1-17-11851/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11851 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 28. novembri 2017 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX OÜ (registrikood 10565163) esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri 28. novembri 2017 määrus muutmata ning kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26.01.2016 alustati KarS § 404 lg 1 tunnustel menetlust selle kohta, et 26.01.2017 kell 17.57 ajal laekus politseile teade, et XXX, Valga maakond põleb XX X Hotell ja päästetööde juht soovib kohale politseid. Esialgse info kohaselt hotellis külastajaid ei olnud. Tulekahju käigus hävis hotelli numbritubade majaosa, kahjustada sai hotelli Spa osa katus, Spa osa ise, hotelli köök ja tehnilised abiruumid. Esialgne kahju on umbes 2 000 000 eurot. 2. 17.08.2016 lõpetati Lõuna prefektuuri poolt 18.08.2016 ringkonnaprokurör Milvi Väina nõusolekul KrMS § 2001 lg 1 alusel kriminaalmenetlus seoses asjaoluga, et kriminaalasjas kogutud teabe põhjal ei ole võimalik üheselt ja konkreetselt kindlaks teha isikut, kelle süül tekkis tulekahju XX X Hotellis. 3. 01.09.2016 esitas XX Riigiprokuratuurile. OÜ esindaja kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebus 4. 21.09.2016 jättis Riigiprokuratuur kaebus rahuldamata ja lõpetamise määruse tühistamata. 5. 05.12.2016 uuendati kriminaalmenetlust Lõuna prefektuuri poolt seoses kontrollimist vajava uue informatsiooni laekumisega – arvuti vargus hotellist. 6. 20.10.2017 lõpetati kriminaalasjas menetlus Lõuna prefektuuri poolt KrMS § 2001 alusel ringkonnaprokuröri M. Väina nõusolekul, kuna on tehtud kõik võimalikud uurimistoimingud, uusi tõendeid ei ole võimalik kokku koguda ja ei ole õnnestunud kindlaks teha isikut ja põhjust, kelle süül ja/või mis põhjusel tulekahju XX X Hotellis tekkis. Muuhulgas saadeti Otepäält, XX asuvast XX X Hotellist V.K. poolt varastatud arvutikomplekti varguse osas materjalid Lõuna prefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 7. 16.11.2017 saabus XX Riigiprokuratuuri. OÜ esindaja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS 8. Riigiprokuratuuri 28.11.2017 määrusega jäeti rahuldamata XX OÜ esindaja kaebus. Riigiprokuratuur on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on olnud põhjendatud. 8.1. Riigiprokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, tuvastas alljärgneva: V.K. on tunnistajana üle kuulatud 29.02.2016 ja 05.10.2017, samuti on tema ja J.T. vahel 22.12.2016 läbi viidud vastastamine. Tema ütlused on piisava põhjusega kontrollitud nii kõneerisustega, vastastamiste ja teiste ütluste võrdlustega. Kaebuses väidetud V.K. poolt 26.01.2016 J.T. le avaldatud info viimase poolt esitatud küsimusele „kas panidki põlema?” ja V.K. vastus, et – ,,jah“ ei ole võimalik rohkem menetlustoimingutega kontrollida, kuna mõlemad isikud olid sündmustega piirneval ajal pikka aega raskes alkoholijoobes ning vastust JAH sisuliselt ei ole kooskõlas muude kriminaalasjas kogutud materjalidega. Kusjuures J.T. on oma ütlusi selles osas korduvalt muutnud, mistõttu kaebaja väidet ei saa võtta tõsikindla faktina. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et J.T. võis tõesti oma pideva alkoholijoobes oleku tõttu segi ajada sündmused ja päevad kuna mingid sündmused toimusid ning neid hiljem valesti kokku panna. J.T. ei mäletanud kuupäevasid ja kellaaegu, mäletas, et mingil päeval läks V.K. peale lõunat ära ja tagasi tuli vihasena, kas arvuti tekkis enne hotelli XX põlemist, hotelli põlemise ajal või peale põlemist, seda ei mäletanud, mäletas, et arvuti oli musta värvi prügikoti sees ja mäletas valesti seda, et V.K. mitte ei läinud hotelli XXX tööle enam peale 24.01.2016 vaid, et siis kui hotell ära põles, st 26.01.2017. Sellest tulenevalt võis J.T. mäletadagi 24.01.2016 toimunud sündmusi ning peaaegu aasta möödudes liita nendele sündmustele juurde hotelli põlengu sündmuse. Ka 24.01.2016 läks V.K. hotelli XXX tööle pealelõunasel ajal. Lähtudes 05.02.2016 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist on näha, et 24.01.2016 kella 14.49 ajal helistades asus V.K. Otepääl, Lipuväljak 13 asuva mobiilsidetugimasti levipiirkonnas ja 15.43 ajal helistades Otepää vallas, Nüpli külas asuva mobiilsidemasti levipiirkonnas, mille levipiirkonnas asub ka hotell XXX. V.K. 05.10.2017 tunnistajana ülekuulamisel rääkis V.K. , et ei mäleta täpselt, mis kell ta võis 24.01.2016 hotelli XX tööle minna ja tööle jõuda, aga tööle minemine võis toimuda 24.01.2016 kella 14.30 ja 15.30 vahel. V.K. mäletas, et 23.01.2016 oli ta tööl väga kaua ja jõudis koju vist öösel. Tema tööle mineku aeg sõltus sellest, kui palju inimesi oli hotellis ja millised paketid inimestel olid, et kui paketis oli söök restoranis, siis inimesed pidid restoranis ka toidetud olema. V.K. ei mäletanud, kust kohast ta 24.01.2016 tööle läks, aga tavaliselt kui ta töötas restoranis õhtuti, siis enne tööle minekut läksid nad oma elukaaslasega J ema juurde ning sõid seal, aga samas võis ta tööle minna ka oma kodust Pühajärve tee 24, Otepää. Kui V.K. 24.01.2016 hotelli XX tööle läks J.T. ema elukohast peale söömist, siis võis seal olla ka J.T. , kuna peamiselt nad kolmekesi koos sellel ajal liikusid ja kuna J.T. oli sellel ajal Venemaalt Eestis külas, siis nad olidki pidevalt kolmekesi koos ja sellel ajal J.T. ning J.T. kogu aeg napsutasid, s.o tarvitasid alkoholi ja tarvitasid alkoholi ka 24.01.2016. 22.12.2016 V.K. ja J.T. vastastamise käigus jäi V.K. sisuliselt oma 29.02.2016 tunnistajana ülekuulamisel antud ütluste juurde. Milliste tehioludega soovib kaebaja V.K. ütlusi seostada, kaebusest ei nähtu. Samuti ei nähtu kaebusest, milliseid menetlustoiminguid tuleks veel teostada, et V.K. ütluste tõepärasust veelkord kontrollida. 8.2. Kaebaja nõue, et teostataks J.T. ja M.M. vastastamine ja ütluste seostamine olustikuga, ei annaks mingit uut informatsiooni ega uut tõendit kriminaalasjas, mis viiks kuriteo avastamiseni. 2 Mõlemad isikud on korduvalt üle kuulatud. Vastastamine nende vahel ei ole otstarbekas ega tõendamiseseme seisukohalt vajalik, kuna ilmselgelt nad jääva oma antud ütluste juurde ega muuda neid. Nimetatud menetlustoiming ei aitaks kaasa põlemise põhjuste selgitamisele, st kriminaalasjas tõendamise seisukohalt on tarbetu. Põlengu avastamise kellaaeg on fikseeritud ning inimeste lahkumine hotellist kellaajaliselt kindlaks tehtud. Milliseid ütlusi ning millise olustikuga tuleks seostada, kaebusest ei selgu. Ütluste seostamise eesmärk on kinnistada või välistada isiku ütluste tõepärasus sündmuskohal või kuriteo paikkonnas mingite konkreetsete materiaalsete nähtusega. 8.3. A.S., hotell XX X kokk, on tunnistajana 26.01.2016 üle kuulatud ning tema ülekuulamisest ei selgu, et ta teaks sisuliselt, mis põhjustel hotell võidi süüdata ja kes võis olla selle initsiaator. Ta annab ütlusi, et 25.01.2016 ja 26.01.2016 ta tööl ei olnud. Ta lahkus hotellist, kus ööbis, 26.01.2016 kella 09.30 paiku. 26.01.2016 helistas talle V.K. , viimane oli purjus. Viimati oli V tööl hotellis 24.01.2016. 25.01.2016 kella 16.00 paiku viis ta V, J ja J venna (T) oma autoga Kambjast edasi mingisse talumajja, kus olevat olnud tema tuttavad, V küsis ka 50 eurot laenu, mida ta ka andis. Ülaltoodu alusel puudub vajadus A. S korduvaks ülekuulamiseks, kuna ta ei oma rohkem olulist tõendusteavet tulekahju kohta. 8.4. Kaebaja väide, et T.S. on kriminaalasja üldse üle kuulamata, ei vasta tõele ega kriminaalasja materjalidele. T. S on 23.03.2016 tunnistajana üle kuulatud. 27.01.2016. Kui oli levinud teade, et XXX hotell põleb, suhtles ta V.K. ga telefonitsi ja ta küsis, et kas ta tõesti pani hotelli põlema, vastas viimane, et miks kõik arvavad, et tema pani hotelli põlema. T. S ei ole tarvidus uuesti üle kuulata, kuna kogu teabe on ta menetlejale juba edastanud ning tal puudub teadmine hotelli põlengu põhjuste või sellega seotud isikute kohta. 8.5. Riigiprokurör juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalasi on alustatud KarS § 404 lg 1 tunnustel (süütamine) ning kriminaalmenetluse tõendamisesemeks on välja selgitada isik või tegurid, kelle süül või mis põhustel hotell süttis. Kaebuses esitatud väited seda eesmärki ei täida ja taotlus kriminaalmenetlust jätkata ei too mingit uut ega täiendavat tõendusteavet põlengu põhjuste kohta. Menetleja on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses õigesti jõudnud järeldusele, et tuleohutusekspert Toomas Randmaa oma XX X hotelli põlengu analüüsis, mis oli tellitud XX OÜ poolt, on tuvastanud, et hotelli vabapõlemine võis kesta enne tulekahjust teatamist häirekeskusele juba 30-60 minutit, mis tähendab, et tulekahju võis alguse saada juba kella 16.10 26.01.2016 ajal. Pääste- ja tuletõrjeinsener Rait Pukk oma XX X hotelli tulekahjusündmuse analüüsis, mis on tellitud advokaadibüroo „NOVE“ poolt tuvastas, et tulekahju orienteeruv algusaeg oli tõenäoliselt veel varem kui kell 16.10 (26.01.2016). J.T. 19.10.2016 tunnistuses M. M kirjeldas, et V.K. lahkus 16.30 paiku 26.01.2016 J.T. ning J.T. ema juurest ja kui lähtuda eeltoodud tulekahju analüüsidest, siis sellel kellaajal hotell juba põles. Ülaltooduga kogutud informatsiooni ja tõendite pinnalt ei ole käesoleval ajal V.K. t võimalik seostada hotelli süütamisega. Tema väljaütlemised, et „ta paneb hotelli põlema“ olid tingitud joobeseisundist ja vihast ning kibestumisest hotelli omaniku M. M seoses töötingimuste ja töötasu maksmisega. 8.6. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-2-13, p 5.2 sätestanud, et tuleb arvestada kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõttega, mille kohaselt uurimisasutus ja prokuratuur võivad kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks ja tingimuste loomiseks kohtumenetluseks. Toimingute teostamine sõltub eeskätt uurimiseesmärgist ja menetlustaktikalistest kaalutlustest. Seda on ka tehtud. Hinnates kriminaalmenetluses kogutud tõendeid kogumina on riigiprokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus on läbi viidud seaduslikult, seaduserikkumisi tuvastatud ei ole ning vastu võetud menetlusotsus on seaduslik, motiveeritud ning asjakohane. Seetõttu kriminaalmenetluse 3 lõpetamist ei tühistata ja kriminaalmenetlust ei jätkata kuni kuriteo toime pannud isiku(

1. te)kindlakstegemiseni või tõendamise seisukohalt olulise informatsiooni saamiseni. Ülaltoodu aga ei tähenda, et käsitletav avastamata kuriteofakt on väljunud politsei huviorbiidist, vastava informatsiooni saabumisel kriminaalmenetlus uuendatakse ning jätkatakse kriminaalmenetlust. Menetlejad on teinud kõik vajaliku, et kindlaks teha kuriteo toime pannud isik(d), kuid kuriteo toime pannud isikut(
2. id)ei ole suudetud tuvastada. KAEBUS 9. Riigiprokuratuuri 28.11.2017 määruse peale esitas kaebuse XX OÜ esindaja, kes taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist jätkama kriminaalmenetlust selgitamaks välja XX OÜ-le kuulunud XX X Hotelli süütamisega seotud asjaolud ja isikud. Kaebaja leiab, et menetleja on kriminaalmenetluses mõned menetlustoimingud teostanud pealiskaudselt ja kriminaalasjas on vajalik läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid, mis võivad viia süüdlas(e)te tuvastamiseni. 9.1. Kriminaalmenetluse objektiivsuse seisukohalt tuleks täiendavalt üle kuulata tunnistaja A. S, kuna nimetatud isiku juuresolekul on nii J.T. , V.K. , J.T. ja R.H. väga täpselt ning detailselt arutanud hotelli põlema panemisega seonduvaid asjaolusid. A. S on sisuliselt teada, mis põhjusel hotell võidi süüdata ja kes võis olla selle initsiaator. J.T. on andnud vastuolulisi tunnistusi sündmuse kohta. Menetleja on küll kriminaalmenetluse käigus vastastanud J.T. ja V.K. t, kuid vastastamine ei ole kõrvaldanud vastuolusid varem antud ütlustes. Seega ei ole üheselt välja selgitatud, millise tunnistaja poolt antud ütlused võiks lugeda tõeseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud hetkel on oluline läbi viia vastastamine J.T. ja M. M poolt antud ütluste osas esinevate vastuolude kõrvaldamiseks ja ütluste seostamiseks olustikuga. 9.2. Menetleja ei ole piisavalt kontrollinud V.K. antud ütluste sisu ega seostanud V.K. ütlusi tehioludega. V.K. rääkis erinevatele inimestele hotelli põlema panemisest, kuna tal oli erimeelsus M. M töötasu küsimustes. Erimeelsuste olemasolu näitab, et V.K. varastas hotellist arvutikomplekti. 26.01.2016 on V.K. vastanud J.T. küsimusele ,,kas panidki põlema?” et jah. Tegemist on küll alkoholijoobes isikutega, kuid nimetatud isikud olid ka omavahel sõbrad ning on ebatõenäoline, et V.K. oleks valetanud või selle asjaolu lihtsalt välja mõelnud. 9.3. Menetleja ei ole lugenud V.K. avaldatut usaldusväärseks tõendiks, kuna isik oli alkoholijoobes, kuid samas esineb tema antud ütlustes olulisi vasturääkivusi. V.K. oskab seletada arvuti vargusega ja müügiga seotud asjaolusid väga täpselt, kuid põlemisega seotud asjaolusid ei mäleta. Selline erinevate sündmuste erinev mäletamine ei ole võimalik ega eluliselt usutav. Vaatamata alkoholijoobele oli V.K. täiesti adekvaatne mõtlema ja tegutsema (arvuti vargus). Kui isik teadis varguse kohta anda täpseid ütlusi, siis teab isik ka põlemisega seotud asjaolusid üsna hästi. 9.4. Menetlejate väited selle kohta, et V.K. , J.T. ja J.T. ütlused ei ole usaldusväärsed nende joobes oleku tõttu, ei ole asjakohased. Menetlejate väited, et isikud olid raske joobes, on välja mõeldud seisund, sest menetluses ei ole tuvastatud isikute joobeastet. Menetlejad lähtuvad vaid tunnistajate endi ütlustest, et nad ei mäleta midagi, kuna nad olid alkoholijoobes. Asjaolude tuvastamisel on oluline ka tuleohutuseksperdi T. Randmaa analüüs, kuna tulekahju ajaline määratlus sobitud V.K. saabumisega koju Pühajärve teele, s.o pärast esimeste päästeautode möödumist V.K. elukohast. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 4 10. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri 28.11.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. 11. Ringkonnakohus nõustub nii Lõuna prefektuuri kui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et kriminaalmenetluse jätkamine ei ole põhjendatud. Esindaja toob ringkonnakohtule esitatud kaebuses taaskord välja samad asjaolud, mis Riigiprokuratuurile esitatud kaebuseski ja millistele asjaoludele on Riigiprokuratuur ka tähelepanu juhtinud ning millele on määruses vastatud. Siinjuures vajab märkimist, et Lõuna prefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise ja kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus on põhjalik ning sisaldab laialdast tunnistajate ütluste analüüsi ning nende pinnalt tehtavaid järeldusi. 12. Esindaja poolt väljatoodu, et tunnistajad A. S, V.K. , J.T. ja J .T. tuleb kõik korraga üle kuulata, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul vajalik. Riigiprokuratuur kui ka prefektuur on põhjalikult käsitlenud tunnistajate varasemalt antud ütlusi ning kui senini ei ole ükski osapool avaldanud midagi täpsemalt, ei ole eluliselt usutav, et uus ülekuulamine annaks täiendavat informatsiooni, arvestades ka seejuures sündmustest möödunud aega. V.K. väidetavad vastused selle kohta, et tema pani hotelli põlema, on nii prefektuuri kui ka Riigiprokuratuuri määrustes lahti kirjutatud põhjalikult ning alkoholijoobes öeldut ei ole võimalik põhjapanevaid järeldusi teha. J.T. ja M. M vastastamise osas on Riigiprokuratuur seisukoha võtnud ning kaebuses ei ole uusi asjaolusid esitatud, mis tingiksid teistsugusele seisukohale asumise vajaduse. Riigiprokuratuur on põhjendatult märkinud, et isikud on korduvalt üle kuulatud ning kuna isikud on enda ütluste juurde jäänud, siis ei muudaks seda ka vastastamine. Vastastamisega ei ole võimalik panna isikuid mäletama asjaolusid, mida ei teata. Seejuures jääb ka Ringkonnakohtule arusaamatuks, milliste ütluste millise olustikuga seostamist kaebuses taotletakse. Isikute märgatavat alkoholijoovet tunnistavad ka teised isikud, s.o tunnistajad U. R ja M. S, keda täiendavalt üle kuulata soovitavate ringis ei ole ning kes nimetatud suhtlusringkonda ka ei kuulu. Samuti ei ole võimalik ühegi menetlustoiminguga tagajärjele tuvastada isikute joobeastet. Vaatamata sellele leiab ka kohus, et ei ole käesoleval ajal kahtlust selles, et isikud olid joobes. Ka A. S täiendavat ülekuulamist ei pea ringkonnakohus nagu Riigiprokuratuurgi vajalikuks. A. S suhtes toimunud ülekuulamisest ei selgu, et ta teaks midagi põlengu kohta ehk täiendav ülekuulamine ei annaks uut tõendusteavet tulekahju kohta. 13. Kannatanu väidab, et arvuti vargus toimus põlenguga samal päeval. Prefektuuri kriminaalasja lõpetamise määruses on välja toodud, et arvuti vargus leidis aset varem, seega on kaebuses väidetu, et ei ole võimalik mäletada ühte episoodi hästi (arvuti vargus ja müük) ja teist mitte (põleng), alusetud. Prefektuuri määruses on välja toodud, et tuleohutuseksperdi Toomas Randmaa hinnangul võis tulekahju alguse saada kell 16.10, pääste- ja tuletõrjeinsener Rait Pukki hinnangu veel varem, kuid J.T. 19.10.2016 tunnistuse kohaselt lahkus V.K. T ema juurest 16.30, seega sel ajal juba hotell põles. Ringkonnakohtu hinnangul on arusaadav, et joobes isikute ütlused ei ole alati 100protsendiliselt kokkulangevad ning nendes esinevad teatud vastuolud. Selles, et isikud olid joobes, kahtlust ei ole, kuna neid asjaolusid kinnitavad ka asjasse mittepuutuvad isikud. Käesoleval ajal ei ole aga võimalik tuvastada, millised ütlused on usaldusväärsed ja millised mitte. 14. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 28. novembri 2017 määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata. 5 /allkiri/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 6