← Eesti

1-18-16/4

Obsah (8)§ 255§ 22§ 63§ 73§ 78§ 491§ 3891§ 389

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-16 (14930000017) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekr

§ 255

lg 1, § 22 lg 3- § 389¹ lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Simran Rzajev, isikukood 35811232225, kodakondsus määratlemata, töötab xx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Rein Laid kokkuleppel Juhindudes KrMS § 249, kohus O T S U S T A S: Simran Rzajev süüdi tunnistada

§ 255lg 1 järgi.

Simran Rzajev süüdi tunnistadaja

§ 22

lg 3 - 389¹ lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel jätta mõistetud karistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud, tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 3 alusel määrata katseajaks 4 (neli) aastat.

§ 78

p 1 alusel on katseaja algus alates 10.01.2018 Vastavalt

§ 491

lg 1 ja 2 kohaselt mõista Simran Rzajevile lisakaristusena ettevõtluskeeld 5 (viieks) aastaks. Välja mõista Simran Rzajevilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1175 eurot sundraha; 862 ekspertiisi teostamise tasu; 1 Menetluskulud 2037 eurot tasuda Simran Rzajevil 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700001198 ning selgitus „Simran Rzajev 1-18-16 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaadavusest ehk 26.01.2018 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolu Simran Rzajevi süüdistatakse selles, et tema koos A Luga aitas kaasa O S’i poolt maksustamisperioodi jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 kohta AS J (registrikood xxx, juhatuse liige O S) käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele soetamisel tasutud käibemaksu osas, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 41 446,06 eurot. Simran Rzajev korraldas koos O S’iga käibemaksu kohustuse vähendamise eesmärgil ja eelneval kokkuleppel A L’uga AS-le J käibemaksuga maksustava teenuse osutamist erinevate käibemaksukohustuslaseks registreeritud variettevõtete nimel ning ühtlasi 20%-lise määraga võltsarvete saamist, milliste alusel vähendati AS J käibemaksukohustust. AS J maksukohustuse vähendamiseks korraldas Simran Rzajev koos O S’iga perioodil 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober võltsarvete saamist läbi kuritegeliku ühenduse looja A L’u järgmiste äriühingute nimel: OÜ L.A. L (registrikood: xxx, juriidiline aadress perioodil 03.01.2014 kuni 06.03.2014 xxx ja juhatuse liige S A, käibemaksukohustuslane alates 27.12.2013 kuni 27.03.2014, käibemaksukohustuslase number XXX); OÜ D (registrikood: xxx, juriidiline aadress perioodil 14.04.2014 kuni 13.06.2014 xxx ja juhatuse liige T A, käibemaksukohustuslane alates 04.04.2014 kuni 31.12.2014, käibemaksukohustuslase number XXX); OÜ K M (registrikood xxx, juriidiline aadress alates 05.08.2014 xxx ja juhatuse liige R J, käibemaksukohustuslane alates 14.05.2014 kuni 31.12.2014, käibemaksukohustuslase number XXX); 2 OÜ B & P (registrikood: xxx, alates 20.03.2013 kuni 07.08.2014 juriidiline xxx ja alates 28.11.2013 kuni 07.08.2014 juhatuse liige A K, alates 27.01.2014 volitatud esindaja V D, käibemaksukohustuslane alates 30.05.2013 kuni 16.01.2015, käibemaksukohustuslase number XXX); OÜ T P (registrikood: xxx, alates 03.03.2014 juriidiline aadress xxx ja perioodil 03.03.2014 kuni 16.06.2014 juhatuse liige T T, käibemaksukohustuslane alates 15.04.2011 kuni 16.04.2014, käibemaksukohustuslase number XXX); M L G OÜ (registrikood: xxx, alates 19.10.2012 kuni 14.10.2014 juriidiline xxx ja alates 14.10.2014 juriidiline aadress xxx ning alates 14.07.2014 kuni 14.10.2014 juhatuse liige V D, alates 27.08.2014 kuni 14.10.2014 juhatuse liige A L ja alates 14.10.2014 juhatuse liige R L. Käibemaksukohustuslane alates 01.07.2014 kuni 19.11.2014, käibemaksukohustuslase number XXX). Nimetatud variettevõtete nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid teenuste ostmise kohta kasutati selleks, et AS J saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ülalloetletud variettevõtete nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ja vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Tegelikkuses olid eelnimetatud AS J soetustehingud fiktiivsed kuna OÜ L.A. L, OÜ D, OÜ K M, OÜ B & P, OÜ T P, M L G OÜ ei olnud tegelikud teenuse osutajad. Kogu variettevõtete tegevust, sh arvete ja rahade liikumist kontrollisid ja juhtisid A L, V P, S E, V D, R L, T T, S A, T A, T J. Simran Rzajev suhtles kuritegeliku ühenduse looja A L’uga ning tellis AS J nimel reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid. AS J nimel esindajana varjatult tegutsev Simran Rzajev osales aktiivselt ja tahtlikult äriühingu nimel võltsarvete koostamisel ja nende käitlemisel (vähemalt 17 võltsarvet). Simran Rzajev käitles A L’u käest saadud sularaha. Samuti suhtles Simran Rzajev kuritegeliku ühenduse liikmete V P ja S E’iga ning A S’iga kui AS-i J töötaja ja nõukogu esimehega, kes oli teadlik Simran Rzajev’i suhtlusest A L’uga. Seega olid teenuse ostu- ja müügiarved sisult fiktiivsed ja koostatud eesmärgiga võimaldada ASl J maha arvata sisendkäibemaksu tulenevalt käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) § 29 lg-st 3. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, s.o kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva KMS-i (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) järgnevaid nõudeid:  § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.  § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 3  § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.  § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.  § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.  § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. AS-l J puudus õigus OÜ L.A. L, OÜ D , OÜ K M, OÜ B & P, OÜ T P, M L G OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks (arveid kogusummas 270 236,40 eurot sh käibemaks), seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu seadusega sätestatud korras. Maksustamisperioodil 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober deklareeriti AS J käibemaksudeklaratsioonides 20%-list käivet kokku 1 712 855,75 eurot, 0% määraga maksustatavat käivet, sh kauba ja teenuse ühendusesisest käivet kokku 6333,10 eurot, käibemaksu kokku 342 571,15 eurot, sisendkäibemaksu kokku 253 685,65 eurot, kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist kokku 30 303,67 eurot, maksuvaba käivet kokku 757,60 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 88 885,50 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu kokku 212 239,59 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 130 331,56 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata käibemaksu 41 446,06 eurot (342 571,15 – 4 212 239,59). Seega Simran Rzajev, osutades füüsilist ja ainelist kaasabi AS J juhatuse liikme O Si poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 41 446,06 eurot), pani toime

3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Simran Rzajev’it

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumine, toimepanemises, mis seisnes selles, et tema kuulus A L’u loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse koos V P, S E’i, V D’i, R L’u, T T’i, S A’i, T A’i, V V, R J’i, O G’i ja I J’iga ning kellest moodustus püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigis põhiliselt Ida-Viru maakonnas maksuhaldurile valeandmete esitamise teel maksude maksmisest kõrvalehoidmine suures ulatuses, so

§ 3891

lg 1 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine ja selle tulemusena varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.01.2014 ja tegutses kuni 12.11.2014. Simran Rzajev kuritegeliku ühenduse liikmena aitas kaasa maksupettuse toimepanemise eesmärgil tegelike tehingute varjamisele AS J ja elektrikilpide kokkupanemise ja monteerimise teenuse osutajate vahel. Kuriteo toimepanemine oli võimalik seetõttu, et nimetatud teenuste tegelikud osutajad olid nõus osutama teenust mitteametlikult ehk ilma arveta ning kuritegelik ühendus väljastas teenuse kohta võltsarved. Võltsarvete väljastamiseks lõi kuritegelik ühendus variettevõtetest koosneva näilike tehingute ahela, varjamaks tegelikult toimunud tehinguid elektrikiipide kokkupanemise ja monteerimise teenuse osutajate ning AS J vahel Kuritegeliku ühenduse poolt esitatud võltsarvete alusel on AS J alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ning seeläbi vähendanud oma maksukohustust. Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate variettevõtete nimel koostatud võltsarvete alusel kandis AS J ettevõttest välja rahalisi vahendeid, mis läbi erinevate ühenduse kontrolli all olevate variettevõtete jõudsid sularahana tagasi ühenduse liikmeteni, millest osaga tasuti teenuste osutajate eest ning ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse käsutusse. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. A L’u, kui kuritegeliku ühenduse looja ülesandeks oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises ühenduse liikmetele V P’le, S E’ile, V D’ile, R L’ule, T T’ile, I J’ile, S A’ile, T A’ile, V Vle, R J’ile ja O G’ile. Lisaks sellele korraldas A L kõigi kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuvat rahade liikumist. A L’u juhendamisel ja korraldusel soetati ning kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil äriühinguid OÜ L.A. L, OÜ D, OÜ S P, OÜ K M, kelle poolt esitati näilike tehingute toimumise kohta arveid ja teostati pangaülekandeid. Eelnimetatud variettevõtete nimele vormistatud pangakontodelt võttis A L’u ühenduse liige S E koos vastava variisikuga sularaha ATM-dest välja ja tõi tagasi A L’u kätte või jättis raha kontoris aadressil xxx, II. korrus, ruum nr xx, mis on renditud OÜ-lt A M (registrikood xxx) A L’u äriühingu OÜ B T (registrikood xxx) nimele. Samaaegselt kasutas A L vahendajana variettevõtete OÜ T P, OÜ B & P ja M L G OÜ võltsdokumentide väljastamise teenuseid, mida korraldas kuritegeliku ühenduse liige V D. Variettevõtete pangakontodele laekunud raha võeti välja sularahas ATM-idest või läbi AS-ide T ja E C ning toodi V D’i kätte või tema kontorite ruumidesse aadressil xxx, Tallinn ja xxx. 5 Korrus, xxx. Hiljem V D korraldas R L’u ja T T’i kaasabil sularaha A L’u kätte. Peale sularaha laekumist kohtus A L isiklikult variettevõtete teenuseid kasutanud legaalsete äriühingute esindajatega ning edastas nendeni eelnevalt kokkulepitud summad. Samas vajalikud kuludokumendid edastati tavaliselt meili teel, saadeti Tallinnast Jõhvi Cargobussiga või anti füüsiliselt käest-kätte. Kuritegelikus ühenduses olid ülesanded ära jaotatud, omavahel suheldi nii Eesti kui Läti sideoperaatoritele kuuluvatelt abonentnumbritelt, kusjuures telefoninumbreid vahetati teatud aja jooksul, variettevõtete nimel olid tehtud meiliaadressid, kust saadeti ettevõtete vahelisi fiktiivseid raamatupidamisdokumente. Selliselt osutati arveveski teenust 37 tegutsevale äriühingule: OÜ W T (registrikood: XXX), OÜ A (registrikood: XXX), OÜ V (registrikood: XXX), OÜ T (registrikood: XXX), OÜ S (registrikood: XXX), AS R K (registrikood: XXX), AS J (registrikood: xxx), OÜ T P (registrikood: XXX), OÜ A K (registrikood: XXX), OÜ A (registrikood: XXX), OÜ F M P (registrikood: XXX), OÜ D G (registrikood: XXX), OÜ B S (registrikood: XXX), OÜ B W G (registrikood: XXX), OÜ T E (registrikood: XXX), OÜ A (registrikood: XXX), OÜ V M (registrikood (XXX), OÜ G G (registrikood: XXX), OÜ G-G (registrikood: XXX), OÜ M (registrikood: XXX), OÜ T H (registrikood: XXX), OÜ M (registrikood: XXX), OÜ S P (registrikood: XXX), OÜ B D (registrikood: XXX), OÜ S E (registrikood: XXX), OÜ N B (registrikood: XXX), OÜ T F (registrikood: XXX), OÜ A C (registrikood: XXX), OÜ P G (registrikood: XXX), OÜ R W (registrikood: XXX), OÜ A (registrikood: XXX), OÜ T T (registrikood: XXX), OÜ G R (registrikood: XXX), OÜ S (registrikood: XXX), OÜ L (registrikood: XXX), OÜ E (registrikood: XXX), R ja E I OÜ (registrikood: XXX). 37 tegutseval äriühingul puudus õigus OÜ L.A. L, OÜ D, OÜ S P, OÜ K M, OÜ T P, OÜ B & P, OÜ B G.S.P, OÜ S, M L G OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KrMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 501 114,09 eurot ja kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 283 281,41 eurot. Seega Simran Rzajev kuuludes enamast kui kolmest isikust koosnevasse püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme s.o

§ 389

1 lg 1 kuritegude toimepanemisele, pani toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt

§ 255

lg 1, § 22 lg 3- § 389¹ lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava süüdi tunnistamist ja

§ 63

lg 1 sätte kohaldamisega tema karistamist 3 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel Simran Rzajevile mõistetavat vangistust 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud mitte pöörata täitmisele, kui Simran Rzajev katseajal 4 (neli) aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 491lg 1 ja 2 kohaselt lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu 5 (viis) aastat.

Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub Simran Rzajevilt väljamõistmisele: a. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 alampalga ulatuses, s.o 1175 eurot; b. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi teostamise tasu 862 eurot 6 Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et Simran Rzajevil tuleb süüdi tunnistada

§ 255lg 1, § 22 lg 3 - § 389¹ lg 1 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud tuleb jätta Simran Rzajevi kanda vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.