) sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, leidis täpselt tuvastamata ajal, aastatel 2012-2015 Saare maakonnast, täpselt tuvastamata kohast, tegeledes Saare maakonnas X piirkondades detektorismiga, saksa päritolu kasutuskõlbliku vahelaengu Zdlg 36, mis sisaldab detonaatorit ja 103 – 108 g tugevajõulist brisantlõhkeainet (tõenäoliselt pentriit) ning kasutuskõlbliku sütikuta käsigranaadi RGD-33, mille päisosa sisaldab brisantlõhkeainet trotüüli ca 130 g, millised on käsitletavad lõhkeseadeldise oluliste osadena. Kalle Jõgi ei teatanud leitud lõhkeseadeldise olulistest osadest, mis sisaldasid lõhkematerjali, politseile ega Päästeametile ning omandas leitud esemed, rikkudes sellega alates 04.07.2010 – 04.07.
lg 1 (alates 04.07.
) nõudeid, mille kohaselt isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile (alates 04.07.2017 teavitama Häirekeskust) ning leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Kalle Jõgi hoidis leitud saksa päritolu kasutuskõlbliku vahelaengut Zdlg 36, mis sisaldab detonaatorit ja 103 – 108 g tugevajõulist brisantlõhkeainet (tõenäoliselt pentriit) oma elukohas X kuni 10.07.2016, millal see politsei poolt läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Sütikuta käsigranaadi RGD-33 toimetas Kalle Jõgi eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 12.07.2016 oma elukohta X ning hoidis seal kuni 12.07.2016, millal see politsei poolt läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Lk 2 / 4 Lõhkeseadeldiseks loetakse KarS § 413 järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Vahelaeng Zdlg 36 on lõhkematerjal ja üksinda lõhkeseadeldist ei moodusta, kuid seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana, näiteks iseseisva lõhkeainelaenguna või teiste brisantlõhkeainete detoneerimiseks. Sütikuta käsigranaadi päsiosa koos lõhkeainelaenguga on lõhkematerjal ja tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise (käsigranaadi) osa. LMS § 3 lg 1 p 1 (alates 04.07.
lg 1) järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 3 lg 1 p 2 (alates 04.07.
lg 2) järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja lisa nr 1 „Ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses“ kohaselt on brisantlõhkeaine kantud esimesse ohuklassi. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. LMS § 21 järgi on tegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ülesanne Tehnilise Järelevalve Ameti juurde moodustatud valitsusasutuse komisjonil. Kalle Jõgil omandas, hoidis ja toimetas edasi lõhkeseadeldise olulisi osi ebaseaduslikult, s.o. omamata LMS §-s 14 (alates 04.07.
Sellega Kalle Jõgi, lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasitoimetamisega, pani toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus Kalle Jõgi süüdi tunnistamist KarS § 415 lg 1 järgi ning tema karistamist 2 (kahe) aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Kalle Jõgi ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on süü puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Lk 3 / 4 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud: tulirelva ekspertiis (ekspertiisiakt nr 16E-TB0058) maksumusega 420 eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr 16E-PL0023) maksumusega 430 eurot ning lõhkeaineekspertiis (ekspertiisiakt nr 16E-AL0011) maksumusega 81 eurot, kogusummas 931 eurot jätta KrMS § 183 lg 2 alusel riigi kanda /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.