Obsah (6)

§ 384§ 326§ 318§ 339§ 239§ 247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9705 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Ma

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 17.10.2017 otsusega tunnistati V.V. kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Sellest arvati maha 1 päev eelvangistust. Kanda jäänud karistust 7 kuud ja 29 päeva vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 9 kuud vangistust võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust alates vanglasse saabumise päevast.
2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V.V. , kes palub tühistada maakohtu otsuse ja tagastada kriminaalasi prokuratuurile. V.V. väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Ta oli kokkuleppe sõlmimise hetkel tugevate rohtude mõju all, mistõttu oli tal keeruline reaalselt asjadest aru saada. Ta saab pikaajalist tuberkuloosi ravi ning hommikuste rohtude manustamise järel oli ta äärmiselt uimane ja tal puudus keskendumisvõime. Ta peeti hommikul ootamatult kinni ja talle esitati kokkulepe ning paluti sellele alla kirjutada. Menetleja ei olnud teda eelnevalt välja kutsunud ega kokkulepet läbi arutanud. Seoses kinnipidamisega tekkis tal lisaks rohtudest tingitud uimasusele stress, mis veelgi pärssis tema otsustusvõimet kokkuleppe sõlmimise hetkel. Tal ei olnud võimalik selgelt mõelda ja dokumente läbi lugeda, mistõttu ta ei olnud valmis sellist kokkulepet sõlmima ning see suruti talle peale. Ta palub arvestada asjaolu, et kõik toimus paari tunniga ja menetlejal oli kokkulepe juba enne tema kinnipidamist koostatud. Ta soovib ringkonnakohtus suulist menetlust ja endale kaitsja määramist. Apellatsioonile on ta lisanud oma haigusloo. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 5. V.V. viitab

§ 239

lg 2 p 2 nõuete (

1. peatüki
2. jao sätete) rikkumisele ja väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. 5.
3. Ringkonnakohus märgib, et

§ 239

lg 2 p 2 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. Kas V.V. väitel, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe, on alust, sellele saab vastuse kokkuleppest ja kohtuistungi protokollist. 5.

1. Kokkulepe sõlmiti 17.10.2017 kell 13.
2. Selle sõlmisid abiprokurör Ain Tali, süüdistatav V.V. ja tema määratud korras kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik. V.V. ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, neist osa riigi kanda jätmise ja ülejäänud osa tasumise korraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe lõpus on V.V. avaldanud, et kaitsjat kohtuistungile ta ei soovi (lk 37-38) 5.
3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt kohtuistung algas 17.10.2017 kell 15.
4. Kohus selgitas V.V. le tema õigused

§-de 34-35 järgi ja küsis, kas ta soovib kaitsja osavõttu kohtuistungist, millele V.V. vastas, et ei soovi. Prokurör andis ülevaate kokkuleppest ja V.V. -2- vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu kõikides osades arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet (lk 41). 5.

1. Puutuvalt V.V. väitesse, et kõik toimus paari tunniga ja kuna ta oli rohtude mõju all, siis ta ei saanud aru, mis toimub, märgib ringkonnakohus järgmist. Kokkuleppest nähtuvalt V.V. peeti kahtlustatavana kinni 17.10.2017 kell 10.00 ning kokkulepe sõlmiti kell 13.00, s.o 3 tunni pärast. Kokkulepet arutati kohtus kell 15.05, s.o veel 2 tundi hiljem ehk 5 tundi pärast V.V. kinnipidamist. Kokkuleppe sõlmimisel kaitsja juuresolekul ei ole V.V. kordagi maininud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal toimuvast aru saada, samuti ei ole ta seda väljendanud kohtuistungil. Mis tal seda takistas kaitsjale või maakohtule avaldamast, seda ta ei ole apellatsioonis välja toonud. Tema haigusloost nähtub, et ta viibis haiglaravil ajavahemikul 05.06.2017 kuni 25.08.2017 ning lubati rahuldavas üldseisundis koju, kusjuures ravi jätkub ambulatoorses korras. Kokkuleppe sõlmimine toimus aga 17.10.2017, s.o peaaegu 2 kuud hiljem. 5.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus järgis

§ 247

lg 2 nõudeid, kuna kohtunik tegi süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Sellega on järgitud kohtupraktikat tõelise tahte väljaselgitamise osas (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11 p-d 26-26.4). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.

1. Alust apellatsiooni läbivaatamiseks ei anna ka taotlus viia läbi suuline menetlus ja määrata ringkonnakohtusse kaitsja. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja oli V.V. l olemas ja ta pole esitanud mingeid põhjendusi, miks vandeadvokaat S. Mõistlik ei saa talle edasiselt õigusabi osutada. Kohtupraktika kohaselt apellandi soov osaleda ringkonnakohtu istungil ei ole kohtule siduv, sest eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS §-s 24 lg 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09 p 7). 5.
2. Ringkonnakohus leiab, et V.V. puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.
3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus V.V.

apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-