lg 2 Asja läbivaatamise aeg ja koht 28.11.2017 Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud
lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200.00 eurot otsuse sisu Tühistada otsus, lõpetada menetlus Kaebuse esitaja taotlus Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor menetlusalune isik Konstantin Xxxx kaitsja Maano Saareväli tunnistaja Xxxx kohtuvälise menetleja ametnik Xxxx Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
lg 1 nõuded, millega pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,17,007370 karistati Konstantin Xxxxt
Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 29.09.2017 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuivõrd tema teos puudus tahtlus väärtegu toime panna. Kaebuse esitaja selgitab, et ta osales liikluse reguleerijana ning tema korraldustele pidid alluma kõik liiklusvahendite juhid. Xxxxa sissesõidul asub keelumärk
lg 1 kohaselt juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.
p 49 kohaselt parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. 2.1 Vaidlus puudub selles, et Konstantin Xxxx parkis 24.08.2017 mootorsõiduki MercedesBenz 300SE, registreerimismärgiga xxxx, viisil, mis takistas sissesõitu krundile Xxxx. VTMS § 313 lg 1 alusel kuulati kohtus tunnistajana üle väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik Xxxx. M. Pilder selgitas, et 24.08. tegi Konstantin Xxxxlt väljakutse, et võõrad veokid sõidavad tema tänaval ja ta hoiab neid kinni. Konstantin Xxxx auto oli pargitud kellegi krundile sissesõidu tee ette ja veok välja ei saanud. Veok vedas pinnast, seda ütles tunnistajale veokijuht. Veose vastu politseinikud huvi ei tundnud ja ei uurinud seda. Teedel oli sissesõidu keelumärk. Tunnistaja juuresolekul veokijuht liiklusreegleid ei rikkunud. Väljakutse tegijat häiris see, et veok rikub tänavat ja seal ei tohi sõita suure massiga veokid. Konstantin Xxxx väitis tunnistajale, et see on tema tänav ja veokeid ta ei ole sinna lubanud (tl 21-21p). 2 Tunnistajana kuulati üle Xxxx kinnistu omanik Xxxx. Politsei helistas tunnistajale, kuna teeomanik takistab liiklust, mille peale tunnistaja kohale sõitis. Tunnistaja selgitas, et krundil käisid veokid, mis viisid sinna täitepinnast. Teeomanikuga on kohtus vaidlus, et pääseda enda kinnistule. Esialgse õiguskaitse korras võib tunnistaja enda sõnul keelumärgi alt läbi sõita (tl 21p-22). Auto parkimist Xxxx kinnistule viiva sissesõidutee ette kinnitab ka Konstantin Xxxx. Kinnistu on aiaga piiratud (tl 21). Tema eesmärk oli takistada jäätmete viimist nimetatud kinnistule ning kaitsta oma teed. Kõnesoleval kinnistul viibis veok ning K. Xxxx takistas sõiduki liikumist. Tunnistajate sõnul sõitis K. Xxxx autoga eest ära alles siis, kui puksiirauto sõitis kohale. Seega on tõendamist leidnud, et Konstantin Xxxx sulges teiste sõidukite liikluse sissesõiduks kinnistule Xxxx parkides oma sõiduki kinnistule sissesõidu ette. Kohus tuvastas, et aset leidis tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning selle teo pani toime Konstantin Xxxx. 2.2 Kaitsja leidis, et
Xxxx kinnistul puudub hoov, garaaž, õuealal ja teega külgnev ala, mis eeldab mingi rajatise olemasolu. Väärteokirjelduses on etteheidetud krundi sissesõidu ees parkimist, aga krunti kui sellist faktilise asjaoluna
Seega ei saa selle väärteo kirjeldusele vastavat süüteo etteheidet teha. Kohus ei nõustu siin kaitsjaga. Krunt tähendab piiristatud maatükki1. Nii Konstantin Xxxx ütlustest (tl 21) kui ka väärteotoimikus olevatelt fototabelitelt nähtub, et Hargi kinnistu on piiratud aiaga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et hoov ei ole üksnes territoorium, millel on hoone või rajatis vaid hoov võib olla ka piiratud aiaga ala, mis on ilma rajatisteta. Seega on Xxxx kinnistu piiratud aiaga ja kohtu hinnangul on tegemist hooviga
2.3 Konstantin Xxxx esitas koos kaebusega foto Xxxxa alguses olevast liiklusmärgist 331 „Sissesõidu keeld“2 (tl 7) ja foto Xxxx tänava alguses olevast liiklusmärgist 313 „Veoauto sõidu keeld„3 (tl 9). Maa-ameti kaardiserveri väljavõttel on märgitud nimetatud liiklusmärkide asukoht. Nimetatud tõenditest nähtub, et kõnesolevale kinnistule ei tohi veokid sõita. Samuti esitas kaebuse esitaja keskkonnaeksperdi arvamuse, kus 17.09.2017 koostatud eksperdiarvamuse kohaselt kinnistutele xxxx (Xxxx) ja xxxx (Xxxxa) ladestatud materjali näol on tegemist ebaseaduslike jäätmetega (tl 10-14). Kaitsja leidis, et tegemist on hädakaitsega, mis välistab õigusvastasuse. KorS § 14 p 3 kohaselt igaühel on õigus teostada hädakaitset, pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse ning kasutada muid seaduses sätestatud vahendeid korrakaitseks. Asjaolu, et tegemist on ebaseaduslike jäätmetega, sai Konstantin Xxxxle teatavaks pärast eksperdiarvamuse koostamist 17.09.2017 (tl 10-14). Konstantin Xxxx oli teadlik täitepinnase vedamisest kõnesolevale kinnistule. Viimast selgitas ta kohtuistungil. Selleks, et takistada võimalike ebaseaduslike jäätmete ladustamist kinnistule, ei ole vaja autot parkida kinnistu värava ette. Kaebuse esitaja saab teha avalduse politseisse või kutsuda politsei kohale ning ise seejuures parkida lubatud kohta. Samas on tunnistaja Xxxxi ütlustega tõendatud, et Konstantin Xxxx kutsus politsei seoses keelumärkidest üleastumisega. Eeltoodust tulenevalt on üsna ilmne, et korrakaitse tagamise eesmärk tal teo toimepanemise hetkel puudus. 1 Eesti keele seletav sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=krunt&F=M Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 17 3 Samas § 9 lg 1 p 4 2 3 KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Vaadates asjaolu, et Konstantin Xxxx parkis sissesõidu tee ette pärast seda, kui veoauto oli kinnistule sõitnud, siis ei saanud ta enam kuidagi võimalikku õiguserikkumise toimepanemist (ebaseaduslike jäätmete ladustamist) ära hoida. Kohus leiab, et Konstantin Xxxxl ei saanud väärteoprotokollis kirjeldatud viisil tegutsedes olla hädakaitseseisundit ja seega pani ta teo toime õigusvastaselt. 2.4 Väärteoasja materjalide juures on maakohtu määrused ja Riigikohtu määrus, mis puudutavad Xxxx ja Xxxx ning Xxxx vahelist vaidlust Xxxx ja Xxxxa kinnistutele juurdepääsu saamiseks. Kaitsja esitas kinnistusraamatu väljatrüki, millest nähtub, et Xxxx (100% transpordimaa) kuulub Xxxx-le (tl 28-29). Väärteoasja materjalide hulgas on ka 28.10.2016 volikiri, millega Xxxx volitab Konstantin Xxxxt mh anda kohustuslikuks täitmiseks korraldusi kõigile isikutele Xxxx omanduses oleval Xxxxa kinnistul kinnisomaniku omaabi õigust kõigil omaabi juhtudel. Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusega tsiviilasjas kohus määras esialgse õiguskaitse korras kohustada puudutatud isikut Xxxx lubada avaldajatel Xxxxl ja Xxxxl kasutada Xxxxat Xxxx ja Xxxxa kinnistule ehitusmaterjalide ja ehitustehnika veoks ning prügi äraveoks veokitega kogumassiga kuni 30 tonni. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtis ka 24.08.2017. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt veeti kinnistule täitepinnast. Kaitsja leidis, et tegemist on omaabiõigusega. AÕS § 41 lg 1 kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Valdaja õigust omaabile võib kasutada ka isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (AÕS § 41 lg 4 ja § 33 lg 3). Kohus leiab, et tulenevalt kohtumäärustest, ei olnud Konstantin Xxxxl õigust takistada Xxxx ja Xxxx kinnistule täitepinnase vedamist. Seega ei saa antud juhul tegemist olla omaabiga AÕS § 41 tähenduses. 2.5 Konstantin Xxxx tegu on kvalifitseeritud
lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Väärteoprotokollis esitatud väärteokirjeldusest ei nähtu, milles seisnes auto parkimine viisil, et see oli ohtlik teistele liiklejatele või kuidas see oluliselt häiris liiklust. Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Kohus leiab, et Konstantin Xxxx tegu on valesti kvalifitseeritud. Kohus juhtis sellele ka kohtuistungil menetlusosaliste tähelepanu ning kohtuväline menetleja palus tegu ümber kvalifitseerida
Kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda.
lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Sõiduki parkimine võõra kinnistu sissesõidu ette eesmärgiga takistada läbisõitu, on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 4 Konstantin Xxxx tegu tuleb kvalifitseerida
S 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.6 Võttes aga arvesse kõiki väärteoga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Konstantin Xxxx süü suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasjas kirjeldatud olukord tekkis pigem isikute suutmatusest kokku leppida tee kasutamises, kui menetlusaluse isiku kavatsusest rikkuda tingimata liiklusseadust. Kellelegi ei ole kahju tekkinud. Isiku karistamine poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mõõdukas. Tegemist on vähetähtsa rikkumisega ning kohus lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.