← Eesti

1-17-4600/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 25. oktoober 2017 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4600 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Ku

§ 25lg 2 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Süüdistatav Risto Lahe kaitsja advokaat Marko Paabumetsa apellatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 40 (nelikümmend) eurot advokaat Marko Paabumetsale apellatsioonmenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  4. KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  5. Risto Lahele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et: - tema tellis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 25.05.2016 AS-i Eesti Post teenust kasutades ebaseaduslikult narkootilist ainet. Postisaadetis saadeti Hollandi Kuningriigist lihtkirjana ning oli adresseeritud Risto Lahe nimele ja tema elukoha aadressile XXX, Jõgeva maakond. 25.05.
  6. a teostatud postisaadetise täieliku läbivaatuse käigus võeti ära ja narkootilise aine uuringuga tuvastati postisaadetisest 12,29 g kristallilist ainet, mis sisaldas 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Postisaadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt kinni ning see Risto Laheni ei jõudnud. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub sotsiaalministri
  7. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg-le 3 on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) on 1,4 g. 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) on suur kogus narkootilist ainet; - tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, tellis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 10.06.2016 AS-i Eesti Post teenust kasutades ebaseaduslikult narkootilist ainet. Postisaadetis saadeti Hollandi Kuningriigist lihtkirjana ning oli adresseeritud Risto Lahe nimele ja tema elukoha aadressile XXX, Jõgeva maakond. 10.06.2016 teostatud postisaadetise täieliku läbivaatuse käigus võeti ära ja narkootilise aine uuringuga tuvastati postisaadetisest 13,47 g pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,45 g amfetamiini. Postisaadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt kinni ning see Risto Laheni ei jõudnud. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri
  8. mai
  9. a määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus amfetamiini on 1,3 g. 4,45 g amfetamiini on suur kogus narkootilist ainet. NPALS § 3 lg 1 alusel on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  10. Maakohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leidis, et R. Lahe süü KarS § 184 lg 2 p-s 2 järgi toime pandud kuritegudes on tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav R. Lahe nimele on edastatud AS Eesti Post teenust kasutades 2 postisaadetist Hollandi Kuningriigist. Vaidlust ei ole ka selles, et postisaadetised saadeti R. Lahe elukoha aadressile lihtkirjadena. Samuti puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et mõlemas saadetises sisaldus suures koguses narkootilist ainet – ühes pakis oli aine, milles oli 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja teises pakis oli aine, milles 4,45 g amfetamiini. Maksu- ja Tolliamet on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale edastanud 29.09.2016 kirjaga nr 6-8/27 kuriteoteate. Kuriteoteate kohaselt on R. Lahe nimele saabunud postipakk, mis sisaldas narkootilist ainet (EKEI andmetel on saadetises 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 2.
  11. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 16-12.1-5/00/3533 kohaselt teostati postisaadetise täielik läbivaatus 25.05.2016 kell 11.00 kuni 12.
  12. Saadetise markeeris narkokoer. Saadetis on kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi. Saadetis on 2 pakendatud ümbrikusse, millele on peale trükitud kleebis saaja andmetega. Saatja andmed puuduvad. Ümbrikus on näpuplaastrite pakki peidetud kinnikeevitatud kiles beežikas aine tükk kaaluga 17,2 g. Ainega pakend võeti saadetisest välja ja pakendati kilekotti, mis suleti tõkendiga EST 4811012 keemilistele uuringutele (tl 20). Saadetise läbivaatluse kohta on koostatud ka vallasasja läbivaatuse protokoll. Selle kohaselt on postisaadetis nr LM001187505EE (ümbrikul oleva kleebise vöötkoodi number) pakendatud valgesse ümbrikusse. Kleebis saaja andmetega: „Risto Lahe, XXX“. Ümbriku paremal ülaservas kleebitud postmark kirjega „Internationaal 1, NEDERLAND 2014“ (tl 23-25). Uuringuakti nr 16U-AN0115 kohaselt esitati uuringuks beežikas kristalliline aine massiga 12,29 g. Uuringu tulemusena leiti, et aine sisaldab 92% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriid sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Seega sisaldab aines 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 2.
  13. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 16-12.1-5/00/3930 kohaselt teostati postisaadetise täielik läbivaatus 10.06.2016 kell 11.00 kuni 12.
  14. Saadetise markeeris narkokoer. Saadetis on kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi. Saadetis on pakendatud turvaümbrikusse, millele on peale kleebis trükitud kleebis saaja andmetega. Saatja andmed puuduvad. Ümbrikus kirjaümbrikus kinnikeevitatud läbipaistvas kiles niiske pulber, kaal pakendiga 31,6 g. Saadetisest võeti välja pakend ainega, pakendati eraldi kilekotti ja suleti tõkendiga EST 4868755 keemilistele uuringutele saatmiseks (tl 26). Saadetise läbivaatluse kohta on koostatud ka vallasasja läbivaatuse protokoll. Selle kohaselt on postisaadetis nr LM0011887529EE (ümbrikul oleva kleebise vöötkoodi number) pakendatud valgesse turvaümbrikusse. Kleebis saaja andmetega: „Risto Lahe, XXX Estonia“. Kleebise ülaservas kirje „Koenders, Verlengde Zuiderloswal 160, 1216 CD Hilversum“. Ümbriku paremal ülaservas kleebitud kaks postmarki kirjega „Internationaal 1, NEDERLAND 2014“ (tl 28-30). Uuringuakti nr 16U-AN0128 kohaselt esitati uuringuks valge niiske pulber massiga 13,47 g. Uuringu tulemusena leiti, et pulber sisaldab 45% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub valges pulbris 4,45 g amfetamiini. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest nähtuvalt on keskmine kogus kümnele inimesele metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) puhul 1,4 g ja amfetamiini puhul 1,3 g (tl 31-33). Seega on 9,51 g metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) ja 4,45 g amfetamiini puhul tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 mõttes.
  15. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise on toime pannud R. Lahe. 3.1 Kaitsja vaidles maakohtus süüdistusele vastu ja leidis, et süüdistus ei vasta nõuetele, kuna süüdistuses ei ole kirjeldatud asjaolusid, et R. Lahe kodust leiti narkootiliste ainete jälgi või esemeid, mis tõendavad narkootiliste ainete tellimist, ning et R. Lahe tarvitas narkootilisi aineid. 3.2 Kuna R. Lahe keeldus kriminaalasja arutamisel kohtus ütluste andmisest, avaldas maakohus tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei ole R. Lahe kuritegusid toime pannud. R. Lahe ütluste kohaselt ei tea ta, kes võis tellida tema nimele ja elukoha aadressile saadetised. Maja välisuks on lahti kogu aeg ja ka postkast ei ole lukustatav. Ta isegi ei oska arvata, kes võis saadetisi tema nimelt tellida. Maakohtu hinnangul ei ole sellesisulised R. Lahe ütlused usaldusväärsed. Vaatamata R. Lahe süüd eitavatele ütlustele, oli maakohtu arvates teiste kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamisest ilmne, et R. Lahe tellis Hollandi Kuningriigist saadetud narkootilised ained enda nimele ja elukoha aadressile ise. 3.
  16. Esiteks pidas kohus oluliseks, et mõlemad saadetised on saabunud Eestisse lühikese aja möödumisel (üks pakk 25.05.2016 ja teine 10.06.2016). Teiseks, mõlemad saadetised olid kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi. See tähendab, et mõlema saadetise edastamiseks kasutati sama postiteenuse osutajat. Mõlemal saadetisel oli märgitud samad 3 andmed saaja kohta. AS Eesti Post vastusest nähtuvalt oli R. Lahe
  17. aastal kokku neljal korral saanud Tabivere postkontorist kätte kirju ja pakke, mis olid saadetud välisriikidest (Suurbritannia, Malaisia, muud riigid) (tl 44-47). Seega oli R. Lahe välismaalt nii enne kui ka pärast maid ja juunit 2016 saadetisi saanud. See omakorda tähendab, et saadetiste saamine välisriikidest ei olnud R. Lahe jaoks erakordne ja saadetisi tellis või sai ta välisriikidest suhteliselt sageli. Seda, mida konkreetselt R. Lahe välisriikidest tellis või millistel asjaoludel varasemad saadetised talle saabunud olid, ei ole võimalik käesoleval juhul kindlaks teha (põhjusel, et R. Lahe keeldus kohtus ütluste andmisest). Siiski pidas kohus oluliseks, et kõik varasemad saadetised on R. Lahe kätte saanud Tabivere postkontorist. See tähendab, et saadetised on R. Lahele kätte toimetatud vahetult (isiklikult või volituse alusel kellelegi teisele). Kolmandaks oli kohtu arvates oluline, et kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad selgelt, et R. Lahe on olnud puutumuses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. R. Lahe elukohas teostati 14.12.2016 läbiotsimine. Läbiotsimisprotokolli kohaselt andis R. Lahe läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja 2 puidust piipu, digitaalkaalu, klaasist piibu märkega (micro), musta värvi teibiga teibitud klaaspurgi plekkkaanega, mille sees olid minigripkotikesed. Läbiotsimise käigus markeeris narkokoer R. Lahe toas oleva kapi, kus asusid R. Lahe poolt väljaantud esemed. R. Lahe toast leiti ja võeti ära lisaks miniplokk väikeste lehtedega, mille kaanel on kanepilehe kujutis. Ülejäänud ruumides kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte ei leitud (tl 34-35). R. Lahe elukohast leitud ja äravõetud esemed (v.a miniplokk) edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti narkootilise aine ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiakti nr 17E-AN0020 kohaselt leidub kahes puidust piibus, klaasist purgis olevas väiksemas minigrip kilekotis ja vesipiibus kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Musta teibiga mähitud klaasist purgis ja selles olevas ühes suuremas minigrip kilekotis leidub metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) ning kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli jälgi. Samas purgis olevas teises suuremas minigrip kilekotis ja digitaalkaalul leidub metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) jälgi (tl 41-42). Eeltoodud tõenditest tulenevalt on tuvastatud, et R. Lahe on oma elukohas (tema kasutuses olevas toas) hoidnud esemeid, millelt on leitud narkootiliste ainete jälgi – kanep ja metüleenoksümetamfetamiini (MDMA). Sellest järeldub, et R. Lahe valduses olid esemed, mida on kasutatud narkootiliste ainete käitlemiseks. Kusjuures metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat ainet (mida leiti R. Lahe toas olevatelt esemetelt) edastati R. Lahe nimele ka Hollandi Kuningriigist. Seda, millistel põhjustel R. Lahel nimetatud esemed olid, kindlaks ei ole võimalik teha, kuna R. Lahe on ülekuulamisel keeldunud vastamast nimetatud küsimusele. Samuti on R. Lahe keeldunud vastamast küsimusele, kas ta tarbib narkootilisi aineid (tl 61-63). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ei leitud R. Lahe uriinist (proov võetud 14.12.
  18. a) narkootilisi aineid, kuid enne uuringuproovi võtmist on R. Lahe avaldanud, et ta tarvitas kanepit väidetavalt 6 kuud tagasi (tl 48).
  19. Maakohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et R. Lahe nimele ja elukoha aadressile edastati Hollandi Kuningriigist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt. Siinkohal on kohtu arvates oluline ka asjaolu, et R. Lahe elukoha andmed saadetistel olid märgitud detailselt, st välja oli toodud elukoha täielik aadress koos korteri numbriga. R. Lahe enda ütlused selle kohta, et maja välisuks on pidevalt lahti ja postkast lukustamata, ei muuda samuti kohtu veendumust, et tellijaks oli justnimelt R. Lahe. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi täiesti kõrvaline isik siseneks ebaseaduslikult R. Lahe koju ja telliks tema nimele ebaseaduslikult narkootilisi aineid (kusjuures tellimiseks ei ole vaja korterisse siseneda). Maakohtu arvates on oluline seegi, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine eeldab selle eest tasumist ja neid tellitakse eesmärgiga edasi käidelda (omandada, edasi anda või tarvitada). Seega, kogutud kaudseid tõendeid arvestades, ei ole kohtu arvates usutav, et keegi võõras inimene (keda R. Lahe isegi mitte kahtlustada ei oska) on R. Lahe andmeid ära kasutades tellinud raha eest ebaseaduslikult narkootilisi aineid ja sealjuures võtnud riski, et narkootilised 4 ained võivad sattuda tegelikult kellegi teise isiku valdusesse. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et R. Lahe ise on mitme erineva narkootilise aine käitlemisega puutumuses olnud.
  20. Uuritud tõendite põhjal leidis maakohus, et kriminaalasjas kogutud tõendusteave kinnitab, et R. Lahe tellis tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 25.05.2016 ja enne 10.06.2016 enda elukohta enda nimele AS Eesti Post teenust kasutades narkootilisi aineid – amfetamiini ja metüleenoksümetamfetamiini (MDMA). Narkootiliste ainete tellimisega on R. Lahe käidelnud narkootilisi aineid ebaseaduslikult NPALS § 3 lg 1 tähenduses.
  21. Kohtu hinnangul tuleb R. Lahe poolt toimepandud kuriteod kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuna R. Lahe on käidelnud narkootilisi aineid korduvalt, s.o kahel korral.
  22. Kohus leidis, et R. Lahe on kuriteod toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. R. Lahe, tellides endale Hollandi Kuningriigist ebaseaduslikult narkootilisi aineid, seadis eesmärgiks nende jõudmise Eesti Vabariiki, enda elukohta. Süütegusid iseloomustavate objektiivsete asjaolude pinnalt on ilmselge, et R. Lahe tegevus oli suunatud sellele, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. R. Lahe oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja kuritegudega ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuriteod.
  23. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  24. Maakohus ei tuvastanud karistuse mõistmisel karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Maakohus leidis, et süüdistatav R. Lahele tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav R. Lahe isikut, leidis, et süüdistatav R. Lahe puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Seega tuleb R. Lahele mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Apellatsioon
  25. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega mõista R. Lahe talle süüks arvatud kuriteos õigeks. Põhimõtteliselt on kaitsja kaebuses korranud varasemalt maakohtus esitatud kaitseväiteid ja peab mitmeid maakohtu seisukohti ekslikeks ja asjakohatuteks ning leiab, et esitatud argumendid on vajalikul määral põhjendamata, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse norme. Kaitsja ei nõustu muuhulgas maakohtu seisukohaga, et saadetiste Eestisse saabumine lühikese aja jooksul omab kaalu süüdistatava süü tõendamisel.
  26. Põhilise seisukohana heidetakse apellatsioonis siiski ette, et pole selge, kes süüdistuses nimetatud narkootilise aine kogused tellis, mistõttu ei saa saadetiste saabumise aja põhjal käesoleva kriminaalasja seisukohalt ühtegi asjakohast järeldust teha. Samuti ei anna asjaolu, et nende edastamiseks kasutati sama postiteenuse osutajat, mingit informatsiooni selle kohta, kes oli pakkide tellijaks. Pakkide edastamine AS Eesti Post kaudu ei viita kuidagi sellele, et pakkide tellijaks oli süüdistatav R. Lahe. Kaitsja pakub välja, et mõlema tellimuse esitajaks võib olla olnud sama isik, kuid see ei välista võimalust, et keegi teine on mitmel korral R. Lahe nimele pakke tellinud. Arvestades, et internetist on isikute aadressid leitavad, samuti pidades silmas asjaolu, et tegemist võis olla R. Lahe tuttavaga, kellele oli R. Lahe aadress teada, ei saa välistada, et saadetiste tellijaks oli keegi teine.
  27. Veel leiab kaitsja, et kriminaalasjas kogutud informatsiooni põhjal (seoses mitmetest riikidest postipakkide tellimisega) ei saa teha järeldust, et 25.05.2016 ja 10.06.2016 on saadetised Hollandi Kuningriigist tellinud R. Lahe. 5
  28. Mõnede kaudsete tõendite põhjal võiks vastupidiselt järeldada, et R. Lahet ei ole põhjust narkootiliste ainete tellimises kahtlustada (varasemate karistuste puudumine, narkootilistest ainetest puhas uriiniproov). Arvestades R. Lahe ütlusi, et postkast ei ole lukustatav ja maja välisuks on kogu aeg lahti, on võimalik, et keegi kõrvaline isik tellis ebaseaduslikult narkootilised ained R. Lahe nimele ja plaanis need siis R. Lahe postkastist ise ära võtta.
  29. Teiseks on ebaõige kohtu seisukoht, et postkasti narkootiliste ainete tellimiseks kasutada ei ole võimalik. Arvestades narkootiliste ainete väikest massi ning pidades silmas, et ka Hollandi Kuningriigist saadetud saadetiste puhul oli tegemist ümbrikutega, kaaluga mõnikümmend grammi, on võimalik narkootilisi aineid tellida ka postkasti. Seega on kohtu seisukoht, nagu keegi teine ei oleks võinud ära kasutada R. Lahe korteri lukustamata postkasti ning tellida sinna narkootilisi aineid, põhjendamata KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 338 p 3 mõttes.
  30. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga ning leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud kaudsete tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et R. Lahe on olnud Hollandi Kuningriigist saabunud kahe saadetise tellijaks. Kaitsja hinnangul ei piisa süüdimõistva otsuse tegemiseks üksnes asjaoludest, et pakid on saabunud Eestisse lühikese aja möödudes, isik on ka varasemalt välismaalt pakke tellinud ning pakid on tellitud isiku nimele ja täpsele aadressile.
  31. Samaaegselt on kohus, leides, et R. Lahe on täitnud KarS § 184 lg 2 p 2 koosseisu, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes. Kohtuotsuse punktis 3.
  32. märkis kohus, et „Narkootiliste ainete tellimisega on Risto Lahe käidelnud narkootilisi aineid ebaseaduslikult NPALS § 3 lg 1 tähenduses“. Kaitsja kohtu seisukohaga ei nõustu. Kohus on täiesti tähelepanuta jätnud NPALS § 2 p-s 3 sätestatud „käitlemise mõiste“ ammendava loetelu. Viidatud sätte kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest võitasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 2 p 3 definitsiooni kohaselt ei hõlma käitlemine tellimist, mida R. Lahele ette heidetakse. Kohus on, hõlmates KarS § 184 lg 2 p 2 koosseisu alla ka narkootiliste ainete tellimise, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust KrMS § 338 p 2 kohaselt.
  33. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 p 3 mõttes siiski hõlmab ka tellimist, siis saab tellimine olla üksnes kuritegu ettevalmistav tegu. KarS ei näe ette karistust kuriteo ettevalmistamise eest, mistõttu tuleb Risto Lahe õigeks mõista. Isikut on võimalik karistada üksnes juhul, kui tegu on jõudnud katse staadiumisse. Narkootiliste ainete tellimisega ei ole KarS § 184 sätestatud teo toimepanemine jõudnud katse staadiumisse, kuivõrd üksnes tellimist ei saa lugeda käitlemiseks. Internetist võib proovida narkootilisi aineid tellida igaüks, KarS § 184 koosseisule vastava teo toimepanemine saab aga toimuda alles siis, kui isikul on võimalik keelatud ained postkastist või – kontorist kätte saada. Kui isikul on süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on isik oma tegevusega veel mittekaristatavas ettevalmistamisstaadiumis (RKKK 3-1-1-17-03, p 26). Kohus, lugedes nimetatud teo lõpuleviidud teoks, on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust KarS § 184 lg 2 p 2 näol KrMS § 338 p 2 tähenduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  34. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, kohtuistungi protokolli ning esitatud apellatsiooni, leiab, et kaitsja apellatsioonis märgitu väärib osaliselt tähelepanu ja maakohtu otsus tuleb tühistada ja süüdistatav R. Lahe süüdi tunnistada mitte lõpuleviidud kuriteos KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, vaid KarS §

§ 25lg 2 järgi.

6

  1. Apellatsioonis korratakse enamikke kaitseväiteid, mis olid kaitsetaktikaliselt esitatud juba maakohtus. Maakohus on nendele vastanud. Kohtuotsuse põhiosa motiivid süü tõendatuse osas on põhjalikud ja kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine jälgitav.
  2. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt tõendite analüüsimisel ja hindamisel menetlusnormide rikkumist. Kaitsja poolt süüdimõistva otsuse põhjendustega mittenõustumine ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsiooni vastuväidete ja maakohtu otsuses esitatud tõendite uurimise pinnalt pole siiski selliseid argumente, et käsitletud tõendid ümberhinnata ja õigeksmõistev otsus teha.
  3. Käesoleva kriminaalasja tehiolude õigeks hindamiseks tuleb näha tervikpilti. Süüdistatav on menetluse algusest valinud süü eitamise kaitsetaktika. Loomulikult oli ta teadlik tõenditebaasi võimalikust mahukusest ja otsustas keelduda ütluste andmisest. Samas on ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuse järeldustest jälgitavalt väljaloetav, kuidas kujunes tõendite analüüsi tulemusena kohtul kindlus, et just süüdistatav R. Lahe on välisriigist narkootilise aine tellijaks. Kahtlustatavana ülekuulamisel ja maakohtus on süüdistatav keeldunud vastamast küsimustele tema elukohast läbiotsimise käigus võetud esemete osas (lk 62, 72). 14.12.2016 R. Lahe elukoha läbiotsimisel markeeris narkokoer kapi, milles asusid süüdistatava poolt väljaantud esemed, mis viitavad narkootilise aine käitlemisele. Tegemist ei ole mingi juhuleiu ega üksikesemega. Oluline on ka asjaolu, et läbiotsimise algul tehti süüdistatavale ettepanek anda välja narkootiliste ainetega seotud esemed. On igati mõistetav, et kui süüdistataval poleks mingit seost narkootilise aine ega selle tellimisega, siis poleks ta teadnud mingeid esemeid läbiotsijatele üle anda (lk 34-35). Ometigi on R. Lahe vastavale ettepanekule vastanud, et annab vabatahtlikult välja rea esemeid, milledelt hilisema ekspertiisi käigus leitakse narkootiliste ainete jälgi. Ja nimelt: kahes puidust piibus ja väiksemas minigripp kotis leidus kanepis sisalduva THC jälgi. Plekkkaanega klaaspurgis ja suuremas minigripp kotis leidus MDMA ja THC jälgi. Suuremas minigrip kotis ja digikaalul leidus MDMA jälgi. Oluliseks osutub asjaolu, et klaaspurgis, kahes minigrip kotis ja digikaalul leiti MDMA jälgi, mille tellimist R. Lahele ka süüks arvatakse (lk 41-42). Faktilised asjaolud annavad alust seega järelduseks, et süüdistatava poolt kaitsetaktikaliselt loodud kuvand temast kui ohvrist, kes ei tea narkootilisest ainest midagi ja kelle aadressi Jõgevamaal, Tabivere alevikus, XXX on justkui kuritegelikult kellegi tundmatu poolt ära kasutatud, on asjakohatu. Kui R. Lahel poleks mingit puutumust süüdistuses märgitud narkootilise aine tellimisega, siis ilmselgelt isik tavaolukorras kaitseks ennast, püüaks esitada tõendid või versiooni, et temal pole süüdistuses märgituga kokkupuudet, mitte ei keelduks ütluste andmisest. Tähelepanuta ei saa seejuures siseveendumuse kujunemiseks jätta ka asjaolu, et AS Eesti Post vastuskirja kohaselt saabus jaanuarist kuni augustini 2016 R. Lahe nimele veel 4 postisaadetist välismaalt, milledel süüdistatav käis Tabivere postkontoris järel. Selles osas, mis oli saadetiste sisuks süüdistatav selgitusi ei andnud. Samas on maakohus põhjendatult leidnud, et pakkide sisu osas ei ole võimalik järeldusi teha. Küll kinnitab see aga asjaolu, et välismaalt postisaadetiste tellimine polnud süüdistatavale võõras ega juhuslik tegevus.
  4. Kuna narkootilist ainet telliv isik on teadlik kuriteo spetsiifikast, siis kavandab ta varakult oma tegevused taoliselt, et isiku tuvastamine kuriteo avastamise ja vahelejäämise korral oleks võimalikult raske ning seetõttu pole tavaliselt süütõendite hulk analoogsetes asjades mahukas.
  5. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas õige riikliku süüdistuse otsus panustada kaudsetele tõenditele. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude 7 kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis (RKKKo nr 3-1-1-114-13 p 9).
  6. Just kaudsete tõendite olemasolev kogum võimaldab järeldada, et R. Lahe tellis tema nimele ja aadressile saadetud narkootilised ained ise, mida maakohus on põhjalikult ka käsitlenud ja milliste põhjendustega ringkonnakohus nõustub. R. Lahe tegevust hinnates on mõistetav, et süüdistatav soovis minimeerida vahelejäämise riski. Viimase aja kohtupraktika kinnitab järjekindlat tendentsi hankida narkootilist ainet postisaadetiste kaudu. Veebisuhtluses välisriigist narkootilist ainet tellides on võimalik tagada suuremat anonüümsust ja vältida õiguskaitseorganitele vahelejäämise riski kui minna seda ostma asukohariigis tavalise tänavadiileri käest.
  7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et Risto Lahe ise on mitme erineva narkootilise aine käitlemisega puutumuses olnud. Kaitsja väide, et kohtupoolne viide R. Lahe puutumusele narkootiliste ainete käitlemisega on asjakohatu osutub siiski paljasõnaliseks, sest süüdistatav pole kuidagi mõistuspäraselt osanud muuhulgas seletada kuidas sattusid narkootilise aine käitlemisega seostatavad rekvisiidid R. Lahe korterisse, millised ta läbiotsimise käigus välja andis.
  8. Kaitsetaktikaliselt püütakse süüdistust kummutada veel väitega, et R. Lahe näol on tegemist laitmatu käitumismustriga isikuga, kes ei sobitu narkootilise aine käitlejaks (seejuures nimetatakse korduvalt varasemate karistuste puudumist ja narkootilistest ainetest puhast uriiniproovi). See argument ei veena paraku ringkonnakohut maakohtu järeldusi ümber hindama, sest kohtupraktika kinnitab järjest olukordi, kus narkootilise aine aktiivsed käitlejad on varasemalt mittekriminaalse käitumisega isikud.
  9. Maakohus on juba analüüsinud, et pole mingit mõistlikku põhjendust arvata, et narkootilise aine tellijaks süüdistatava aadressile oli keegi juhuslik isik ja siinkohal tuleb esitada põhjendatult küsimus, et kuidas võõras isik tagab võõrast postkastist postisaadetise puutumatuna kätte saamise.
  10. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eelnevast tulenevalt saab isikut süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (RKKKo nr 3-1-1-68-12; p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Kaitseväide, et narkootilise aine tellimisega ei ole KarS § 184 sätestatud teo toimepanemine jõudnud katse staadiumisse, kuivõrd üksnes tellimist ei saa lugeda käitlemiseks, pole asjakohane. Tellides välisriigist narkootilist ainet, mis on jõudnud juba Eesti Vabariigi postiasutusse ja ootab edastamist tellijale tema poolt osundatud aadressil, on isik teinud temast oleneva, et soovitud narkootiline aine temani jõuab. Kriminaalasja tõendid kinnitavad, et narkootilise aine käitlemine jäi katse staadiumisse kuna 25.05.2016 ja 10.06.2016 võeti narkootiline aine rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt ära ning R. Lahe postisaadetisi kätte ei saanud tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Seega pani R. Lahe toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jõustunud kohtulahendid analoogsetes asjades kinnitavad samuti, et posti teel narkootilist ainet tellides on tegemist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katsega (näit. Tallinna RKKo nr 1-16-5150, Harju MK o-d nr 1-16-8682, 1-17-3565, 1-17-707). 8

  1. Seonduvalt apellatsiooni kaitseväitega, et narkootilist ainet tellides pole tegemist selle käitlemisega, märgib ringkonnakohus järgmist. Alates
  2. jaanuarist 2015 kehtiv KarS § 184 redaktsioon näeb ette vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käitlemine kujutab endast NPALS § 2 p 3 järgi narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 184 lg 1 (ei teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ega alates
  3. jaanuarist
  4. a kehtivas redaktsioonis) ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (RKKKo nr 3-1-1-56-15 p 11). Käesoleva aja narkokuritegevuse trende arvestades on narkootilise aine tellimine posti teel ilmselgelt üks aktiivsemaid narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise avaldumisvorme. Süüdistatav oli aktiivselt ja läbimõeldult tegutsenud, et narkootiline aine posti teel tellides kätte saada. Tegemist pole mingi juhuslikkusega ning pole eluliselt usutav, et R. Lahe nimele ja elukoha aadressile edastati Hollandi Kuningriigist narkootilised ained kogemata või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt. Seega tuleb jaatada seisukohta, et R. Lahele süüdistuse kohaselt etteheidetav käitumine on hõlmatud NPALS § 2 p-s 3 toodud narkootilise aine käitlemise määratlusest.
  5. Kuriteo kvalifitseerimisel katsena ei saa rääkida ka süüdistuse mahu olulisest vähenemisest, sest teokirjelduse aluseks olnud faktilised asjaolud jäid samaks. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et karistuse mõistmisel katsefaasi jäänud süüteo korral tuleb karistuse mõistmisel pidada esmatähtsaks isiku tahtluse intensiivsust, millega on seotud nt kuriteo toimepanemise planeerimine ja ettevalmistamine (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 11). Käesoleval juhul on süüdistatava tahtlus olnud intensiivne. Väheoluline pole ka rünnatud õigushüve ise, s.o tegemist on rahvatervisevastase süüteoga. Käesolevas asjas tuleb aga rõhutada, et karistuse vähendamine kaalumisele ei kuulu, sest maakohus on mõistnud süüdistatavale karistuse niigi alammääras ja KarS § 73 lg-te 1, 3 sätete kohaldamisega.
  6. Süüdistatava R. Lahe riigi õigusabi korras kaitsja advokaat M. Paabumets esitas Tartu Ringkonnakohtule tasutaotluse, milles taotleb tasu kokku summas 240,00 eurot, sh käibemaks 40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selle lahti kirjutatud spetsifikatsioonis alates maakohtu otsusega tutvumisest ja apellatsiooni koostamisest ning selles esitatud põhjendustest (10 pooltundi, 6-l lehel) on sellises suuruses põhjendatud ja rahuldab tasutaotluse. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi, siis KrMS § 185 lg 1 alusel kannab menetluskulud riik.
  7. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2; 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 05.07.2017 kohtuotsuse ning teeb uue otsuse, millega tühistab süüdimõistva otsuse lõpuleviidud kuriteos ja tunnistab R. Lahe süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. 9 Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.