Obsah (10)

§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 174§ 138§ 3§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ AF Võlamenetlus esitas Tartu Maakohtule hagi Ü. H. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 16.12.2016 nõude kostja vastu OÜ-le AF Võlamenetlus. Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 28.07.
2. a. liitumislepingu nr. 1915274, 28.07.
3. a. liitumislepingu nr. 1915274, 03.12.
4. a liitumislepingu nr. 2200830, 03.12.
5. a soodushinnaga vara müügilepingu nr. 2201307, 28.08.
6. a osamaksetega vara müügilepingu nr. 2919630, 28.08.
7. a osamaksetega vara müügilepingu nr. 3358086, 11.04.
8. a osamaksetega vara müügilepingu nr. 3077631, 28.07.
9. a liitumislepingu nr. 1915270, 28.07.
10. a liitumislepingu nr. 1915272 ja 28.07.
11. a liitumisleping nr.
12. Ajavahemikul 01.03.2015 - 01.06.2015 aasta esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.09.
13. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1161,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 216,31 eurot. Samuti palub hageja välja mõista põhivõlgnevuselt viivis alates 14.10.2017 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 30.10.
15. Kostja palus pikendada hagile vastamise tähtaega. Kohus pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 30.11.
16. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1161,96 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 216,31 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel kostjalt välja mõista alates 14.10.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulud 950 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist tasus hageja riigilõivu juurde 25 eurot, seega on hageja tasunud hagilt riigilõivu vastavalt hagihinnale 225 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 3

139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 295 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (295 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4