) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
kohaselt kohustuse rikkumine.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul pole kostja täitnud oma üürilepingust tulenevat kohustust tasuda üüri ja kommunaalteenuseid ning on jätnud alusetult tasumata talle OÜ S.A.CITO poolt esitatud arved. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata üüri ja kommunaalteenuste arved summas 536,50 eurot. Kostja ei ole hageja nõutud võlgnevuse suurust ning selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue võlgnevuse saamiseks on asjaoludega õiguslikud põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue 2 2-17-10195 on seega põhjendatud ning seda üürilepingu p-s 2.5 sätestatud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 238,76 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega antud tsiviilasjas kostja. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 175 eurot, teisi menetluskulusid ei ole hageja esitanud ega nende väljamõistmist taotlenud. Kohus leiab, et hageja näidatud kulu on põhjendatud ja vajalik. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Toomas Raidmalt hageja OÜ S.A.CITO kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.