2-17-14988/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14988 Tsiviilasi Xxxxavaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx). Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON

1. Võtta Xxxxavaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda Xxxx´le (sünniaeg xxxx/ isikukood xxxx, Nigeeria Liitvabariigi kodanik, välisriigi passi nr xxxx) luba sõlmida abielu xxxx (isikukood xxxx). Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused 1 Xxxx(avaldaja) esitas 09.10.2017 abieluvõimetõendita abiellumiseks. Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita xxxx. Avalduse kohaselt on avaldaja märkinud, et kuna elamisluba ei ole olnud 6 kuud eelnevalt järjest kehtiv (eelmise elamisloa ning uue elamisloa kättesaamise vahele jäi uuendamisprotsessi käigus 3-nädalane vahe) palus Perekonnaseisuamet esitada avaldajal abieluvõimetõendi. Augustis Nigeerias käies taotles avaldaja abieluvõimetõendit, aga Eesti Perekonnaseisuametis selgus, et antud tõend ei ole Eesti reeglitele vastav. Perekonnaseisuamet soovitas probleemi lahendamiseks taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita kohtust. Sellel põhjusel palus avaldaja ka väljastada talle luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Avaldusele oli lisatud Nigeerias väljastatud ning Eesti Välisministeeriumis legaliseeritud abieluvõimetõendi koopia, mille kohaselt ei ole avaldaja käesoleval ajal abielus ja ei ole kunagi abielus olnud. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2