samal ajal pole arusaadav, kuidas võib tekitada „ebameeldivusi“ auto omanikule, määrates karistust kolmandale isikule. Ülaltoodu alusel lähtub kohus otsuse langetamisel tunnistajate xx ja xxi ütlustest. 2.2 Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 3, sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani German Korunos toime sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise, st LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et Korunos pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik German Korunos jättes turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. 4 4-17-4570 Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. Seega, German Korunos on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ülaltoodu alusel ei kuulu German Korunose kaebus rahuldamisele. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses on sanktsiooni keskmiseks määraks. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, millega seoses kohtuvälise menetleja määratud karistus on igati põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. German Korunosile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. IV Menetluskulud Väärteomenetlusseadustiku § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kaebuse esitaja taotlus tema menetluskulude summas 150 eurot hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5