4-17-6517/3

4-17-6517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-17-6517 (2302,17,012424) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Erik Buzetski, ik: 37703200261, elukoht: Xxxx. Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
2. Erik Buzetski süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 12.03.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata kogu osa kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse kandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 08.01.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 25.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1244426 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 4.11.2017 kell 23:15 peeti Tallinnas, Astangu tänav 66 juures kinni sõiduk, mida juhtis Erik Buzetski, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud ja juht eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Juhtimisõigus oli
7. aastal, juhtimisõigus võeti ära mäletamist mööda 25.10.1995 seoses väärteoga kui juhtis sõidukit joobeseisundis. 24.11.2017 läks külla, võttis sõbra Xxxxi auto. Teab, et on varem karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, ei oska põhjendada, miks uue väärteo toime pani. Rahatrahvid on tasumata, kuid tegi üldkasulikku tööd. Karistada võiks jälle üldkasuliku tööga. Kas on parem kui kinni läheb? On väike laps, keda peab lasteaeda viima ja ära tooma, kell 6 hommikul tööle ja õhtul tagasi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Erik Buzetski tuleks süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks arest 12 päeva, arvestades, et varasemad karistused on asendatud üldkasuliku tööga, need ei ole mõju avaldanud. Sel korral tuleks kohaldada raskemaliigilist karistust. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
8. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Erik Buzetskil kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste kohaselt on Erik Buzetski 22.10.2015 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel ning 02.01.2016 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 24.11.2017 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §le
9. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Erik Buzetskile juhtimisõigus omistatud 07.01.1994 ning see on karistusena ära võetud 20.03.
10. Juhtimisõiguse olemasolu ja karistusena ära võtmist kinnitas ka Erik Buzetski ise. Seega on tegemist isikuga, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja ta ei ole seda taastanud, samuti sellest, et temal senini puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo ning kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt isikuna, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 2 Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 4231 eest ja mitu kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 2 ja LS § 207 toimepandud tegude eest. Väärteokaristusena määratud rahatrahvid on asendatud üldkasuliku tööga. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Arvestades süüteo asjaolusid leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust kohtuvälises menetluses, seega peab kohus kergendavat asjaolu arvesse võtma. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on asendatud üldkasuliku tööga ning omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades eri- ja üldpreventiivsed eesmärke, sh ka kergendava asjaolu esinemist, siis leiab kohus, et arest tuleb mõista sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, et sundida isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi menetlusalune isik avaldas, et teda võiks karistada üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuivõrd menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on juba tasumata jätmise tõttu asendatud kahel korral üldkasuliku tööga ja menetlusalune isik pani pärast karistuse asendamist toime taas samalaadse väärteo, leiab kohus, et mõistetava karistuse asendamine uuesti üldkasuliku tööga ilmselgelt eripreventiivset eesmärki ei täida ega sunni menetlusalust isikut uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Menetlusaluse isiku peal on ära proovitud rahatrahv, mis jäetakse täitmata, samuti on rahatrahv asendatud üldkasuliku tööga, kuid ka see asenduskaristus eesmärki ei täida. Seega on menetlusaluse isiku peal ära proovitud kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendid, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadset õigusvastast käitumist. Seetõttu jääb menetlusaluse isiku taotlus karistuse asendamise osas tagajärjetuks ja arest kuulub ärakandmisele. Kuivõrd menetlusaluse isiku väidete kohaselt ta töötab ja peab last lasteaeda viima, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi pikema aja jooksul, et karistuse kandmine ei takistaks menetlusalusel isikul tööl käimist ja lapse eest hoolitsemist. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3