← Eesti

2-17-13647/13

Obsah (10)§ 417§ 407§ 667§ 306§ 415§ 696§ 472§ 466§ 173§ 149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-13647 Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi XX hagi YY vastu

§ 417lg 4 teine lause).

Asjaolud ja menetluse käik 1. 13.09.2017 esitas XX (hageja) Pärnu Maakohtusse hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja on kostja täisealine laps, kes alaliselt õpib Saksamaal ning tema igakuised vältimatud kulud on 1 095,85 eurot. 1

(6)
  1. 15.09.2017 võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest hagile vastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja maakohtu määruse koos hagi materjalidega kätte 02.10.
  2. Hagile kostja tähtaegselt ei vastanud. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 26.10.
  4. 27.11.2017 esitas kostja kaja, paludes kaja rahuldada, menetluse taastada ja peatada maakohtu 26.10.2017 tagaseljaotsuse täitmine tagatiseta kuni tagaseljaotsuse jõustumiseni. Maakohus ei toimetanud kostjale hagiavaldust reaalselt kätte. Kostja oli Saaremaalt lahkumas ja minemas praamile, kui kohtas postiljoni ja sai teada, et talle on kiri, mille kättesaamise kohta tuleb anda allkiri. Kuna kostja kiirustas praamile, et jõuda Tallinnasse arsti juurde, ei jäänud ta ootama kuni postiljon kirja leiab, vaid andis väljastusteatele ainult allkirja ja postiljon pani kirja postkasti. Nende asjaolude selgitamiseks taotles kostja postiljoni CC tunnistajana ülekuulamist. Tallinnast läks kostja otse Soome tööle ja sai menetlusdokumendid kätte alles nädal-poolteist hiljem, kui e-kirjaga saadeti talle tagaseljaotsus. Kostjal oli samal ajal pooleli ka teine kohtuasi ja ta oli kindel, et tegemist on selles kokkuleppeasjas tehtud lahendiga, mille tulemus oli kostjale juba teada. Kostja ei teadnud, et hageja on juba hagi esitanud, kuna lootis, et hageja mõistab tema tervislikku olukorda ja ei pöördu kohtusse. Hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega puudus alus, kuna hagis toodud asjaolud ei olnud piisavad. Maakohtul puudusid andmed kostja varalise seisu ja kohustuste kohta. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  5. Pärnu Maakohus jättis 04.12.2017 määrusega kaja rahuldamata, kuid rahuldas kostja taotluse tagaseljaotsuse tagatiseta täitmise peatamiseks kuni tagaseljaotsuse jõustumiseni. Kaja esitamisel tasutud kautsjoni (100 eurot) arvas maakohus riigi tuludesse.
  6. Kohtutoimikus on väljastusteade, millest nähtub, et hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 02.10.
  7. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et postiljon menetlusdokumendid kostjale kätte toimetas. Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks ka siis, kui dokument võetakse vastu ilma avamata. Maakohus ei pidanud vajalikuks tunnistajana üle kuulata postiljoni CC (väljastusteatel C).
  8. Maakohtu hinnangul oli hagi õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2016 kuni 12.09.2017 eest elatise tasumist 1 418,96 eurot ning igakuise elatise tasumist 451,92 eurot kuni hageja keskvõi kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppes õppimise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on kostja täisealine laps, kes alaliselt elab ja õpib Saksamaal ning tema igakuised vältimatud kulud on 1 095,85 eurot ning hageja sissetulekuks on igakuine lastetoetus 192 eurot. Kostja on tasunud hagejale elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt.
  9. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda 2
(6)ülalpidamist. Asjaolu, et hagejal puudus kostja varalisest seisust täpne ülevaade ei muuda hagiavaldust õiguslikult põhjendamatuks. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt

§ 407lg 1 teise lause kohaselt omaksvõetuks.

Määruskaebus ja selle põhjendused

  1. 19.12.2017 esitas YY määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 04.12.2017 määruse osas, millega maakohus jättis YY kaja rahuldamata, menetluse taastamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni (100 eurot) riigi tuludesse. Kostja palus kaja rahuldada ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
  2. Alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kostja taotles postiljon CC tunnistajana ülekuulamist.
  3. Määruskaebuses selgitas kostja veel kord, et ta kohtas postiljoni, kui kiirustas väljuvale praamile. Kostjal ei olnud aega jääda ootama, millal postiljon kirja leiab ja nii andis ta väljastusteatele allkirja ning postiljon pani kirja postkasti. Kostja arvas, et tegemist on teises menetluses saadetud dokumentidega ja esindajale on samad dokumendid saadetud ning esindaja korraldab vajalikud toimingud. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna viidatud teises menetluses anti kostjale kohtulahendi ärakiri üle juba 22.09.2017, ei saanud kostjal olla veendumust, et talle selles asjas tehtud lahend lisaks ka tähitud kirjaga edastatakse. Kostja lihtsa inimesena, ei pidanud eeldama ja aru saama, et tegemist ei saanud olla teises menetluses saadetava dokumendiga.
  4. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu võimalus, mitte kohustus. Esmajoones on tagaseljaotsuse mõte võimaldada asja lahendamist juhul, kui kostja hoiab menetlusest kõrvale. Maakohtul puudus alus eeldada, et kostja hoiab menetlusest kõrvale.
  5. Maakohus andis kostjale hagiavaldusele vastamiseks ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja.
  6. Hageja poolt nõutav elatis on kostja suhtes ebaõiglane ja põhjendamatu. Maakohus oleks pidanud sisuliselt kontrollima asjas esitatud hagi rahuldamise eeldusi. Tegemist on täisealise lapse elatise nõudega, mille puhul on lahendamisele kuuluvad õigusküsimused keerukamad, kui alaealise lapse elatise vaidluse puhul. Tagaseljaotsuse tegemisel või selle peale esitatud kaja lahendamisel tuleb kohtul omal algatusel kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust. Menetluse edasine käik
  7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
  8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, vaidlustatud kohtumäärus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus 3

(6)määrus.

§ 417

lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 3 ja § 407 lg-ga 1 tuleb kaja rahuldada, menetlus taastada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Kaja esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada kostjale. 15. Menetlusdokument, sh ka määrus hagi menetlusse võtmise kohta ja hagiavaldus, tuleb

§ 306

lg 2 järgi anda saajale üle seaduses sätestatud vormis ja üleandmine tuleb dokumenteerida (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-09, p 14). Hagimaterjalid ja maakohtu 15.09.2017 määrus on kostjale kätte toimetatud tähitud kirjaga ja väljastusteade, mille kohaselt on kostja saanud dokumendid kätte 02.10.2017, on kohtule tagastatud. Kolleegium leiab, et pärast väljastusteatele allakirjutamist oli kostja enda vastutusalas see, kas ta kirja vastu võtab ja avab või mitte. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega puutuvalt hagiavalduse ja maakohtu 15.09.2017 määruse kostjale kättetoimetamist. 16. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas kostja taotlus menetluse taastamiseks kuulub rahuldamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 3 järgi, kuna tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 17. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega on Riigikohus selgitanud, et

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-13, p 13). Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (

§ 407lg 6).

Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17, p 16).

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja nõude õiguslikku põhjendatust piisavalt kontrollinud. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kõiki asjaolusid, millega tuleb arvestada elatise väljamõistmisel täisealisele lapsele.
  2. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
  3. Kolleegium leiab, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, milline on hageja tavaline elulaad. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et 4

(6)ta omandab Saksamaal keskharidust ja tema ühe kalendrikuu kuluks on korteriüür 490 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, elekter ja Rundfunk-i tasu kokku ca 140 eurot. Samuti teeb hageja kulutusi autole ca 180 eurot kuus. Hageja ühe kuu kulud olid kokku 1 260,67 eurot, mida ka hageja ise ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks ja vähendas autoga seotud kulutusi ja kulutusi mobiiltelefoni järelmaksule, pärast mida jäi kuludeks 1 095,85 eurot kuus.
  1. Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodud kulusid pidada ilma esile toomata, milline on hageja tavapärane elulaad, PKS § 99 lg 1 järgi vajalikeks. Hageja, kes on keskkooli õpilane, ei ole esile toonud, miks on vajalik eraldi kalli eluruumi üürimine ja sellele märkimisväärsete kulutuste tegemine, s.t selgitanud millistel põhjustel elab ta omaette ja et see vastab tema tavalisele elulaadile.
  2. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Samuti tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuigi hageja avaldas hagiavalduses, et tal puudub kostja varalise seisundi kohta täpne ülevaade, ei saanud maakohus eeldada, et kostjal ja hageja teisel vanemal on ühetaoline varaline seis ja sissetulek. Maakohus ei saanud sellises olukorras tagaseljaotsust teha, kuna asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ei olnud teada.
  3. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul võib eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise ja ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 10). Hagist ei selgu, mis ulatuses hageja vajab ülalpidamist ning mis vahendite arvelt saab hageja lisaks makstavale toetusele ise oma eluvajadusi rahuldada.
  4. Kajas ja koos sellega esitatud vastuses hagiavaldusele selgitas kostja, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. PKS § 98 lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Hagile lisatud dokumentidest tulenevalt on see asjaolu olnud hagejale teada, kuid hageja ei ole seda asja lahendamiseks olulist asjaolu hagiavalduses esile toonud. Ka seetõttu ei saanud hagiavalduses esiletoodud asjaolusid pidada piisavaks, et hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
  5. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17, p 16). Täisealise lapse elatise nõue on õiguslikult keerulisem, kui alaealise lapse elatise nõue ning maakohus on suhtunud hageja nõudesse pealiskaudselt ega ole selle rahuldamise eeldusi sisuliselt kontrollinud. 5
(6)26.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 417

lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole käesolev määrus vaidlustatav. 27. Maakohus on vaidlustatud määrusega peatanud tagaseljaotsuse täitmise

§ 472lg 1 p 1 järgi ilma tagatiseta.

Kuna ringkonnakohus rahuldab kaja ja taastab menetluse ning ringkonnakohtu määrus ei kuulu edasikaebamisele ja see jõustub

§ 466

lg 3 viimse lause järgi selle teatavaks tegemisest, siis kuulub tühistamisele ka maakohtu määrus tagaseljaotsuse täitmise peatamiseks, kuna pärast menetluse taastamist ei ole võimalik enam tagaseljaotsust täita. 28. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 1 alusel menetlust lõpetavas lahendis maakohtu otsustada.

29. Kajalt tasutud kautsjon kuulub

§ 149lg 5 esimese lause alusel tagastamisele YY-le.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.